ning § 27 alusel.
kohaselt on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumises õigusvastasus välistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. R.R ületas kiirust neljast autost koosnevast kolonnist möödasõitu tehes. LS § 51 lg 4 sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. LS § 51 lg 4 ei sätesta eeskirjasid või juhiseid, kuidas tuleb möödasõit katkestada või milles möödasõidu katkestamine peaks seisnema. Olukorras, kus kaebuse esitaja oli muu hulgas mööda sõitmas pikast raskeveokist, oli tal sisuliselt kaks võimalust: 1)pidurdada tugevalt ja reastuda raskeveoki taha või 2)lisada sõidukiirust ning jõuda raskeveokist ette. Kaebuse esitaja leidis, et ohutum on lisada natuke sõidukiirust, kui hakata raskeveokiga kohakuti olles äkitselt pidurdama ning raskeveoki taga liikuvaid sõidukijuhte häirima. Kuivõrd LS § 51 lg 4 ei sätesta möödasõidu katkestamise viisi, võib ükskõik millisel ohutul viisil möödasõidu katkestada. Seega valis kaebuse esitaja kohustuste kollisiooni olukorras tegutsedes ilmselgelt olulisema kohustuse täitmise, mistõttu ei ole
alusel võimalik kaebuse esitajale õiguslikult ette heita lubatud sõidukiiruse ajutist ületamist. Taganemata ülalmärgitutest, on kaebuse esitaja seisukohal, et talle lisakaristuse määramine ei ole põhjendatud. See on ebaproportsionaalne ega vasta süü suurusele. Otsuse motiivid Vastavalt V™S §-le 69 lg 2 p. 1 märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ja vastavalt V™S §-le 74 lg 1 p. 6 märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses väärteo lühikirjeldus.
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, mistõttu seadusandja ei ole nõudnud, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses peab märkima ka subjektiivse külje vormi. See tuleneb ka asjaolust, et väärteokoosseise on väga palju ning subjektiivse külje eraldi tuvastamise mittevajadusega vabastatakse kohtuväline menetleja isiku psüühilise suhtumise vormi kindlakstegemise nõudest, mis tunduvalt kergendab kohtuvälise menetleja tööd ja kiirendab väärtegude kohtuvälist menetlemist. Seega subjektiivse tunnuse märkimine väärteoprotokollis ja otsuses ei ole obligatoorne. See võib olla märgitud, kuid ei pea olema. Kui väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ei ole välja toodud väärteo subjektiivset koosseisu, siis on kohtul õigus subjektiivne koosseis tuvastada. Kohus nõustub kaitsja väitega, et V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja kohtus väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, kuid see tähendab, et kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega ega tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Teokirjeldus tähendab teo faktilisi asjaolusid. Nagu juba eelpool öeldud, ei ole subjektiivse külje kajastamine väärteoprotokollis kohustuslik ning kohtu poolt subjektiivse külje tuvastamine ei tähenda väärteoprotokolli kantud teokirjeldusest ja sellega ka väärteoprotokolli piiridest väljumist. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et kiiruse ületamine möödasõidul on õigusvastasust välistav asjaolu
alusel ja LS § 51 lg 4 välistab kiiruse ületamise õigusvastasuse
alusel.
kohaselt on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumises õigusvastasus välistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus Menetlusalune isik leidis, et selleks, et vältida vastutuleva sõidukiga laupkokkupõrget ja seeläbi tagada kaasliiklejate ja nende vara ohutus, tuli tal ajutiselt rikkuda piirkiirusega sõitmise kohustust.
sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kaebuse esitajal oli möödasõidul kaks võimalust, kas pidurdada tugevalt ja reastuda raskeveoki taha või lisada sõidukiirust ning jõuda raskeveokist ette. Kaebuse esitaja valis viimase. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukohalt LS § 51 lg 4 ei sätesta möödasõidu katkestamise viisi, mis tähendab, et võib ükskõik millisel ohutul viisil möödasõidu katkestada. Menetlusalune isik valis möödasõidu katkestamiseks sõidukiiruse lisamise. LS § 51 lg 4 sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Ei saa nõustuda menetlusaluse isiku ja kaitsja poolt „katkestamise“ mõiste tõlgendusega, mille kohaselt on möödasõidu katkestamine ka sõidukiiruse lisamine ja selliselt pärisuunavööndisse teiste autode ette jõudmine. Selline tegevus ei ole möödasõidu katkestamine vaid on möödasõidu lõpetamine. Möödasõidu katkestamine tähendab vastassuuna sõidureast oma sõiduritta ehk pärisuunavööndisse naasmist sõidukiirust aeglustades ja ilma sellest autost möödumata, millest mööda taheti sõita. Menetlusalune isik väitis kaebuses, et ei tahtnud hakata häirima raskeveoki taga liikuvaid sõidukijuhte, sellepärast lisas kiirust. See ei ole arvestatav põhjendus möödasõidul kiiruse ületamiseks. Kohtus ütles, et ei aeglustanud kiirust, et oma kohale tagasi reastuda sellepärast, et ei teadnud, kas tema taga sõitvad autod lubavad tal seda teha. Sellest järeldab kohus, et menetlusalune isik ei üritanudki möödasõidu katkestamiseks sõidukiirust aeglustada, et raskeveoki taha oma sõiduritta reastuda, vaid otsustas kohe kiiruse suurendamise kasuks. LS § 53 lg 3 sätestab, et kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad tema järel sõitvad juhid seda võimaldama. Seega oli R.R kohustus möödasõidul olles ja vastutulevaid sõidukeid nähes täita LS § 51 lg 4 ja katkestada möödasõit, mitte aga lisada kiirust ja rikkuda sellega LS § 15 lg 1 p. 1. Tegemist ei olnud kohustuste kollisiooniga, sest möödasõidul laupkokkupõrke vältimiseks näeb LS § 51 lg 4 ette üheselt möödasõidu katkestamise kohustuse. Kiiruse ületamine R.R juhitud sõiduki poolt on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Selle kohaselt sõitis 06.10.2011.a. kell 16:50 Tallinn -Tartu-Luhamaa tee 35.kilomeetril sõiduk BMW 745 reg.märgiga XXXkiirusega 119 +-4 km/h, kui lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Kuna menetlusalune isik on ka ise tunnistanud kiiruse ületamist, siis selles vaidlus puudub. Kuid kohus leiab erinevalt menetlusalusest isikust ja tema kaitsjast, et väärtegu on õigusvastane, sest ei esine
ja
Subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Isik seadis endale eesmärgiks möödasõidu lõpetamise vastassuunavööndis lubatud sõidukiirusest kiiremini sõitmise teel ja seda ta ka tegi. Seega tegutses eesmärgipäraselt. Kohus leiab, et menetlusalust isikut on karistatud õiglaselt ja kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt ka lisakaristuse kohaldamisega. R.R on kaheksal korral karistatud liiklusalaste väärtegude eest ja seitse rikkumist neist on seotud sõidukiiruse ületamisega. Kõik karistused on kehtivad. Enne arutlusel olevat väärtegu ületas menetlusalune isik kiirust vaid kuu aega varem, s.o. 9.septembril 2011.a. Seega ei ole karistuseks määratud rahatrahvid mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma ja eripreventiivsel eesmärgil on põhjendatud lühiajaline juhtimisõiguse äravõtmine. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1 Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.