lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav K.G, isikukood XXX, Eesti kodanik, kesk-eriharidus, emakeel vene keel; töökoht CM OÜ, keevitaja, elukoht XXX; asub Põhja Prefektuuri arestimajas; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.10.2011 kohtulikult karistatud 7 korral, viimati: • 28.02.2003 Tallinna Linnakohtu poolt
p 3 ja
Katseaja lõppemise kuupäev: 28.08.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta K.G-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 kuud tema suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies 1 ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.G ei pane temale määratud ühe
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks temale pandud kontrollnõudeid ja
lg 2 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt., 85, 10115 Tallinn). 3.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.G järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o. XXX • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4.
p 1 alusel arvestada K.G-le määratud ühe aasta ja kuue kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.11.2011
MS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Mari Vunk, süüdistatav K.G ja tema kaitsja Andres Alas sõlminud kokkuleppe selles, et
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui K.G ei pane 18- kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul
sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 3 Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ega KrMS § 318 lg 4 ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav on kokkuleppe arutamisel kohtus loobunud kaitsja osavõtust ning on kohtu hinnangul võimeline ennast ise esindama. Nimetatud loobumine on kooskõlas KrMS § 45 lg 4 p 1 sätestatud süüdistatava õigusega loobuda II astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses kaitsja osavõtust, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama. Kohtu hinnangul on süüdistatav kokkuleppe sõlminud oma vabal tahtel. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et D.velbaum kuulub
lg 2p 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Rahuldada A- Selver AS esitatud tsiviilhagi summas 49.33 eurot ja mõista see VÕS § 1043 alusel välja täies mahus K.G-lt A-Selver AS kasuks. Kahju hüvitada A-Selver AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Asitõendid 2 cd plaati jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasjas ei ole taotletud menetluskulude vähendamist ega riigi kanda jätmist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 38.35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti); KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm senti) . Süüdistatav taotles aga menetluskulude maksmise ajatamist, kuivõrd ühe kuu jooksul nende tasumine käib talle üle jõu. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise ajatamine 4 kuuni on mõistlik ja põhjendatud. Kohtunik Kristina Väliste 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.