S § 50 lg.1 p.2 alusel LS § 224 lg. 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 4 (neljaks) kuuks. Teha uus otsus ning võtta I.
S § 50 lg.1 p.2 alusel LS § 224 lg. 3 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele 6 kuu jooksul, igakuiselt summas 133 (sada kolmkümmend kolm) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) euro senti, mis tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik on märkida viitenumber 10220125030479. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 02.02.2012.a. väärteoasjas nr. 2376,12,000160 tehtud otsusega tuvastati, et 13.01.2012.a. kell 22:12 Liiapeksi-Loksa tee 11.km, Kuusalu vallas, Harju maakonnas juhtis I.V mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,61+/-0,05 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauses menetlusalune isik tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut ning taotleb karistusena juhtimisõiguse äravõtmise mitte kohaldamist. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 13.01.2012.a. kell 22:28 mõõdeti I.V alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0011, mille lõplik lugem oli 0,61 mg/l, laiendmäärus +/- 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,56 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti 2 peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-1100083) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et I.V juhtis 13.01.2012.a kella 22:12 ajal Harjumaal, Kuusalu vallas Liiapeksi-Loksa tee 11.km mootorsõidukit Toyota Corolla reg. märk xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 milligrammi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik I.V rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ja vastulauses toodud selgitusega, kus menetlusalune isik tunnistab oma süüd, kahetseb juhtunut ning taotleb karistusena juhtimisõiguse äravõtmise mitte kohaldamist. Arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga-selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut ning taotleb karistusena juhtimisõiguse äravõtmise mitte kohaldamist. Toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja I.V ´le LS § 224 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800 eurot ja võttis KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel I.
3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU I.V esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 02.02.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,12,000160 tühistada ning vähendada põhikaristusena määratud rahaline karistus. Asendada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga seoses sellega, et elab töökohast ca. 75 km kaugusel, Loksa linnas. Puudub töögraafiku täitmist vajalik tihe transpordi ühendus. Juhtimisõiguse kehtivus on äärmiselt vajalik töölepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Lubada rahuldada rahalist nõuet osadena ühe aasta jooksul maksegraafiku alusel või ajatada rahatrahvi tasumine üheks aastaks. 3 Kaebuse esitaja leiab, et liiklusseaduse rikkumine ei ole vabandatav, kuid otsuse tegemisel kaebuse esitaja palus võtta arvesse kaebuse esitaja iseloomu, üle 20 aasta ideaalset juhtimiskogemust, kehtivate ja/või kustutatud väärteokaristuse puudumist ning asjaolu, et kaebuse esitaja on tunnistanud oma süüd. Siiralt kahetseb ning teeb kõik endast sõltuvat liiklusseaduse edaspidiste rikkumiste vältimiseks. Kaebuse esitaja oli pikaajaliselt töötu ning alles
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.