Obsah (6)

§ 66§ 2§ 32§ 33§ 56§ 57

Ärakiri 4-12-2507 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2012 a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-12-2507 Kohtukoosseis Ko

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 500 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul arvates kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamisest alljärgnevalt - esimene osamakse 41,3 eurot, järgnevad 11 osamakset 41,7 eurot kuus.

1. Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele /Rahandusministeerium arve 10220034796011 SEB, arve 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220125137796/. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse. 4.Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast. V.V on kohustatud 1 Ärakiri 4-12-2507 5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
2. Saata kohtuotsus V.V-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo 25.05.2012 otsusega väärteoasjas nr 2570,10,001591 karistati V.V `a järgmise rikkumise eest – 30.04.2012.a kell 21.57 Taebla vald Läänemaa Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 59.km, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 110+-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h. V.V rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 2 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu kahetsus. Väärteo eest on V.V-le karistuseks määratud LS § 227 lg 3 alusel rahatrahv 500 eurot s.o 125 trahviühikut. Kaebus 05.06.2012 saabus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja V.V kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,12,
3. Kaebuse esitaja selgitab kaebuses, et sõitis töölt koju, oli väga väsinud, töötab *, tööpäevad on väga pikad. Päevas sõidab palju kilomeetreid. Sel päeval sõitis Narvast koju *, peas olid mõtted, et kuidas on * ja * tervisega lood, nii sõitiski asulasse suure kiirusega, liiga hilja märkas linna märki ja hakkas pidurdama ja siis jooksid politseinikud välja. Tunnistab end süüdi, kahetseb. Sissetulek on väike, et sada rohkem palka, teeb rohkem tööd, elab ja töötab *, sest *tööd ei leidnud. * maksab korteri üüri. Nädalavahetustel käib * ja * * aitamas, sest nad on vanad ja see sõit ei ole autoga odav. Pangast on võetud autolaen, siis kui veel hea palk. Palub rahatrahv ümber vaadata ja mitte ära võtta juhtimisõigust 3 kuuks, muidu jääb tööta, tööd on raske leida. Töötab autojuhina, kuna ei saa eriti füüsilist tööd teha, kuna seljaga on probleemid. Eeltoodu alusel palub otsus tühistada, vähendada rahatrahvi ja võimaldada maksta 12 kuu jooksul trahvi. Mitte ära võtta juhtimisõigust. Soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 07.06.2012 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on menetlusaluse isiku kahetsusega, kui ka eelnevate sarnaste rikkumistega. Menetlusalune isik kiiruse ületamist eitanud ei ole. Menetlusaluse isiku seletusest tuleb, et tegemist oli liikluses väga ohtliku kombinatsiooniga – tähelepanematus, väsimus ja telefoni vaatamine. Arvestades eelnevaid rikkumisi ja antud rikkumise ohtlikust, leidis kohtuväline menetleja, et karistuseks, mis võiks mõjutada menetlusalust isikut mõjutada süütegude toimepanemisest loobuma, on nii põhi- kui lisakaristus, lisakaristus miinimummääras. Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud, jääb tehtud otsuse juurde, peab põhjendatuks karistust. Otsus tuleneb seadusest, vastab rikkumise raskusele, tühistamiseks ei ole põhjust. Ei ole vastu rahatrahvi tasumisele ositi. 2 Ärakiri 4-12-2507 Kohtuistungist osa võtta ei soovi. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt V™S § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 5 väärteoprotokolli kohaselt on V.V poolt toime pandud rikkumise kirjeldus ja see on sama, mis väärteootsuses nr 2579,12,001591.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi. LS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise 41-60 km/h. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on V.V poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Vastavalt kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokollile VTT tl 2 on 30.04.2012 kell 21.57 teostatud V.V poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 59.km, sõidu suund Haapsalu poole. Seade testitud ja töökorras. Nähtavus hea, asulasisene tee, sademeteta, kuiv kattega tee. Hämar, tehisvalgus. Mõõdeti seistes lähenevat autot, mis liikus üksinda. Seadme lugem 110 km/h, lubatud antud teelõigul 50 km/h. Mõõtemise laiendmääramatus +- 4 km/h, ületas kiirust mitte vähem kui 56 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit. V.V on protokolliga tutvunud. Tunnistaja M.H on andnud ütlusi /VTT tl 4/, et 30.04.2012 täitis ametiülesandeid ja kella 21.57 ajal juhtis V.V mootorsõidukit reg nr *, ületas lubatud sõidukiirust 56 km/h. Mõõtis koos K.K kiirust, kui Ääsmäe poolt tuli suurel kiirusel sõiduauto, nägi kiirusemõõtjas kiirust 110, lubatud kiirus oli 50, sest tegu oli Taebla asulaga. Andis sisselülitatud valgustatud sauaga sõidukile peatumismärguande. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 3 on V.V 30.04.2010.a andnud väärteo kohta järgmised ütlused: „30.04.2012 juhtis kaubikut Citroen reg nr *kui peats Taebla asulas politsei ja näitas kiiruse mõõtjal tema sõiduki näitu mis oli 110. Kuna oli asulas, siis lubatud kiirus oli 50 km/h. Hakkas liiga hilja pidurdama ja ei jõudnud asulasse jõudes kiirust piisabalt vähendada. Kahetseb väga juhtunut ja palub, et karistuseks määrataks suurem rahatrahv, mitte ei võetaks ära juhtimisõigust. Kui võetakse juhtimisõigus ära, kaotab töö ja pole võimalik ka rahatrahvi tasuda.“ Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist V.V poolt. Kohus leiab, et V.V pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. V.V on oma ütlustes, kaebuses ja vastulauses selgitanud erinevaid põhjendusi, miks kiirust ületas - autot juhtides mõtles muudele asjadele, vaatas telefoni, oli väsinud, millest järeldub, et ei tegelenud autojuhtimisega piisava hoolikusega. Kohus leiab, et kui autojuht tegeleb juhtimise ajal kõrvaliste 3 Ärakiri 4-12-2507 asjadega, siis ta teab, et ei pruugi kõike liikluskorraldusvahendeid jm liikluses tähtsaid asjaolusid tähele panna. Üldteada on asjaolu, et asulavälistel teedel on suurim lubatud kiirus 90 km/h, kuid V.V ületas ka seda kiirust, see näitabki, et ta tahtlikult ei täitnud liikluseeskirju. Karistusseadustiku § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V.V on talle süüks arvatud LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et V.V rikkus LS § 15 lg 1 p 2 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 1 kuuni. V.V on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 227 lg 3 alusel rahatrahviga 1250 trahviühikut s.o 500 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis V.V puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on V.V tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 8-12 on karistusregistri teatis V.V kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on V.V karistusandmete kustutamise tähtaeg arvutamata. Vastavalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karistusregistri teatises punktide 1-6 all olevad karistused on kustunud. Sellest hoolimata on V.V väärteokorra karistatud 7-l korral, milledest 6 on liiklusrikkumised ja neist omakorda 3 on kiiruse ületamised, mis on toimunud 13.04.2011, 16.02.2012ja 27.02.

