12

Kriminaalasi nr 1-11-4565Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Jõhvi Kohtumaja Määruse tegemise aeg 04.oktoober 2011 Kohtuasja number 1-11-4565 Kohtunik Eeva Levina Kohtuistungi sekretär Prokurör Kohtuasi Ingrid Koddo, Natalja Firsova Viru Vangla materjalid O.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks O.E, ik xxx Süüdimõistetu Karistuse algus 05.12.2009 Kaitsja Karistuse lõpp 02.05.2012 Arvo Suuban RESOLUTSIOON Jätta O.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 38 ( kolmkümmend kaheksa ) eurot ja 35 senti, millest käibemaks on 6,39 eurot. Õigusabikulud jätta riigi kanda seoses kinnipeetava maksejõuetusega. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 O.E on kriminaalkorras karistatud 8 korda, neist kolmel esimesel korral alaealisena. Vangistust kannab kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab karistust Viru Maakohtu 08.

1. 2011 otsuse alusel KarS § 329 järgi vangistusega 3 kuud. Mõistetud karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõistetud karistus 2 aastat üks kuu 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust. O.E karistusaja alguseks loeti 05.12.
2. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud raskema suunas. Varasemalt on kinnipeetav toime pannud salajasi vargusi, piinamise, karistuse kandmisest kõrvale hoidmise, omavolilise sissetungi ja kehalise väärkohtlemise kuritegusid. Isik on kolmel korral olnud kriminaalhooldusel. Katseajal rikkus kohtuotsusest tulenevat lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning pani katseajal toime uue kuriteo. Väärteokarras on karistatud kahel korral: Alkoholiseaduse rikkumise ja vähemohtliku varavastase süüteo eest. Vanglas isik sotsiaalprogrammides ei osale kuna puudub motivatsioon. Täitmisplaani kohaselt planeeritud tegevusena programm „Vägivallast turvalisuseni“, „Õige hetk“. Vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Viru Vanglas on töötanud majandustöödel ja koristajana. Viljandi vanglas on omandanud lukksepp- freesia kutse. Enne vangistust töötas xxx Viru Vangla materjalide kohaselt on O.E võimalus asuda elama vanematele kuuluvasse elukohta xxx. Tegemist 2-toalise korteriga, kus peale vanemate elab ka kinnipeetava vend. Viru Vangla riskihinnangu kohaselt on kinnipeetava varasemat kriminaalset ajalugu silmaspidades uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%. Kriminaalhooldaja hinnangul mõjutab isiku käitumist vabaduses oluliselt alkohol ja suhtlemisringkond, kuhu kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Riskifaktorina on täiendavalt käsitletav vabaduses töö leidmise ebatõenäosus, arvestades piirkonda , kuhu isik vabanemisel naaseb, pikaajalise alalise töökogemuse puudumine ning endine suhtluskeskkond. Kinnipeetaval puuduvad oskused lahendada elulisi probleeme vägivallatult. Kuritegusid on toimepannud alkoholijoobes ja grupiviisiliselt, mis viitab isiku kergesti mõjutatavusele väliskeskkonna poolt. O.E palub end vabastada, tal on nüüd perekond ja väike laps, kelle kasvatamisest ta soovib osa võtta. Kaitsja palub arvestada kohtule esitatud garantiikirja, mille kohaselt on kinnipeetaval garanteeritud töökoht AS Hallik Tamsalus, samuti distsiplinaarkaristuste puudumist. Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist,, arvestada alalise elu-ja töökoha olemasolu ja korralikku ülalpidamist vanglas. Kohus , kuulanud ära süüdimõistetu , prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt poolt esitatud materjaliga, leiab, et O.E ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja karistatud reaalse vangistusega. Käesoleval juhul on O.E-le mõistetud karistus karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, s t kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise eest. 2 Samalaadse kuriteo toimepanemine pole esmakordne, mis iseloomustab isiku ükskõikset ja allumatut suhtumist õiguskorda ning tema üldist ebausaldusväärsust. Temale varasemalt mõistetud karistused pole täitnud karistuse eesmärke. Ta ei läbinud eelmist katseaega, vaid sooritas uued kuriteod. Perekonna ja lapse olemasolu kohta ei ole esitatud mingeid tõendeid, sest vabanemisejärgseks elukohaks on kinnipeetav osundanud vanemate elukoha. Toimepandud kuritegude ajalugu viitab tema ohtlikkusele ja pole kohtule kindlust sisendav. Ühiskonda resotsialiseerumise tingimused on vanglas isikule loodud. Uute tõekspidamiste ning sotsiaalsete oskuste omandamisele suunatud tegevust läbimata säilib risk uuteks õigusrikkumisteks ning ei ole võimalik O.E jätkuvat ühiskonnaohtlikkust alahinnata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426; 432 O.E vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.10.
3. määrusega kohus ei vabasta Eeva Levina RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Ärakiri õige №oremreferent Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.E määruskaebus rahuldamata. Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 11.11.2011 №oremreferent Liivi Õun 3