← Eesti

1-11-12045/5

Kriminaalasi nr 1-11-12045 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-12045 (11250101969) Koh

§ 180

lg3 alusel vabastada S.U osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse ja täielikult arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.

  1. Väljamõistetud sundraha tuleb S.U tasuda osamaksetena 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus 20 eurot ja igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks.
  2. Kui sundraha ei ole kohtuotsusega määratud korras tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituri tasu. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (

§ 318lg 3 p 4).

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse 2 Kriminaalasi nr 1-11-12045 peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (

§ 318lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus S.U’ at süüdistatakse selles, et tema avaldas 02.09.2011 ilma X Y nõusolekuta viimase isikut tuvastavaid isikuandmeid, s o foto X Yst koos eesnimega, internetiportaalis www.saartehaal.ee erakuulutuste teemaleheküljel „Kinnisvara“, eesmärgiga luua nii teise isikuna esinemise teel X Y isikust teadvalt ebaõige ettekujutuse. S.U lisas X Y fotole pealkirja: „olen nõus kolima sinu juurte”, fotole teksti: „armastusega sinu” ja kuulutuse sisuks kirjutas: „tere olen 20 aastane ilus tüdruk ja olen nõus kolima sinu juurte ja sinuga tegema kõiksugu asju:D“, sellisel moel oma tegevusega moraalselt kahjustades ja alavääristades X Y isikut, tekitades kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, pani 2 S.U toime KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus S.U` ale nõutud karistus: KarS § 157 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust neli

(4)kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 4 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 4 kuule vangistusele ehk 4x30=120 vangistuspäevale vastab (120x2) 240 tundi üldkasulikku tööd. 240 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks
(1)aasta kuus
(6)kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav S.U andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus ja peab seda endale jõukohaseks. 3 Kriminaalasi nr 1-11-12045 Prokurör ja kaitsja jäid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja taotleb väljamõistmisele kuuluva menetluskulu vähendamist. Prokuröril vastuväited menetluskulu vähendamisele puuduvad. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kannatanu on nõustunud kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab S.U süüdi KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkend – S.U suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, milline tõkend tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt

§ 180lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt

§ 175

lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks

§ 175

lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha suuruseks 417.03 EUR-i (1,5x278.02 eurot). Kohus tuginedes

§-le 180 lg3 peab põhjendatuks vabastada S.U osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse, mõistes temalt riigituludesse välja 200 eurot.

§ 180

lg3 alusel peab kohus põhjendatuks määrata väljamõistetud sundraha tasumise osade kaupa. S.U on kodune. Pere sissetulek koosneb lapsetoetusest. Seega on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu mis

§ 180lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt.

Kaitsja on esitanud taotluse tasu arvestamiseks summas 115.06 eurot koos käibemaksuga. Kohus on pidanud kaitsjatasu taotluse põhjendatuks.

§ 180

lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus juba S.U-lt sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel põhjendanud, miks on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Nendel samadel kaalutlustel ja tuginedes

§-le 180 lg3 peab kohus põhjendatuks vabastada S.U arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.