S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks. Kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Kaebuse esitaja: N.M, ik: xxx, elukoht: xxx V™S § 120 korras 1. Rahuldada N.M-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 27.09.2011 otsusele nr 2373,11,005468 N.M-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks osaliselt, so otsusega määratud rahatrahvi ositi tasumisele määramise osas, jättes muus osas kaebuse rahuldamata. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 27.09.2011 otsus nr 2373,11,005468 N.M-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks määratud rahatrahvi ühekordse maksena tasumise osas, jättes muus osas otsuse muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks selles, et menetlusalune isik 04.09.2011 kell 00.25 Tallinn-Rapla-Türi tee 19. kilomeetril Saku vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit Nissan Sunny registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,70 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et määratud trahvi suurus ületab igati maksevõime piiri, alates 2011 detsembrist on tema sissetulek 57,53 eurot kuus kuna väiksemale lapsele puudub lasteaia koht. Elukaaslane peab kogu perekonda üleval ja tema ei ole kaebuse esitaja väärtegude eest vastutav. 18.02.2009 väärtegu oleks kehtetu kuid kehtiva majandusliku olukorra tõttu sai see alles kevadel tasutud. Ei ole trahvi maksmisest kõrvale hoidunud ega juhtinud sõidukit juhtimisõiguse äravõtmise ajal. Kahetseb oma tegu, kuid peab end siiski seaduskuulekaks kodanikuks, kes emotsioonide ajel tegi vale otsuse. Olles kodus kahe lapsega, kellest vanem käib kesklinnas lasteaias, vajab kaebuse esitaja autot. Kaks korda nädalas peab hooldama Mustamäel elavat 82 aastast vanaema. Rahatrahvi osas palub arvestada kuusissetulekut, on nõus tasuma iga kuu kogu oma sissetuleku ja jääma elukaaslase täielikuks ülalpeetavaks. Juhtimisõiguse äravõtmist palub vähendada, 7 kuud on liiga pikk arvestades tema kohustusi pereliikmete ees. Kohtuväline menetleja leidis oma kirjalikus arvamuses, et menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Kaebuse esitanud isikul tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,70 mg/l ja tegemist on kerge alkoholijoobe ülemise piirmääraga. Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel KarS § 56 sätetest, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Kaebajal tuvastati väljahingatavas õhus selline alkoholi sisaldus, mis ulatus LS § 224 lg 2 ülempiirini, so maksimumnäiduni, milline käitumine on veel karistatav väärteokorras. Juhul, kui kaebajal oleks tuvastatud veidikenegi suurem alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, oleks tegemist olnud kuriteoga ja isiku käitumisele oleks antud hinnang juba KarS § 424 sätete kohaselt, kuivõrd tema käitumises olnuks kuriteo koosseis. Isik, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on teadlik nii liiklusnõuetest kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega ei saanud menetlusalusele isikule olla üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada lisaks rahalisele karistusele ka juhtimisõiguse äravõtmise ja arestiga. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et juhul, kui isikule on oluline soodsa majandusliku olukorra säilimine ja pereliikmete eest 2 hoolitsuskohustuse täitmisel on oluline mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu, peab isik igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis välistab temale ebameeldivate tagajärgede saabumise. Selline teadmine isikule mõju ei avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Toimepandud väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule endale kui ka teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõiduki juhina liikluses ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisse. Samuti näitab selline käitumine ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elusse, tervisesse ja varasse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada vaid seda, et alkoholi tarvitamine ja seejärel mootorsõiduki rooli istumine ning liiklusalase väärteo toimepanemine olid isiku jaoks olulisemad kui võimalus säilitada senine majanduslik olukord. Arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, so kerge joobe maksimumi ja inkrimineeritud väärteo ohtlikkust, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja vähendamiseks puudub. Kohtuväline menetleja jääb otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Samas ei vaidle vastu kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi maksimaalse tähtaja jooksul. