S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusest osa võtnud isikud Kaitsja: Reet Vokk, ik: 46601180220 Menetlusalune isik: O.N, ik xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta O.N kaitsja Reet Vokki kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.06.2012 otsusele nr 2373,12,002965 O.N karistamises LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.06.2012 otsus nr 2373,12,002965 O.N karistamises LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 19.05.2012 kell 12.09 Tallinn-Saku-Laagri tee 17. km Saku vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, samuti juhtis mootorsõidukit, mille rehvid ei vastanud kehtestatud nõuetele, kasutas naastrehve keelatud ajal. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märgiti, et menetlusalune isik tunnistas, et sõidu alustamisel oma tervislikku seisundit hinnates ei olnud tal kahtlusi, et organismis sisalduks veel alkoholi. Naastrehvide kasutamine oli tingitud asjaolust, et menetlusalusele isikule selgitati autoremonditöökojas, et kuna rehvides on alles vaid mõned naelad, siis ei ole nendega sõitmine suvisel ajal keelatud. Menetlusalune isik leiab, et teda on karistatud liialt rangelt ja seda just juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kohtuväline menetleja on jätnud põhjendamata, millele tuginedes on menetlusaluse isiku suhtes põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine just 6 kuuks. Menetlusalune isik on kodune ja hoolitseb igapäevaselt raske vaimse arengu peetusega poja eest, kelle eestkostjaks ta on määratud. Poeg on pideval jälgimisel Tallinna Lastehaigla neuroloogide juures ja käib Tallinna I Eriinternaatkoolis. Kooli ja arsti juurde tuleb poega viia autoga, sest pidevad haigushood teevad võimatuks ühistranspordiga liikumise. Seetõttu vajab menetlusalune isik igapäevaselt juhtimisõigust. Menetlusalune isik soovis sõita oma 92 aastase vanaema juurde Kohilasse, kes vajas tema abi, mistõttu ei hinnanud oma seisundit õigesti. Tegemist on erandliku olukorraga, mida menetlusalune isik väga kahetseb. Teda ei ole kunagi karistatud joobes juhtimise eest. Menetlusalune isik ei soovinud mingil juhul panna ohtu teisi isikuid või tekitada kellelegi kahju. Kaebusega taotletakse otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtub, et tal puudus teo toimepanemiseks tahtlus ning lisakaristus koormab teda ebaproportsionaalselt, lisakaristuse määramisel ei ole arvestatud tema isikuga. Kohtuväline menetleja on rikkunud põhjendamiskohustust, sest otsusest ei nähtu kuidas jõudis otsuse koostaja järeldusele, et lisakaristust tuleb kohaldada just 6 kuuks. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud, et isikul puuduvad eelnevad karistused, samuti asjaoluga, et isik hooldab töövõimetut ja piiratud teovõimega isikut. Juba sel põhjusel tuleb otsus lisakaristuse osas tühistada. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud ka rikkumise suurusega – rikkumine selle kvalifikatsiooni piires on peaaegu minimaalne, kuid karistus omakorda liiga range. Kohtuväline menetleja on leidnud, et lisakaristuse kohaldamata jätmiseks puuduvad erandlikud asjaolud. Menetlusalune isik sellega ei nõustu, kuna menetlusalune isik hooldab isikut, kes vajab igapäevaselt ja ööpäevaringselt abi, siis esinevad asjaolud, mis tingivad juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Seega pidanuks kohtuväline menetleja neid asjaolusid kaaluma lisakaristuse määramisel. 2 O.N selgitas, et pojal on vaja käia koolis ja arsti juures, muidu peaks koolist ära tulema. Eelmisel õhtul sai teada, et peab ära kolima, sõbranna tuli külla, jõid kokteile, suitsetas. Jõid viina toonikuga. Hommikul oli pea uimane, pani enesetunde selle arvele, et sai nutetud ja palju suitsetatud. Poega hooldab üksinda, aitab ka ema. Elamu, kus elab, kuulub poja isa tütrele esimesest abielust. Praegu taotleb munitsipaalpinda linnavalitsusest. Pojal on kool läbi, kuid Tondil on pikendatud õppekava. Kohtuistungil jäi kaitsja kaebuse juurde ning lisas, et tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtuvalt viibis autos ka raske puudega poeg, kuid seda ei ole arvesse võetud. Menetlusalune isik peab üksi toime tulema raske puudega täiskasvanud poja eest hoolitsemisega ja hoolitseb pensionärist ema eest ja vanaema eest. Eelmisel õhtul alkoholi tarvitamine oli seotud emotsionaalselt väga raske asjaoluga, sest soovitakse tema väljatõstmist elamispinnalt ning tal ei ole koos lähedastega kuhugi elama minna. