← Eesti

1-12-3705/21

Obsah (7)§ 201§ 381§ 63§ 66§ 3811§ 56§ 44

Kriminaalasi nr 1-12-3705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2012. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-3705 ( 09750000069) Koht

§ -de 201 lg2 p1 ja 3811 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses (üldmenetlusest üleläinud kokkuleppemenetlusse) 09.11.10.2012.a. Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav A.G, xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON Tunnistada A.G süüdi kuriteos

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, so 10,8x150=1620. -(üks tuhat kuussada kakskümmend) eurot riigituludesse. Tunnistada A.G süüdi kuriteos

§ 381

rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, kaheksakümmend) eurot riigituludesse. 1 lg 1 järgi ja mõista karistuseks so 10,8x100=1080.-(üks tuhat

§ 63

lg 2 ja 64 sätetel alusel lugedes A.G-le mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista temale lõplikuks liitkaristuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, so 10,8x150=1620.-(üks tuhat kuus sada kakskümmend) eurot riigituludesse.

§ 66

sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine A.G poolt ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 1620:12=135.-(ükssada kolmkümmend viis) eurot kuus. 1 Kriminaalasi nr 1-12-3705 Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Esimese osamakse teostamise tähtaeg hiljemalt

  1. november 2012.a. Mõistetud rahaline karistus tuleb A.G’ el tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi kontole nr. 333416120002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank’ is. Tasumisel märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12-3705 ning nõude liik - rahaline karistus, maksma kohustatud isiku nimi- A.G. A.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Välja mõista A.G’ elt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416120002 Danske Bank, viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12-3705, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: - sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; - kaitsjatasu 1382 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot 35 senti. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb A.G’ el tasuda ositi võrdsete kuumaksetena 12 kuu jooksul. Igakuise osamakse suurus sundrahal on 36.25 ja kaitsjatasul 115.20 eurot. Igakuised maksed tuleb teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Esimese osamakse tas umise tähtaeg on hiljemalt 30.11.2012.a. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Asitõenditeks olevad maksekorraldused nr 106,107,109 (kd 1 tl7-9) ja Swedbank arveldusarve nr 1107687309 väljavõte , millised asuvad toimikus jätta toimikusse. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu seoses Kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15 päeva alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Kriminaalasi nr 1-12-3705 Süüdistus. A.G ’ t süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 16.august 2006 – 05.august 2009.a, töötades Kuressaare linnas AS Saare EPT juhatuse ainuliikmena, kellel Äriseadustiku § 180 lg 1, 306 lg 1 tulenevalt olid juhtimise ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, omastas ja pööras enda ja kolmandate isikute kasuks tema, kui AS Saare EPT juhatuse liikme valduses oleva AS Saare EPT vara alljärgnevalt: 1) 19.juunil 2007.a AS Saare EPT poolt Ants Vendelile müüdud ekskavaatori eest X Y poolt tasutud 35 000 krooni; 2) 2007.a sügisel AS Saare EPT poolt Saare maakonnas Torgu vallas Kaavi külas teostatud maaparandustööde eest A B poolt tasutud 82 000 krooni; 3) 2008.a detsembrikuus AS Saare EPT poolt C D-LE müüdud kolme roomiktraktori T130, ratastraktori K700 poolraami, sildade ja ekskavaatori ning paakauto GAZ-52 eest C D poolt tasutud 97 000 krooni; 4) 2009.a kevadel AS Saare EPT poolt E F-LE müüdud ratastraktori MTZ 80, VAZ 21063 reg.nr 300KAE ja järelhaagise eest EF poolt tasutud 67 000 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valduses oleva võõra vallasasja enda ja kolmandate isikute kasuks pööramises isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, pani A.G toime

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; töötades ajavahemikus 16.august 2006 a – 05.august 2009 a AS Saare EPT juhatuse ainuliikmena, kelle kohustuseks oli vastavalt Äriseadustiku § 183, 306 lg 4 ja Raamatupidamise seaduse § 4 lg 1 nõuetele korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, rikkus teadvalt raamatupidamise korraldamise nõudeid, mis oluliselt raskendas ülevaate saamist raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. Äriregistrile esitatud 2008 a AS Saare EPT majandusaasta aruandest, mille juhatuse ainuliige A.G on allkirjastanud, nähtuvalt oli 31.12.2008.a seisuga AS Saare EPT valmistoodangu varude maht 972 805 krooni, s.o 62 173,57 eurot. KMRA Audiitorbüroo OÜ poolt 14.07 – 23.07.2009 a teostatud erikontrolli käigus kontrolliti AS Saare EPT laoarvestust perioodi 01.01 – 30.06.2009 a kohta AS Saare EPT raamatupidamisarvestuses arhiveeritud algdokumentide (ostuolid olemas, Keskkonnaametile esitatud maavarade kaevandamise aktid) alusel. Auditeerimise käigus ei esitanud AS Saare EPT juhatuse liige A.G audiitorile puudujäägi ja mittenõuetekohase laoarvestuse varjamiseks 2008 a teostatud puistematerjali inventuuri akte ega viimast inventuuri akti, mille alusel kanti 2008 a majandusaasta aruandesse puistematerjali jääk. A.G jättis perioodil 01.01 – 30.06.09 a teadvalt koostamata AS Saare EPT raamatupidamise korraldamisel valmistoodangu arvelevõtmise aktid, saatelehed valmistoodangu ümberpaigutamise kohta erinevatesse ladustuskohtadesse ning ladustuskohtades olevate varude arvestuse algdokumentatsiooni, mistõttu puudus ettevõttes nõuetele vastav laoarvestus, mis võimaldaks väita, - et kaevandatud liiv ja kruus võetakse õiges perioodis ja korrektselt vormistatud omahinna arvutuse alusel arvele; - et ostetud kaubad ka edasi müüdaks või ladustataks hoiukohas ning vas tavalt ka kajastataks raamatupidamisarvestuses; - et varude väljastamisel hoiukohtadest väljastataks väljaveetud kogustele vastavad arved ja saatelehed või uude ladustamiskohta ümberpaigutamise saatelehed; - et oleks piisav kontroll välistamaks varude mitteametlikku müüki; - et aktsiaseltsi varud oleksid perioodiliselt ja nõuetekohaselt inventeeritud. Samuti rikkus A.G Raamatupidamise seaduse § 6 lg 1, 2 nõudeid 3 Kriminaalasi nr 1-12-3705 (§ 6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

