) § 118 p 1 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Alice Simm Süüdistatav U.E isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: xxx; keskharidus; töökoht: MC D OÜ, koristaja; viibimiskoht: Vangla, varem kriminaalkorras karistatud: - 07.01.1999 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 140 lg 2 p 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 3 aastat; - 29.08.2003 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel
alusel mõisteti vangistus 6 kuud; - 13.07.2005 Harju Maakohtu otsuse alusel
lg 2 p 4, 8, § 266 lg 2 p 1 ja § 203 alusel mõisteti lühimenetluses vangistus 1 aasta ja 4 kuud; - 11.12.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel
lg 1 ja § 199 lg 2p 4, 8 alusel mõisteti vangistus 1 aasta ja 6 kuud; - 08.12.2009 Harju Maakohtu otsuse alusel
lg 2 p 4 - § 2 25 lg 2 ja § 121 alusel mõisteti lühimenetluses tingimisi vangistus 2 kuud, katseajaga 3 aastat. Väärteokorras karistatud 22-l korral. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 05.12.2011, kahtlustatavana kinni peetud 04.12.
2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. U.E tuleb ära kanda 4 (nelja) aasta pikkune vangistus. 3.
lg 2 järgi suurendada U.E-le käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust 08.12.2009 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse - võrra. Mõista U.E-le liitkaristus – 4 (nelja) aasta, 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. 4.
Karistuse kandmise alguseks lugeda 04.12.
Poolte ja menetlusosaliste seisukohad: Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde, leidis, et U.E tegu on
lg 1 alusel õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on leidnud nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil täielikult tõendamist. Prokurör taotles U.E süüdi tunnistamist
MS § 238 lg 2 järgi karistuse vähendamist 1/3 võrra ja
lg 2 alusel liitkaristuse – 4 aasta, 1 kuu ja 28 päeva vangistuse mõistmist.
Kaitsja nõustus U.E-le esitatud süüdistuse asjaolude ja isikule süüksarvatava teo kvalifikatsiooniga. U.E karistamisel palus kaitsja arvestada kergendava asjaoluna U.E poolt võimalike kahjulike tagajärgede ärahoidmist, isiku kahetsust ja süü tunnistamist ning
Kaitsja taotles U.E-le karistuse mõistmist alla sanktsiooni minimaalmäära. Kaitsja palus menetluskulu jätta osaliselt riigi kanda. Süüdistatav U.E selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end toimepandus täielikult süüdi. U.E toetas kohtuistungil kohtueelses menetluses esitatud taotlust lühimenetluse kohaldamises. Süüdistatav ei soovinud istungil ütlusi anda ja jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Viimases sõnas palus kohtualune leebemat karistust. Kannatanu RM oli kutse 01.06.2012 kohtuistungile kätte toimetatud, kannatanu ei soovinud istungil osaleda. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ning U.E lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tõelise tahte avaldus. 4 Kannatanu RM ütlustega on tõendatud, et 04.12.2011 kella 01:00 tuli tema Xxx asuvasse korterisse U.E; U.E kinnitas kannatanu ütlusi ja selgitas, et ta tõepoolest läks 04.12.2011 öösel kannatanule külla. Kannatanu RM andis ütlusi, mille kohaselt haaras U.E järsku kööginurgast puust käepidemega, umbes 20 cm pikkuse teraga kööginoa ja ründas teda. U.E üritas teda noaga lüüa kõhtu, kannatanu kaitses ennast ja nuga lõikas vasaku käe sõrmedesse. Nuga jäi U.E-le kätte, U.E karjus: „Ma pistan su surnuks“ ja andis kannatanule järjest kaks lööki noaga paremasse õlga. 19.01.2012 Isiku ekspertiisiaktis nr 6 (103-105) kajastatud ekspertarvamuse p 1 kohaselt esinesid RM torke-lõikehaavad parema õlaliigese piirkonnas (kaasneva