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebus on alusetu ja ei haaku õigusemõistmise põhjendustega. Kaebuse punktid 2 ja 5 räägivad õiguskorra kaitsmise huvidest, preventsiooni tuleb arvestada. Lisakaristuse määramisel on arvestatud üldpreventsioonist. Kui teatud rikkumised muutuvas massilisteks, siis tuleb hakata kohaldama aresti või lisakaristust. Mis puudutab lisakaristust, siis karistus määratakse keskmises määras, arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuus kuud on keskmine määr. Tegu on tahtlik, öösel kella kolmeni tarvitati alkoholi, üheksa tundi hiljem hakati sõitma. Tegemist ei ole piirmäära ületamisega miinimummääras, vaid 0,01 mg suurema alkoholisisalduse puhul olnuks tegemist kriminaalvastutusega. On ette heidetud, et ei ole arvestatud erandlike asjaoludega, kuid ühtegi tõendit ei ole esitatud. Kohtuvälisele menetlejale ei saa seda ette heita kui talle tõendeid ei esitata. Pereliikmete eest tuleb hoolitseda, see on meie kõigi kohustus. Sõiduki juhtimine ei ole selle eelduseks ega vabasta kohustusest. Pereliikmete eest peavad hoolitsema ka need, kellel ei ole juhtimisõigust. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, selle lisadega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,79 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,74 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on sätestatud piirmäära ülemmäär, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. Juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,75 mg/l, oleks tegemist kuriteoga, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. 3 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on mitte ainult suur, vaid ka väärteo mõttes maksimaalne võimalikust suurusest. See aga omakorda tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud, küll on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ning magas 9 tundi ning hommikul ärgates tundus pea uimane. Arvas, et see tulenes sellest, et nuttis palju ja suitsetas. Kohus leiab, et kui arvestada tuvastatud alkoholi kontsentratsiooni kaebuse esitanud isiku väljahingatavas õhus, siis iga piisava elukogemusega isik saab aru, et enesetunne viitab joobe lähedasele seisundile. Kuivõrd aga tegemist on keskealise täiskasvanud isikuga, siis peaks senise elukogemuse pinnalt isik teadma, et alkoholil on joovet tekitav toime, mis ei möödu pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist koheselt, vaid oluliselt hiljem. Kui aga arvestada igapäevaselt meedia vahendusel edastatavat informatsiooni kinni peetud juhtidest, kellel on tuvastatud alkoholipiirmäära ületamine või joove, siis peaks see informatsioon tegema igaühe ettevaatlikuks. Kui aga isik teab, et ta peab igapäevaselt osalema liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd temal lasub hoolitsemiskohustus, mille täitmist hõlbustab mootorsõiduki kasutamine, siis peab isik teadma ka seda, et juht peab ise veenduma selles, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Kaebuse esitanud isiku sõnade kohaselt tarvitas ta mitme tunni jooksul kanget alkoholi kella kolme öösel. Seega teadis ta seda, et ta alkoholi tarvitas ning alkoholist tulenev seisund ei saanud tulla menetlusalusele isikule üllatuseks ei pärast alkoholi tarvitamist vahetult ega ka pärast mitme tunni möödumist. Asjaolu, et ta peeti kinni keskpäeval ja väidetavalt vähemalt 9 tundi pärast alkoholi tarvitamist temal tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,74 mg/l, viitab sellele, et isik oli tarvitanud alkoholi suures koguses. Menetlusaluse isiku väidete kohaselt tundis ta end sellises seisundis aga suhteliselt normaalselt. Kohus leiab, et juhul, kui isik paneb oma seisundi, so uimasuse nutmise ja suitsetamise arvele, unustades suures koguses alkoholi tarvitamise ning peab oma tervise seisundit piisavalt heaks selleks, et sõidukit juhtima asuda, siis on tegemist isikuga, kes ei ole suuteline aru saama oma seisundist ja juhile keelatud seisundist isegi siis kui ta on eelnevalt teadlikult alkoholi tarvitanud ja ta ei pea ka vajalikuks oma seisundit kontrollida, siis on isik teadlikult ja tahtlikult end sellisesse seisundisse viinud ja sellises seisundis asus ka teadlikult sõidukit juhtima. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud tegu on toime pandud tahtlikult ja sellist käitumist ei saanud menetlusalune isik toime panna ettevaatamatusest. Mis puudutab naastrehvidega sõiduki kasutamist ajal, mil see on keelatud ja mida aastast aastasse juhtidele meedia vahendusel meelde tuletatakse, siis näitab selline väärtegu juhi hoolimatust kasutatava sõiduki tehnoseisundisse ja liiklusohutusse. Vastavalt LS § 72 lg 1 sätetele peab sõidukiomanik, kelleks on O.N, tagama talle kuuluva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise ning LS § 73 lg 1 kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk ning selle varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ja mootorsõiduk peab olema nõuetekohaselt varustatud. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa 1 sätetele võib naastrehve kasutada ajavahemikul 15 oktoober kuni 31 märts, erandina 01 oktoober kuni 30 aprill. Seejuures ei või naastude arv erineda rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga. Väärteotoimikus olevatest naastrehvidest võib järeldada, et naastude arvud erinevad erinevates rehvides enam kui 25%. Seega ei tohiks selliseid rehve kasutada ka eelmärgitud ajal. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut karistusregistrisse kantud. Sellest võiks järeldada, et 4 kaebuse esitaja on suutnud hoiduda õiguserikkumiste toimepanemisest aastate vältel. Samas ei takistanud see teda toime panemast menetlusesemeks olevat raskeimat liiklusalast väärtegu. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik pidi oma enesetunde järgi olema veendunud selles, et ta on jätkuvalt seisundis, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks sellises seisundis sõidukit juhtides võtta ette pikema sõidu, sõidutades seejuures ka raske vaimse arengu peetusega poega, seades ohtu nii iseenda kui ka oma poja, kes ei ole võimeline ennast teda ähvardava ohu eest kaitsma. Seetõttu on oluliseks põhikaristuse määra ja lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse valiku puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Sellest tulenevalt, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra, karistust raskendavate asjaolude puudumist, karistust kergendava asjaolu olemasolu ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristuse kohaldamine ettenähtud sanktsiooni keskmises määras täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse või lisakaristuse kergendamiseks. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kui aga arvestada seda, et menetlusalune isik sõidutas juhile keelatud seisundis ka raske vaimse arengu peetusega poega, kes ei taju oma seisundi tõttu ei juhi seisundit ega sellest tulenevat ohtu, mistõttu ei ole ka võimeline ennast selle ohu eest kaitsma, siis on sellise juhi käitumine eriti ohtlik ja hoolimatu. Kohtule esitatud kaebuses märgiti ja kohtuistungil korduvalt ka rõhutati seda, et määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta ei saa hoolitseda oma raske vaimse puudega poja, temast eraldi elava eaka vanaema eest. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus lähedaste eest hoolitsemisel ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Kohtule esitatud kaebuse lisadest nähtuvalt on kaebuse esitaja juba aastaid teadlik nii oma poja seisundist kui ka vanaema vanusest ja abistamise vajadusest. Samas on menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord tema enese süülise käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik asus teadlikult aktiivselt liikluses osalema mootorsõiduki juhina seisundis, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik. Kohtu arvates tuleb 5 selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on põhjendatult lähtutud sellest, et menetlusalusel isikul puudusid inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et arvestades isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra, so süü suurust, siis olnuks põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada ning lisakaristuse määra suurendada, tuleb asuda seisukohale, et kohaldatud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.