Obsah (5)
§ 25§ 294§ 68§ 76§ 75Kriminaalasi nr 1-06-12960 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-12960 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär
§ 25
lg 1 ja
§ 294
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja lõplikuks karistuseks jäi 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.09.2008.a., lõpp 07.03.2012a. Tartu Vangla on esitanud kohtule H.V kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1
(4)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus on tal alates 12.10.2011.a, elektroonilise järelevalve alla 09.11.2009.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on H.V karistatud kriminaalkorras ühel korral, kannab esimest vanglakaristust. Vanglas on karistatud 17.03.2011a noomitusega. Kõrgharidus õigusteaduse erialal, töötas kohtunikuna. Majanduslikke raskusi isikul ei olnud, kuid kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Osaleb vanglas tööhõives, mis tema sõnul aitab vähendada emotsionaalset pinget ja stressi. Tutvusringkonda kuuluvad kinnipeetava sõnul seadusekuulekad isikud. Kuriteoni viis väidetavalt mõjutatavus teiste isikute poolt, millega kaasnes manipulatsioon õiguse mõistmisel. Tunnistab, et toimepandud tegu oli väga suure riskiga, kuid tol hetkel ei mõelnud kahju suurusele ja selle mõjust lähedastele. Vabaduses on olemas kindel elukoht, vabanemisjärgne töökoht puudub. Rahalised nõuded tema vastu puuduvad, vabanemisfondis on 834,06€. Vabaduses on olemas toetav lähivõrgustik: abikaasa ja kaks last. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta vabaduses lahjat alkoholi väga harva. Kinnipeetaval on diagnoositud haigus, mistõttu on ta 80% töövõimetu. Vabaduses on seetõttu viibinud kahel korral haiglaravil ja ka vanglas on saanud pikaajalist ravi. Väidetavalt viisid selleni ametikohustustest tulenevad negatiivsed emotsioonid. Efektiivset toimetulekut võib pärssida emotsionaalne seisund. Tulevikuplaanid on ebamäärased, kindel visioon vabaduse toimetulekuks puudub. Suhtumine ametnikesse ja ühiskonda on negatiivne. Väljendas pettumust õigussüsteemi suhtes, samas on ise rikkunud õiguse mõistmise printsiipe. Vangla on hinnanud tema puhul uue kuriteo toimepanemise võimalikkust minimaalseks ja isikut ühiskonnale väheohtlikuks. Tartu Vangla toetab H.V vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja on esitanud 30.08.2011a. arvamust andes analüüsinud erinevaid allikaid ja kontrollinud H.V elukohta vabaduses. Kinnipeetava tugivõrgustiku moodustavad abikaasa, kaks last, tema ema ja õde. Vabaduses on tal kindel elukoht ja garanteeritud abikaasa toetus. Majanduslikud raskused väidetavalt puuduvad. Väidetavalt tekitasid ametikohustustest tulenevad negatiivsed emotsioonid tööstressi, mis viisid edasiste terviseprobleemideni. Uute kuritegude toimepanemine tulevikus sõltub vaid temast endast. Eeldused seadusekuulekaks eluks vabaduses on olemas. Kriminaalhooldaja hinnangul on vajalik määrata H.V-le, tema ennetähtaegsel vabastamisel lisakohustused ja antud soovitus hakata käima pärast vabanemist regulaarselt psühholoogi nõustamisel. Kohus arutas H.V vabastamise küsimust kohtuistungil 14.11.2011.a. H.V ei avaldanud kohtuistungil oma sisemist soovi tingimisi enne tähtaega vabanemise kohta, öeldes, et jätab selle kohtu otsustada. Tehtav lahend ei ole talle võit ega kaotus. Elama asuks ta oma pere juurde, kus varemgi elas. Kavandab vabaduses tööle asuda, kuid ei ole veel kindel, millises valdkonnas, aga mitte juristina. Vabanemisel on valmis kriminaalhoolduse nõudeid täitma kui need pannakse. Tööle asuda sooviks enda valitud ajal ja viisil, psühhiaatriga jääb koostööd tegema. Prokurör H.V ennetähtaegset vabanemist ei toeta, põhjuseks eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud: tegemist raske kuriteoga kõrge riigivõimuametniku poolt. Kuna aastase katseajal kestel tuleb ennetähtaegse vabanemise korral teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga, peab isik ise vabanemist soovima. Sellist soovi ei nähtunud. Arvestades iseloomustuses märgitud negatiivset suhtumist ametnikesse, võib kriminaalhooldus osutuda problemaatiliseks. 2
(4)Kohtu seisukohad H.V on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.