1. Eelnevad kiiruseületamised on jäänud vahemikku 21-40 km/h ja nende rikkumiste eest on V.V karistatud rahatrahvidega. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. V.V on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ta asulas ületas kiirust 56 km/h, mis on ilmselgelt ohtlik teistele kaasliiklejatele ja oma teoga V.V näitas ignorantset suhtumist õiguskorda. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on V.V-le mõistnud karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele. Määratud on rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast pisut kõrgem. Kohus leiab, et see on põhjendatud, arvestades, et kiiruse ületamine oli 56 km/h, mis jääb LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo puhul ülempiiri lähedale ja tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, mis ongi tinginud selle, et rahatrahvi ei ole määratud ülemmäära lähedast. Kohus selgitab ka, et isiku majanduslik olukord ei ole karistuse mõistmise aluseks, seda saab kohus arvestada, kui otsustab karistuse tasumise korra. Kohus leiab, et V.V puhul on põhjendatud ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, millise lisakarsituse näeb ette LS § 227 lg 5 p
2. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on 4 Ärakiri 4-12-2507 põhjendatud sellega, et V.V on eelneva aasta jooksul kolmel korral karistatud kiiruse ületamise eest rahatrahvidega. Käeoleval juhul on ta taas toime pannud kiiruse ületamise ja seekord juba raskema rikkumise - kiirust on ta ületanud 56 km/h. Seeläbi nõustub kohus, et vaid rahatrahv ei mõjuta V.V õiguskuulekalt käituma ja selleks, et mõjutada teda õigusrikkumisi lõpetama, tuleb kohaldada lisakaristust. Kohtuväline menetleja on lisakaristust kohaldanud seaduses ette nähtud miinimummääras, millega kohus nõustub, sest eelnevalt ei ole V.V suhtes lisakaristust kohaldatud ja seega ka miinimummääras mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine peaks olema piisav karistus. Kohus leiab, et V.V poolt toodud asjaolud, miks tema suhtes ei peks kohaldama lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole asjakohased. V.V viitab sellele, et siis ta kaotab töö ja ta ei saa rahatrahvi tasuda ja pangalaenu maksta ning vanavanemaid abistada. Kohus leiab, et kõik need asjaolud olid V.V-le teada juba enne järjekordse õigusrikkumise toimepanemist. V.V oleks saanud negatiivseid tagajärgi vältida õiguskuuleka käitumisega, kuid seda ta ei teinud. V.V on taotlenud kohtult võimaldada rahatrahvi tasumine ositi, kuna tal ei ole võimalik korraga trahvi tasuda, sest trahvi ühekorraga tasumine põhjustab majanduslikke raskusi.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et V.V taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab mõistetud trahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksete alljärgnevalt – esimene osamakse 41,3 eurot ja järgnevad 11 osamakset 41,7 eurot kuus. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 204 lg 2 ja 3 – kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tervikuna kohtuotsuse jõustumiseks, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist kohtutäiturile täitmiseks ja siis lisandub määratud trahvile ka täituritasu. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et V.V kaebus tuleb jätta rahuldamata, PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 25.05.2011.a otsus väärteoasjas nr 2570,12,001591 tuleb jätta muutmata, kuid kohus täpsustab rahatrahv tasumise tähtaega. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS §-st 15 lg 1 p 2, 227 lg 3, lg 5 p 2 ja

§§ 56lg 1, 66 lg 2, 3.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5