, § 199 lg 2 p 4 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud liitkaristust 20.12.2004.a Viljandi Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistuse võrra ja 11.05.2005.a Viljandi Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 4 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 19.08.2008.a. Tartu Maakohtu 24.10.2008.a. määrusega jäeti I.Z Tartu Maakohtu 31.03.2008.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Karistusaeg algas 29.08.2006.a. ja lõpeb 24.01.2013.a.
I.Z on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 09.04.2001.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) 20.12.2004.a. Viljandi Maakohtu poolt
§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 209 lg 2 p 1, 3 ja 215 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat; 3) 11.05.2005.a. Viljandi Maakohtu poolt
I.Z avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt ja on valmis täitma kõik sellega seotud kohustused.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et I.Z tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on formaalne alus, kuid ei ole piisavalt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on
lg 1 p 2 järgi see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 1/2 karistusajast. I.Z on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab karistust teise astme isikuvastaste ja varavastaste kuritegude eest. Kuriteod, mille eest karistust kannab, on toime pandud kahe eelmise otsusega määratud katseajal. Vangistuse ajal on teda paarikümnel korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati 22.12.2009.a. Seega ei ole kinnipeetav teinud piisavaid järeldusi mõistetud varasemate karistustest ega ole suutnud olla seaduskuulekas isegi kinnipidamiskoha tingimustes. Vabanemisel ei ole I.Z kindlat töökohta, elama asuks ta XXX juurde XXX tallu XXX. Ainuüksi elukoha olemasolu XXX juures ei ole küllaldaseks materiaalseks aluseks ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks. Kohus leiab, et käesolevaks ajaks I.Z-ile mõistetud karistusest kandmata jäänud karistusaeg on veel liiga pikk tema ennetähtaegseks vabastamiseks. I.Z oma käitumise ja suhtumisega ei ole senini näidanud, et kantud karistus oleks tema suhtes positiivset mõju avaldanud. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel määraks kohus ta aga kriminaalhooldusele ning kohustaks teda täitma kontrollnõudeid. Karistuse kandmine vabaduses eeldab käitumiskontrollile allutatult täpset ja järjepidevat kontrollnõuete täitmist. I.Z-i eelnev käitumine ei sisenda veendumust, et ta suudaks sellega toime tulla. Samuti peab kohus oluliseks eriti tõsiselt kaaluda ennetähtaegset vabastamist nende isikute suhtes, kes on toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Viimane karistus I.Z-ile on mõistetud vägivallaga seotud teo eest. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et I.Z-i ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole otstarbekas ning ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Juhindudes
MS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Jätta vabastamata I.Z (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 31.03.2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Välja mõista I.Z-ilt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse nelisada viiskümmend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.