§ 76
lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on H.V puhul nüüdseks täidetud.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Võttes arvesse
§ 76
lg.3 loetletud asjaolusid, aga eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Karistuse kohaldamine toimub vastavalt
§-s 56 sätestatule, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nendele sätetele on tuginenud ka Viru Maakohus H.V-le karistust mõistes. Muu hulgas on kohus karistuse mõistmisel põhjendanud, miks kohus ei kohalda karistusest tingimisi vabastamist. Tänaseks ei ole muutunud H.V poolt toimepandud teole antav hinnang ega selle teo asjaolud ja kohus leiab jätkuvalt, et mõistetud karistus 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust tuleb lõpuni ära kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et arvestades H.V töötamist kohtunikuna, kelle töö sisuks oli õigusemõistmine, ei saabu enam kunagi sellist olukorda, mis oli enne 2005.a. lõppu ehk enne kuriteo objektiivsesse külge kuuluvate tegude algust: tema poolt toime pandud süütegu välistab võimaluse edasi töötada varasemal ametikohal ehk kohtunikuna. Sellega on seadusandja (Kohtute seaduse § 47 kaudu) andnud hinnangu, et kuriteo toimepanemine ja kohtunikuamet on kokkusobimatud. Käesolevat esildist läbi vaatav kohus ei ole teistsugusel seisukohal, leides, et leebuse ilmutamiseks ennetähtaegse vabastamise kaudu ei ole alust. Aususe ja äraostmatuse kohustust kandva, kohtunikuvande andnud isiku poolt kuriteo toime panemine tahtlikult just nende õigushüvede vastu on need asjaolud mis ei võimalda ennetähtaegset vabastamist. Õiguskorra kaitsmise huvisid ei toeta õigusemõistmise käigus kuriteo toime pannud isiku vabastamine karistuse kandmiselt enne selle lõplikku ärakandmist. Kohus on arvamusel, et ka muud
§ 76lg.3 loetletud asjaolud, s.h.
näiteks süüdimõistetu isikusse puutuv ja tagajärjed, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, pigem ei toeta H.V ennetähtaegset vabastamist. Tingimisi enne tähtaega vabastamine tähendab süüdimõistetule tema allutamist kriminaalhooldusele ja käitumiskontrollile, riigi poolt (Karistusseadustiku kaudu) seatud järelevalvele allumist, s.h. allumist
§ 75lg.1 loetletud üldistele kontrollnõuetele ühe aasta jooksul.
See tähendab vabanejale oma elu hoidmist riigi järelevalve all aasta pärast vabanemist ehk pikemalt kui mõistetud karistusaeg. H.V kohtuistungil avaldas, et kui talle need kontrollnõuded pannakse, tuleb neid täita. Samas osutab vangla koostatud iseloomustus sellistele H.V isikuomadustele, mis võivad tekitada vabanejas sisemise konflikti kontrollnõuete täitmise vajaduse ja sisemise sõltumatuse soovi vahel. Selline olukorda sissekodeeritud konflikt ei soodusta kriminaalhoolduse edukat kulgemist. 3
(4)Kohtuistungil ilmnes, et H.V on leppinud olukorraga, kus tal tuleb karistus lõpuni kanda. Kohus märgib, et selline hoiak on olemuslikult kõige enam kooskõlas tema isiksuseomaduste kohta märgituga ja tema enda poolt sellel ja varasematel kohtuistungitel väljendatuga. Kohus peab sellist hoiakut adekvaatseks arvestades toimepandud süütegu ja jätab H.V ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Ülle Raag 4
(4)