parempoolse õhkrinnaga) ning lõikehaavad vasaku käe III ja IV sõrmel; tervisekahjustused võisid olla tekitatud teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga; lõikehaavad vasakul labakäel on iseloomulikud enesevigastustele, mis võisid olla saadud noalöökide tõrjumisel. Kohtu hinnangul riimuvad kannatanu ütlused ründevahendi, löökide suuna ja enesekaitse kohta ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamusega; kannatanul tuvastatud vigastused nähtuvad lisaks ekspertiisiaktile ka isiku läbivaatuse protokollist (tl 4-6) ja RMmeditsiinidokumentidest (tl 7, 96-99). U.E andis samuti kannatanu ütlustega ja eksperdi arvamusega ühtivaid ütlusi selles, et kannatanu proovis temalt nuga ära võtta, kuid ta lõi RM2 korda kööginoaga õlga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 50 – 60) kohaselt vaadeldi sündmuskohta 09.12.2011 kella 14:00, vaatluse käigus võeti kaasa nuga, oranž jope, velvetpüksid ja müts. Menetlustoimingu käigus tuvastati, et Xxxasuvas eluruumis olid kraanikausi juures kuivanud, veretaolised jäljed. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 65-69) nähtuvalt vaadeldi sündmuskohalt kaasa võetud nuga: tegemist on puidust peaga kööginoaga, tera mõõtmed 15x2 cm. Vaatlusega tuvastati, et nii noa teral kui käepidemel olid verekahtlased määrdumised, vatitikule võetud proovi töötlemine „Tetra Base“ lahusega kinnitas, et noal olid verejäljed. Kohtu hinnangul on seega kohtuistungil esitatud tõenditega tõendatud, et U.E lõi 04.12.2011 kella 00:30 ja 03:00 vahel XxxTallinnas asuvas korteris RM kahel korral noaga. Kohtule esitatud kannatanu meditsiinidokumentidega ja isiku ekspertiisiaktiga on tõendatud, et üks haav – rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav parema õlaliigese piirkonnas on eluohtlik tervisekahjustus (eksperdi arvamuse p 6). Seega on U.E tegu õigesti kvalifitseeritud
Kuigi U.E selgitas, et ta ei kavatsenud anda lööke tähtsatesse organitesse - lihtsalt torkas õlga ja ei oodanud, et algab tugev verejooks, on kohtu hinnangul tegu toime pandud otsese tahtlusega – antud asjaolule viitavad kohtu arvates U.E sõnad sündmuskohal („Ma pistan su surnuks“), samuti ründerelva valik (nuga) ja löökide suund – eksperdi arvamuse p 5 kohaselt oli parema õlaliigese piirkonnas paiknevatest haavadest vähemalt üks saadud löögist suunaga ülevalt alla, so U.E sihtis noaga kannatanu rindkere suunas. Kannatanu RM ütluste kohaselt rääkis U.E enne teo toimepanemist, et kõik mehed on vaja tappa, et tal on mingid tuttavad tšetšeenid, ta laseb kõik maha, hangib trotüüli jne. Irina lülitas sisse televiisori täielikule võimsusele. Kannatanu püüdis teda sõnadega rahustada, kuid ta ei rahunenud. Tuvastamaks, kas U.E näol on tegemist süüvõimelise isikuga, viidi 15.12.2011 Tallinna Vanglas läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Eksperdi arvamusega ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 677 (tl 86-90) on tõendatud, et kuigi U.E esineb märgatav vaimse arengu peetus (nõrgamõistuslikkus) kerge vaimse alaarengu tasemel koos olulise käitumishäirega F70.1 ja tal on diagnoositud orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire F06.33 RHK 10 järgi (eksperdi arvamuse p 1), oli U.E temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 04.12.2011 olemasoleva informatsiooni põhjal võimeline oma teo keelatusest aru saama ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. 5 Inkrimineeritava teo ajal ei esinenud U.E olemasoleva informatsiooni põhjal sellise raskusega psüühikahäiret, mis oleks oluliselt piiranud U.E võimet toimunust aru saada
Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on toime pannud esimese astme kuriteo.
