järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav K.M Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: väärteokorras karistatud 9-l korral kriminaalkorras karistatud 6-l korral: - 08.10.1998 Tartu Maakohtu poolt KrK §139 lg2 p1,3 alusel mõisteti rahaline karistus 2520 EEK (161.06 EUR). - 01.06.2001 Põlva Maakohtu poolt KrK §155 lg1 alusel mõisteti rahaline karistus 80pm 3680 EEK (235.19 EUR). Lõplikuks karistuseks KrK §41 alusel mõisteti rahaline karistus 90pm 4040 EEK (258.20 EUR). KrK §45 alusel mõisteti rahaline karistus 81pm 3636 EEK (232.38 EUR). - 07.10.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK §148'1 lg1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 9k katseaeg: 3a. - 23.10.2003 Põlva Maakohtu poolt
alusel mõisteti vangistus 2a.
lg1 ja § 64 lg 1 alusel ning
Lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2a. - 09.04.2007 Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt
lg1 ja
- 21.11.2011 Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt
lg1 ja
järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26.02.201227.02.2012 (2 päeva). Seega kuulub kandmisele 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
aasta Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 2 (kahe) kuu võrra ning seega mõista K.M-ile liitkaristuseks 1 (ühe) aasta 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.
lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 836 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata K.M-ile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
lg 4 alusel on K.M üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26.02.2012-27.02.2012 (2 päeva). Seega kuulub kandmisele 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
aasta Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 2 (kahe) kuu võrra ning seega mõista K.M-ile liitkaristuseks 1 (ühe) aasta 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.
lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 836 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata K.M-ile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
lg 4 alusel on K.M üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima
Samuti nõudis prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena
Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 217.50 €, ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 76,80 € Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 16 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.20 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.