Obsah (4)

§ 69§ 212§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-11-7159 Määruse tegemise aeg ja koht 29.oktoobril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Ka

§ 69

lg 6 või 7 järgi otsustab elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. E.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsuse alusel

§ 212

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti

§ 65

lg 2 alusel 11 kuud vangistust.

§ 69alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 660 tundi.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 4 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 p 1-5 sätetele.

§ 75

lg 2 p 2 järgi pandi E.F-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 08.09.

1. Kriminaalhoolduse lõpp 07.01.
2. E.F selgitas kohtus, et ta ei pidanud ÜKT tegemise graafikutest kinni erinevatel põhjustel. Praegu tal on töö olemas, ta on xxx. Perre varsti sündib laps. Ta palub pikendada ÜKT tegemise aega. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Registreerimislehest (lk 12) on näha, et E.F on katseaja jooksul ühel korral rikkunud registreerimisnõuet. Registreerimine oli määratud 21.09.2012, tuli registreerima 25.09.
3. 25.09.2012 seletuses kirjutab E.F, et 21.09.2012 ei tulnud registreerima, sest oli tööl ja unustas tulla registreerima. Töö oli Sonda lähedal metsas (lk 52). Seega rikkus E.F kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel. Kohus tunnistab, et rikkumine on küll ühekordne, millest ei ole alust tuletada isiku püsivat soovi mitte alluda kriminaalhooldusele. Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 15.09.2011 selgitati E.F-ile üldkasuliku töö tegemise eesmärki ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga, mis oli tema poolt allkirjastatud ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Talle oli selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda ning millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. 12.10.2011 registreerimisel andis E.F nõusoleku üldkasulikku tööd tegema hakata ning oli koostatud ÜKT ajakava 144 tunni sooritamiseks xxx 17.10.2011-15.11.
4. E.F sooritas seal 12 tundi üldkasulikku tööd. E.F puudus üldkasuliku töö soorituselt 17.10.2011, 18.10.2011 ning 21.10.2011-15.11.
5. Töölt puudutud päevade kohta oli koostatud Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud esimene kirjalik hoiatus (lk 22-24). 19.12.2011 Rikkumise fikseerimise aktis kirjutas E.F, et ei saanud üldkasulikku tööd sooritamas käia 17.10.2012 ja 18.10.2012 ning 21.10.2012-15.11.2012, sest ÜKT juhendaja oli nädal aega haige ja hiljem ei olnud tal aega kuna tegi juhutöid. 19.12.2011 seletuses kirjutas E.F, et ei saa praegu üldkasuliku tööd teha, sest töötab Tallinnas ja tunde saab teha alles 2012 aasta veebruaris. On seal jaanuari lõpuni tööl katseajaga. xxx juhutööd (lk 25). 16.01.2012 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni sooritamiseks Kohtla-Nõmme vallavalitsuses 17.01.2012- 20.01.
6. E.F sooritas seal 12 tundi üldkasulikku tööd. 13.02.2012 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 40 tunni sooritamiseks Kohtla-Nõmme vallavalitsuses 20.02.2012-24.02.
7. E.F sooritas 36 tundi ÜKT. 13.02.2012 seletuses kirjutas E.F, et oli vahi all 10.02.2012-12.02.2012, sest juhtis mootorsõidukit juhilubadeta ja oli politsei poolt kinni peetud. 13.03.2012 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 80 tunni sooritamiseks Kohtla-Nõmme vallavalitsuses 19.03.2012-30.03.
8. E.F sooritas 50 tundi ÜKT. 13.03.2012 seletuses kirjutab E.F, et 21.02.2012 tegi ÜKT ajakavas määratud 8 tunni asemel 4 tundi tööd, sest tööandjal rohkem tööd ei olnud. E.F puudus üldkasuliku töö soorituselt 29.03.2012 ja 30.03.
9. Töölt puudumisest teavitas ÜKT juhendajat, et on haige, kuid arstitõendit puudumise kohta kriminaalhooldusametnikule esitada ei olnud. Töölt puudutud päevade kohta oli koostatud Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud teine kirjalik hoiatus (lk 33-35). 09.04.2012 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 60 tunni sooritamiseks Kohtla-Nõmme vallavalitsuses 16.04.2012-27.04.
10. E.F sooritas seal 60 tundi ÜKT. 30.04.2012 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 49 tunni sooritamiseks Kohtla-Nõmme vallavalitsuses 30.04.2012-09.05.
11. E.F sooritas seal 49 tundi ÜKT. 09.05.2012 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 176 tunni sooritamiseks Kohtla-Nõmme vallavalitsuses 10.05.2012-08.06.
