4-11-3699/6

Väärteoasi nr 4-11-3699 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-3699 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi V.P kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.09.2011.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr. 10220112579448 (2302,11,013658) Kvalifikatsioon: LS § 222 lg 1 Kaebuse esitaja V.P (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus Prefektuur, RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas:
2. Jätta V.P kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.09.2011.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220112579448 (2302,11,013658) V.P karistamises LS § 222 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot muutmata.
3. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 04.09.2011.a kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 10220112579448 (2302,11,013658) näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 221023778606 Swedbank pangas, 10220034796011 SEB pangas, 17001577198 №rdea Bank pangas, 333416110002 Danske Bank pangas), märkides viitenumbri lahtrisse otsuse number 10220112579448 . Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 19.09.2011.a laekus Harju Maakohtule V.P kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.09.2011.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2 10220112579448 (2302,11,013658). Nimetatud kiirmenetluse otsusega karistati V.P LS § 222 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses s.o 20 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt V.P juhtides mootorsõidukit sõitis ülekäigurajale ja ei andnud ülekäigurajal sõiduteed ületavale teed. Menetlusalune isik on rikkunud LS § 35 lg 4 sätestatud nõuded. Kaebuse esitaja vaidlustab tehtud temale kiirmenetluse otsust ning palub väärteomenetlust lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja märgib, et sõites Ahtri tänaval suunaga Jõe tänava poole ning jõudes ülekäigurajani seisis seal kodanik, kes toimetas ilmsi omi asju ehk rääkis ülekäigu raja juures mobiiltelefoniga ja ei soovinud sõiduteed ületada. Kaebaja poolt juhitud sõiduki sõidukiirus oli sel ajahetkel vastav suurimale lubatud sõidukiirusele ning ohutu kaasliiklejate ja ka tema enda suhtes. Kaebaja tegi järelduse, et jälakäija tegeleb kõige muuga, aga mitte tee ületamisega ülekäigurajal. Samuti leiab kaebaja, et politseinik tehes oma tööd ei pannud ilmselt täpselt tähele, mis toimus just sel ajahetkel. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et tee andmata jätmise näol ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale, kes on astunud või astumas ülekäigurajale on tegemist tõsise rikkumisega. Selline käitumine mootorsõiduki juhi poolt ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainul sõidukijuhile, vaid ka ennekõike jalakäijale. Juhi poolt jalakäijate ohutuse tagamise kohustuse eiramise näol on tegemist väga levinud rikkumisega ja seetõttu on kohtuvälisel menetlejal ka kohustus sellise rikkumisele reageerida ning karistuse kohaldamisel näidata, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Kaebaja hindas jalakäija tegevust ülekäigurajal valesti ning sellega suurendas ta liiklusõnnetuse toimumise riski tunduvalt. Kohtuvälise menetleja V.P poolt toimepandud väärteos karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58 ,ei tuvastanud. KarS § 57 sätestatud karistust kergendavate asjaoludena luges kohtuväline menetleja V.P kahetsust. Karistusregistri teatise kohaselt on kaebajat varem liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest korduvalt karistatud. V.P-le karistust määrates on kohtuväline menetleja järginud karistuse mõistmise aluseid, määranud isikule õiglase ja proportsionaalse karistuse ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja palub vaadata viidatud väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud V.P kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning hinnangud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et on põhjendatud jätta V.P kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.09.2011.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220112579448 (2302,11,013658) V.P karistamises LS § 222 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot muutmata. Kaebajat on karistatud LS § 222 lg 1 järgi LS § 35 lg 4 rikkumise eest. Liiklusseaduse (LS) § 35 lg 4 kohaselt lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas 3 ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Liiklusseaduse (LS) § 222 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmise eest, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal peatunud sõiduki möödumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kiirmenetluse otsuse nr 10220112579448 (VT toim lk 1) kohaselt 04.09.2011.a kell 15:47 Ahtri 6B V.P juhtides mootorsõidukit Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx) sõitis ülekäigurajale ja ei andnud ülekäigurajal sõiduteed ületavale teed. Menetlusalune isik on rikkunud LS § 35 lg 4 sätestatud nõuded. Kaebuse kohaselt kaebaja ei vaidlusta, et sõitis autoga kiirmenetluse otsuse näidatud ajal ja kohas. Väärteoasjas on vaidlus asjaolu üle, et kaebajale määrati alusetu trahv. Kaebuse esitaja märgib 04.09.2011.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (VT toim lk 2), et tunnistab oma süüd, auto pärast ei märganud jalakäijaid, sellepärast ei lasknud neid mööda.Seega on kaebuse esitaja ise sisuliselt oma rikkumist tunnistanud ja tema väide selle kohta, et jalakäija tegeles kõige muuga peale sõidutee ületamise soovi väljendamisega, ei ole tõsiseltvõetav. LE § 35 sätte eesmärgiks on tagada jalakäijate ohutu teeületamisvõimalus. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole oluline, kas jälakäija on astunud kõnniteelt sõiduteele või ta ootab sõidutee ületamise võimalust kõnniteel. Jalakäija ei pea astuma sõiduteele läheneva sõiduki ees, andmaks märku teeületamissoovist. See on ohtlik ja vastuolus liiklusohutuse nõuetega. Sõiduauto on suurema ohu allikas, sõiduki juhil on kohustus anda teed jälakäiale ja selle kohustuse jättis kaebaja täitmata. Kohus asub seisukohale, et väärteoasja materjalidega, sealhulgas ka menetlusaluse isiku enese seletustega kohtuvälisel menetlusel ja kaebuse sisuga on üheselt tõendamist leidnud asjaolu, et menetlusalune isik sõitis ülekäigurajale ja ei andnud ülekäigurajal sõiduteed ületavale teed. Kohus leiab, et V.P-le koostatud kiirmenetluse otsus tema karistamise kohta LS § 222 lg 1 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et V.P kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Anne Rebane Kohtunik