← Eesti

1-12-5903/4

Obsah (8)§ 320§ 66§ 289§ 201§ 394§ 22§ 344§ 345

Kriminaalasi nr 1-12-5903 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2012. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-5903 (12760000012) Kohtunik Lii

§ 320

lg 1 järgi Prokurör Marge Püss Süüdistatav F.G Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgem haridus, emakeel-eesti keel, töökoht: Tallinna Ülikool, väärteo- ja kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Raul Palmaru RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.G

§ 320

järgi ja k aristuseks mõista rahaline karistus 78 päevamäära, s.o 1900 (üks tuhat üheksasada) eurot.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi kuue kuu jooksul kohustades F.G tasuma igakuiselt hiljemalt 25-ndaks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust rahalise karistuse katteks vähemalt 316 (kolmsada kuusteist) eurot 70 senti kuus kuni kogu summa tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 4100065035. Sisse nõuda F.G-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; 1

(3)2) toimiku paljunduskulu 45 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa kuue kuu jooksul kohustades F.G tasuma igakuiselt hiljemalt 25-ks kuupäevaks menetluskulude katteks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust vähemalt 72 (seitsekümmend kaks) eurot 58 senti kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks
  1. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK F.G süüdistatakse valeütluste andmises, seoses 01.04.
  2. a. toimunud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja üldmenetluse kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-07-16197, kus süüdistatavateks olid Erki Aavik süüdistuses

§ 289

,

§ 201

lg 2 p 2, 3,

§ 394

lg 2 p 2 ja 3 järgi, Helmo Hainsoo süüdistuses

§ 289

järgi ja Tõnu Jaanimets, süüdistuses

§ 22

lg 3 - § 201 lg 2 p 2,3,

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi.

Olles eelnevalt nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses hoiatatud valeütluste andmise ja selle tagajärgede eest, andis F.G 1. aprillil 2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas (Pargi 1, Jõgeva) toimunud kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-07-16197 tunnistajana teadvalt valeütlusi, väites, et - ta on Erki Aavikuga ammu tuttav, kuid nad ei ole kohtunud ega suhelnud aastaid, s.t. ka kohtueelse uurimise perioodil mitte. Erki Aavik ei ole seotud tema isiklikule pangakontole laekunud 62 000 euro tehinguga, - tema isiklikule pangakontole laekunud summa 62 000 eurot kanti sinna kinnisvaratehingu eest, kuna F.G soovis oma elukohaks oleva Tammsaare tee korteri ära müüa. F.G-le tundmatu Vene firma OOO Tetra Invest esindajaga oli tal suuline kokkulepe korteri müügi kohta, - antud summa võttis ta kahe korraga, vastavalt 31 957,05 eurot (500 000 krooni) ja 27 866,55 eurot (436 000 krooni), sularahas oma arvelt välja, sest soovis oma korteri asemele osta kaks väikest korterit, - ta hoidis ja säilitas poolteist aastat sularaha enda valduses, seejärel, kuna tehing firmaga OOO Tetra Invest oli ära jäänud, proovis F.G antud summat omaalgatuslikult tagasi saata, kuid see ei õnnestunud, - pärast seda allkirjastas F.G Sikuti Advokaadibüroo OÜ-s omaalgatuslikult Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le käsundi 62 000 euro kohta, kusjuures käsundi sisu ei olnud talle arusaadav. Sellega pani F.Goime

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise.

§ 320

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale rahalist karistust 78 päevamäära, s.o. 1900 eurot. Võttes arvesse süüdistatava tööalast seisundit nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

§ 66toetudes rahalise karistuse tasumist ositi kuue kuu jooksul, s.o 6 x 316,7 eurot. 2

(3)Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p 5, 9 ja § 179 lg 1 p 2 on menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas sundraha 435 eurot ja paljunduskulu 0,45 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Kaitsja taotles menetluskulude, täpsemalt sundraha suuruse vähendamist tulenevalt süüdistatava sissetulekute ja mõistetava rahalise karistuse suurusest. Prokurör leidis, et sundraha suuruse vähendamiseks aluseid ei ole, küll aga leidis, et menetluskulud võiks määrata tasumisele osade kaupa. Kohus leiab, et sundraha suuruse vähendamise taotlus ei ole põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 sätestab küll, et kohus arvestab menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ja kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus neist osa riigi kanda. Käesolevalt on taotlust põhjendatud süüdistatava töötasu suurusega ja asjaoluga, et igakuiselt tasumisele kuuluv rahalise karistuse summa on suurem, kui töötasu. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit süüdistatava sissetulekute ja tegeliku majandusliku olukorra kohta, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et menetluskulude tasumine on ülejõukäiv. Kuna süüdimõistetul tuleb tasuda küllaltki suur rahaline karistus osade kaupa kuue kuu jooksul, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks ka menetluskulude tasumise ajatamist samale tähtajale, et kogu menetluskulu korraga tasumine ei oleks liialt koormav ega seaks isikut põhjendamatult raskesse olukorda. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.