12. E.F sooritas seal 168 tundi ÜKT. 11.06.2012 seletuses kirjutas E.F, et puudus üldkasuliku töö soorituselt 30.05.2012, sest pidi minema arsti juurde. Oli selle päeva Tartus. Teavitas puudumisest ÜKT juhendajat. 11.06.2012 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 24 tunni sooritamiseks Kohtla-Nõmme vallavalitsuses 20.06.2012-04.07.
13. E.F sooritas seal 24 tundi ÜKT. 09.07.2012 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 32 tunni sooritamiseks Kohtla-Nõmme vallavalitsuses 11.07.2012-01.08.
14. E.F üldkasuliku töö arvestuse lehte esitanud ei ole. Põhjuseks tõi, et ei ole ÜKT juhendajat veel kätte saanud ja toob arvestuse lehe hiljem. 06.08.2012 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 104 tunni sooritamiseks Kohtla-Nõmme vallavalitsuses 07.08.2012-24.08.
15. E.F üldkasuliku töö arvestuse lehte esitanud ei ole. Põhjuseks tõi, et ei ole ÜKT juhendajat veel kätte saanud ja toob arvestuse lehe hiljem. 03.09.2012 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni sooritamiseks Kohtla-Nõmme vallavalitsuses 08.09.2012-23.09.
16. E.F ei sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Töölt puudutud päevade kohta oli koostatud Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud kolmas kirjalik hoiatus (lk 49-51). E.F lubas tuua 26.09.2012 hommikuks ÜKT arvestuse lehed juuli ja augusti kuu kohta, kuid ei teinud seda. 25.09.2012 rikkumise fikseerimise aktis kirjutas E.F, et ei saanud ÜKT sooritamas käia Kohtla-Nõmme Vallavalitsuses 08.09.2012-23.09.2012 perekondlikel põhjustel. Oli sunnitud linnast ära sõitma, oli Tallinnas xx juures. Erakorralise ettekande kohaselt täitis E.F kriminaalhoolduse ajal töölehe-mõnuainete tarvitamise heade ja halbade külgede bilanss (sotsiaalprogrammist Eluviisitreening õigusrikkujatele) ning rääkisime hooldusalusega mõnuainete tarvitamise tagajärgedest. Karistusregistri andmetel sooritas E.F 4 väärtegu: 1.Otsuse tegemise kuupäev 14.09.
17. LS 2011 § 239 lg1 p1, rahatrahv 40 EUR. 2.Otsuse tegemise kuupäev 29.12.
18. LS 2011 § 201 lg1, rahatrahv 220 EUR. LS 2011 § 230 lg1 rahatrahv 80 EUR. 3.Otsuse tegemise kuupäev 28.02.2012 LS 2011 § 201 lg2, rahatrahv 400 EUR. 4.Otsuse tegemise kuupäev 26.07.2012 LS 2011 § 201 lg2, rahatrahv 800 EUR. E.F on talle täitmiseks määratud 660 tunnist üldkasulikust tööst, sooritanud erakorralise ettekande koostamise ajaks 411 tundi üldkasulikku tööd. Sooritamata on 249 tundi üldkasulikku tööd. Vaatamata üldkasuliku töö tegemise ajal läbiviidud sekkumistele E.F hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja näitab oma käitumisega, et ta ei võta tõsiselt tingimisi mõistetud karistust. E.F-ile on koostatud üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise kohta 3 Rikkumise fikseerimise akti ja tehtud 3 kirjalikku hoiatust. Kriminaalhooldus E.F suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst ja ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid, nimelt rikkus E.F kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel. Käitumiskontrolli käigus on tuvastatud, et isik rikkus regitreerimisnõuet ja jättis süstemaatiliselt ÜKT tegemata. Sel juhul on kohtul piisavalt alust arvata, et edasine kriminaalhooldus ja vangistuse asendamine ÜKT-ga ei ole põhjendatud.ÜKT tegemise tähtaja lõpuni on jäänud 2 kuud 1 nädal, mis on 45 tööpäeva, sooritada tuleb 249 tundi ekl 62 tööpäeva. Sellest nähtub, et ÜKT täthaegfne sooritamine ei ole enam peaalne ja seda süüdimõistetu enda süül, kes jättis korduvalt ÜKT tegemata ilma mõjuva põhjuseta. Süüdimõistetu taotlus pikendada ÜKT tegemise aega ei põhine seadusel, sest

§ 69ei näe ette ÜKT tegemise tähtaeja pikendamist.

Seega E.F reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki.

§ 69

lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata E.F-ile mõistetud ärakandmata karistusvangistus 4 kuud 4 päeva ( 249 tundi ÜKT, ühele vangistuspäevale vastab 2 tundi ÜKT). Juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus E.F-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata E.F-ile Viru Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 4 (neli) kuud 4 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise algus – 29.10.2012 ehk kinnipidamise kuupäevast. Võtta süüdimõistetu vahi alla vahetult kohtusaalist. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määrus on lõplik, jõustub alates selle tegemisest, pööratakse täitmisele koheselt ja KrMS § 385 p 26 kohaselt ei ole edasikaevatav. Kohtunik Inna Kirsipuu