p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 4 kuni 12 aastat. Eksperdi arvamuse kohaselt ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 677 on U.E võimeline süüdimõistmisel kandma karistust. Kohtu hinnangul on U.E karistust kergendavaks asjaoluks oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus: U.E avaldas istungil, et kahetseb toimepandut, kohtul süüdistatava kahetsuse siiruse osas kahtlusi ei tekkinud. Kaitsja hinnangul tuleks U.E karistamisel arvesse võtta asjaolu, et mais 2010 on U.E suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mis tuvastas, et U.E ei olnud tol korral süüdiv. Kohus märgib, et kaitsja tugines eeltoodud väidet esitades asjaolule, mida ei kinnitanud ükski kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõend. Seega tulevad kaitsja väited selles osas jätta tähelepanuta. Kaitsja leidis samuti, et U.E karistust kergendavaks asjaoluks on
lg 1 p 1 märgitud süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist. Kannatanu ja süüdistatav andsid ütlusi selle kohta, et U.E kutsus sündmuskohale kiirabi: kannatanu ütlustest nähtub, et ettepaneku selleks tegi RM ise, U.E ütlustest nähtuvalt oli kiirabi kutsumine tema initsiatiiv. Kuigi ei ole üheselt tuvastatav, kelle algatusel sündmuskohale kiirabi kutsuti, tuleb siiski jaatada asjaolu, et RM seisundist tulenevalt oli kiirabi sündmuskohale kutsumine pigem U.E korraldada. U.E käitus antud olukorras adekvaatselt, kutsus kiirabi ning RM sai õigeaegselt kohast arstiabi. Seega saab
U.E karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnagul tuleb U.E süüdi mõista
U.E-le mõistetav vangistus on alla keskmist sanktsioonimäära ja vastab kohtu hinnangul toimepandule: U.E tekitas tahtlikult kannatanule eluohtlikud vigastused; U.E pani uue kuriteo toime katseajal – seega ei ole eelmised karistused talle vajalikku mõju avaldanud ning kahjuks on isik jätkanud õigusvastaste tegude toimepanemist. Kohus märgib, et U.E karistusregistri õiendist nähtuvalt on kohtualust eelnevalt karistatud ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et U.E ajutine isoleerimine ühiskonnast on õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades hädavajalik. Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb U.E-le mõistetud karistusest KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvestada 1/3. U.E mõisteti 08.12.2009 Harju Maakohtu otsuse alusel süüdi
lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 121 järgi ja karistati tingimisi vangistusega 2 kuud,
U.E-le eelmise kohtuotsuse alusel määratud katseaja lõpp oli 08.12.2012. Seega pani U.E uue kuriteo toime katseaja viimastel päevadel. U.E-le tuleb
Käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetavat karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 1 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega tuleb U.E-le mõista 4 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkune reaalne vangistus.
lg 1 järgi tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda U.E kahtlustatavana kinnipidamise päev – 04.12.2011. Tsiviilhagi: Kriminaalasjas ei ole kannatanu RM tsiviilhagi esitanud. Asitõendid: Kriminaalasjas võeti asja juurde kuriteo toimepanemise vahend: kööginuga, mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja majandustalituses (Rahumäe tee 6). Kohtu hinnangul tuleb kööginuga konfiskeerida ja otsuse jõustumisel hävitada. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 725,00 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel või juriidilisel isikul ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: - kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise kulu (tl 94) 350,63 EUR; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise kulu (tl 107) 84,00 EUR; - kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu (tl 119, 153) 0,90 EUR; - U.E-le määratud kaitsja riigi õigusabi kulud (tl 46, 120, 154, 165) 383,90 EUR. Menetluskulud kokku on 819,43 EUR. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul tuleb osa menetluskulusid jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et U.E saab oma tervislikust seisundist tulenevalt töötada ametikohtadel, mis tõenäoliselt on tasustatavad palga alammäära lähedal. Seega esineb isikul objektiivne takistus kõrgemini tasustatava töö leidmiseks. Kriminaalasjas on võrdlemisi suured menetluskulud ja nende hüvitamine käib U.E-le ilmselgelt üle jõu. Lisaks menetluskulude vähendamisele on kohtu arvates ka alus ajatada nende tasumist. Kohus leiab, et U.E peab tasuma sundraha 362,50 EUR 12 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 30,21 EUR; U.E peab maksma menetluskulu 409,71 EUR 12 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 34,14 EUR. 7 Sundraha 362,50 EUR ja menetluskulu 409,71 EUR tuleb jätta riigi kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.