(1)Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
(2)Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine), jättes korraldamata äriühingu raamatupidamise, sh laoarvestuse ja lõi olukorra, kus tema teadmisel ja juhendamisel ei koostatud ajavahemikus 16.august 2006 a – 05.august 2009 a Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 (§ 7. Algdokument
(1)Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend ) nõuetele vastavaid algdokumente majandustehingu toimumisel, mille tagajärjel muutus raamatupidamiskohustuslase vara, s.t AS Saare EPT valmistoodangu müümist eraisikutele, kes majandustehingu toimumist kinnitavat tõendit (arvet, ostu-müügi tšekki) ei soovinud, raamatupidamises ei kajastatud ja müüdud kogust laoarvestusest maha ei kantud. AS Saare EPT poolt tellitud laoarvestuse korraldamise auditeerimise käigus tuvastati varade arvestuslikuks puudujäägiks 582 207 krooni, s.o 37 209, 80 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises ja raamatupidamisdokumentide ebaseaduslikus varjamises, millega oluliselt raskendati ülevaate 1 saamist raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist, pani A.G toime

§ 381lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus A.G’ ele nõutud karistus :

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, so 10,8x150=1620.-(üks tuhat kuussada kakskümmend) eurot riigituludesse;

§ 3811

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, so 10,8x100=1080.-(üks tuhat kaheksakümmend) eurot riigituludesse.

§ 63

lg 2 ja 64 sätetel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, so 10,8x150=1620.-(üks tuhat kuussada kakskümmend) eurot riigituludesse.

§ 66

sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 1620:12=135.- (ükssada kolmkümmend viis) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Süüdistatav A.G kinnitas kohtus, et saab prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub võimaldada tasuda menetluskulu ositi ühe aasta jooksul. Kahjutasu hüvitamiseks on sõlminud kannatanuga kirjaliku kompromisslepingu, mille kohus on kinnitanud. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on andnud oma nõusoleku kannatanu. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja 1 kohus tunnistab A.G süüdi kuritegudes

§-de 201 lg2 p1 ja 381 lg1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistused.

§ 201

lg2 p1 järgi on võimalik mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni viis aastat.

§ 3811

lg1 alusel võib kohus mõista karistuseks rahalise karistuse või vangistuse kuni üks aasta.

§ 56

alusel võib isikule vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. A.G on varem kriminaalkorras karistamata, ta ei oma ka väärteokaristatust. Seega on 4 Kriminaalasi nr 1-12-3705 kokkuleppes taotletud karistus kooskõlas

§ 56sätestatuga ja jääb süüks arvatud kuritegude sanktsioonide piiresse.

Kokkuleppes kirjeldatud A.G tegevused on kuriteod ja need teod on karistusseadustiku õigesti kvalifitseeritud.

§ 44

lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

§ 44

lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3.20 EUR. Kuna A.G päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt on 10.80 eurot, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäärana 10.80 EUR-i (tl.20). Tsiviilhagi – Tsiviilnõude osas on süüdistatav ja kannatanu OÜ Saare EPT sõlminud kirjaliku kompromisslepingu, millise kompromisslepingu kohus on eraldi määrusega kinnitanud ja menetluse tsiviilhagi puudutavas osas lõpetanud. Asitõendid: Asitõenditeks olevad paberkandjal maksekorraldused nr 106,107,109 (kd 1 tl7-9) ja Swedbank arveldusarve nr 1107687309 väljavõte, millised asitõendid asuvad toimikus jätta toimikusse. Tõkendiks on A.G suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, milline tõkend kohtuotsuse kuulutamisel kuulub tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i . KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. Kohtueelses menetluses on kaitsjale arvestatud tasuks 38.35 eurot (II kd lk,54); kohtulikus menetluses A.G kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks 806.40 eurot ja 537.60 eurot, kokku seega 38,35+806,40 +537.60=1382.35 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. Kristel Pedassaar Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.