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja arvamusega, tutvunud kaebusele lisatud lisadega ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,75 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,70 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 7419 lg 2 mõttes on väga suur. See aga omakorda tingib karistuse ranguse ning kohtu arvates olnuks põhikaristuse määramine maksimummääras, so 300 trahviühikut ja lisakaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, so juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks põhjendatud. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on 3 menetlusaluse isiku käitumises tuvastanud kahetsuse kui karistust kergendava asjaolu ning on seda karistuse määramisel ka ilmselgelt arvestanud. Kohus asub seisukohale, et kahetsusavaldust ei saa võtta kogu menetlust läbiva asjaoluna mida igas menetlusstaadiumis uuesti arvestatakse ja mis tingiks kogu menetluse käigus jätkuva karistuse kergendamise. Karistuse määramisel arvestatakse ka võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja leidnud, et tal on kehtiv karistus seetõttu, et tema majanduslik olukord ei võimaldanud rahatrahvi korraga ära tasuda. Kohus leiab, et karistusregistrist nähtuvalt on kaebuse esitajat peale mainitud väärteo karistatud korduvalt ka muude liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, millised väärteod on toime pandud pärast mainitud väärtegu. Sellised andmed aga viitavad üheselt sellele, et mitte ükski määratud karistus ei ole oma eesmärki täitnud, so ei ole sundinud isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Korduvad karistused parkimiskorra rikkumiste eest näitavad seda, et isik on teiste liiklejate suhtes üleolev ja ükskõikne. Seega on oluliseks karistuse määra valikul ka õiguskorra kaitsmise huvid, so isiku korralekutsumine viisil, mis sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja järgima liikluskorda. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus täielikult selles, et ta on taas viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks asuda sõidukit juhtima ja täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu ja tervist ning kõrvalisele isikule kuuluvat vara, sh tema kasutuses olnud kolmandale isikule kuuluvat sõidukit. Seetõttu peab kohus oluliseks karistuse raskuse puhul peale karistuse eesmärgi ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra, seda, et varasem karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest ja teised varasemad karistused teiselaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ei sundinud isikut uue ja oluliselt raskema süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti karistust kergendava asjaolu olemasolu, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitajal puudub arvestatav sissetulek ja ta on elukaaslase ülalpidamisel ei saa kohtu arvates olla karistuse määramist välistavaks asjaoluks nagu ka teo õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kaebuse esitajal oli sellesisuline kogemus juba olemas ning kaebuse esitanud isik pidanuks seda kogemust olema võimeline ka meeles pidama. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta ei saa last lasteaeda viia ja hoolitseda vanaema eest. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete 4 tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest ning kaebuse esitajal on sellekohane rikkalik kogemus juba olemas. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus ja vajadus viia last lasteaega ning hoolitseda vanaema eest ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid laste olemasolu, lapse lasteaeda viimise kohustus ja vanaema eest hoolitsemise kohustus teada ka väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viis end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale. Seega on tegu toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast. Oma käitumisega on kaebuse esitanud isik näidanud, et ta on jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele ning ta suhtub ükskõikselt nii enese kui ka lähedaste heaolusse. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks karistuste osas puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsusega mõistetud karistuste muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta põhi- ja lisakaristuse osas rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata nii põhikaristuse suuruse kui ka lisakaristuse kohaldamise ja määra osas. Mis puudutab kaebuses esitatud taotlust määratud rahatrahvi ositi tasumise osas, siis kohus leiab, et kaebusele on lisatud piisavalt informatsiooni, mida võib KarS § 66 lg 2 mõttes hinnata mõjuva põhjusena. Samas ei saa kohus aluseks võtta kaebuses esitatud summasid ning kohus ei pea võimalikuks, et väärteo toime pannud isik teeb ise määratava karistuse osas ettepanekuid, lähtudes oma hetkevõimalustest. Kohus peab võimalikuks määrata rahatrahvi ositi tasumiseks 10 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 80 euro kaupa kuus, millised summad tuleb tasuda kohtuvälise menetleja koostatud otsuses näidatud arvelduskontole. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.