1-10-15701/29

1-10-15701 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15701 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H.L kaitsja vandeadvokaat Aivar Hindi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.L kaitsja vandeadvokaat Aivar Hindi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Tartu I Advokaadibüroo kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 60 senti, vandeadvokaat Aivar Hindile tema poolt H.L-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista H.L-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse.
7. H.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „H.L 1-1015701 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 08.06.2012 määrusega jäeti H.L temale Harju Maakohtu 17.12.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 17.12.2010 otsusega tunnistati H.L süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Pärnu Maakohtu 01.06.2010 otsusega mõistetud karistusega ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 22 päeva vangistust. H.L karistusaja algus on 19.07.2010 ja lõpp 10.01.
9. Tartu Vangla esitas 10.05.2012 Tartu Maakohtule materjalid H.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära H.L ja kaitsja arvamused, leidis, et H.L tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Karistatuse õiendist nähtub, et H.L on korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid – põhiliselt kelmusi. Kuigi teda vabastati Pärnu Maakohtu 11.12.2008 ja 11.05.2009 otsustega mõistetud vangistusest tingimisi kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, jätkas ta katseajal ikkagi kelmuste sooritamist. Kelmusi on ta süstemaatiliselt toime pannud alates 2008 juulist. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, mis olid valdavas osas seotud alkoholi tarvitamisega. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud suhteliselt pika ajavahemiku vältel ja korduvalt õigusvastaselt ning varasemad karistused, sealhulgas vangistusest tingimisi vabastamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, ega lähedaste olemasolu pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Tal on kalduvus eelkõige varavastase kuriteo toimepanemisele. Ka vangla on viidanud suhteliselt kõrgele riskiprotsendile uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemisel. Maakohus luges usutavaks vangla iseloomustuses märgitu, et H.L võib vabaduses jätkata varasemat käitumist, sest ta on mõjutatav teiste poolt, impulsiivse ja teiste suhtes hoolimatu käitumisstiiliga ning süstemaatiliselt toime pannud varavastaseid kuritegusid ja neist saadud tulu kasutanud isegi narkootilise aine omandamiseks. H.L on karistatud kriminaalkorras juba mitmendat korda. Kuna tal on varem olnud sõltuvusainete tarvitamisi, pole ta siiani olnud suuteline elama oma seaduslikust sissetulekust. Praegu on tal vaja tasuda võlgnevusi ligi 2000 euro ulatuses ning on mõjutatav ka negatiivse käitumismaneeriga tutvusringkonna poolt, siis on üsna tõenäoline, et ta ei ole suuteline vabaduses elama seaduslikult ega alluma nõuetekohaselt kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Tema suutmatust alluda kehtestatud korrale kinnitavad ka korduvad ja kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas. Peale selle nähtub vangla iseloomustusest, et viimati on teda distsiplinaarkorras karistatud 28.03.
10. -2 - Taolised rikkumised viitavad sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea H.L oluliseks. Seetõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada oluliseks järjekordselt ka käitumiskontrollinõudeid ja kriminaalhooldusele allumist. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et H.L ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu H.L kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ja H.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leiab, et maakohus on ebapiisavalt ja ühekülgselt hinnanud tõendeid ja asjaolusid, mis käsitlevad süüdimõistetu H.L käitumist karistuse kandmise ajal ning elutingimusi karistusest ennetähtaegse vabastamise korral. H.L asub vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral elama oma vanemate A.N. ja E.N. juurde (aadressil XXX) 3-toalisse korterisse. Korteris on olemas tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. H.L-ile garanteerib tema ennetähtaegse vabanemise korral töökoha OÜ M A XXX ametikohal orienteeruva palgaga XXX eurot kuus. H.L iseloomustavatest materjalidest ja tema poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt on temal olemas ka varasem töökogemus mitmete tööandjate juures, s.h. OÜ-s T ning AS-s XXX E XXX. H.L kinnitas istungil, et tööandjalt saadavast töötasust hakkab ta hüvitama igakuuliselt tema vastu esitatud rahalisi nõudeid. Kuna vabanemisfondis on 451,11 eurot, siis on võimalik osa nõudeid hüvitada eelmärgitud summa arvelt. Samuti on ta tulevikus huvitatud täiendava elukutse omandamisest, milleks on XXX elukutse. Maakohus on jätnud piisava tähelepanuta, et H.L omab toetavaid lähedasi isikuid s.o sotsiaalset tugivõrgustikku, kelleks on tema ema A.N., isa E.N., õde G.N. ja vanaema S.N. Eelmärgitud isikutega on H.L vangistuse vältel suhelnud nii telefoni kui ka kirja teel ja kokkusaamiste raames. Lähedaste isikute olemasolu tõttu on H.L vabaduses piisav suhtlusringkond, kellega on võimalik suhelda ning seetõttu ei ole temal põhjust suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. H.L lähedased on valmis teda toetama nii majanduslikult kui ka moraalselt. H.L omab motivatsiooni oma käitumist muuta, mida kinnitab haridustee jätkamine ja sõltuvusprobleemidega tegelemine. Tartu Vangla toetab H.L ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Äramärkimist väärib, et H.L on vangistuse vältel omandanud XXX ning on läbinud sotsiaalprogrammid „XXX“ ja „XXX“. Eelmärgitud programmid on H.L kinnitusel andnud temale muuhulgas teadmisi, kuidas vabaneda sõltuvusainetest. H.L on lõpetanud vangistuses olles suitsetamise ning tegeleb aktiivselt spordiga. Seega H.L on püüdnud oma tegevustega vanglas viia kõik võimalikud riskid miinimumini, et vältida vangistusest vabanedes alkoholi ja muude sõltuvusainete tarvitamist. H.L andis kohtuistungil lubaduse vabaduses käituda igati seaduskuulekalt, täita kriminaalhooldusnõudeid ning KarS §-st 75 lg 2 tulenevaid lisakohustusi. Samuti avaldas ta kahetsust toimepandud süütegude pärast. Kaitsja on seisukohal, et eelmärgitu annab tunnistust sellest, et H.L on oma väärtushinnanguid oluliselt muutnud ning kantud vangistus on oma eesmärgi täitnud. -3 - Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et H.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on H.L puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.L näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna H.L on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud eesmärki – hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Karistusregistri andmetel on teda neli korda kriminaalkorras karistatud. Lisaks on H.L mitmeid kordi väärteokorras karistatud. Teda on varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, kuid H.L jätkas kuritegude toimepanemist. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et H.L on olemas sugulaste toetus ning elukoht ja ta kavatseb vabanedes asuda tööle. Lisaks peab ringkonnakohus positiivseks H.L poolt XXX omandamist ning sotsiaalprogrammide läbimist. Ka maakohus on nende asjaoludega arvestanud. Samuti hindab ringkonnakohus määruskaebuses toodud asjaolu, et H.L tegeleb vanglas edukalt sõltuvusprobleemidega. Sellest tulenevalt loodab ringkonnakohus, et H.L suudab hoida motivatsiooni oma käitumise parandamiseks ning sõltuvusainetest hoidumiseks. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et H.L on korduvalt karistatud kuritegude eest, kuid need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. H.L on valdavalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, peamiselt kelmusi, et hankida endale rahalisi vahendeid narkootiliste ainete tarbeks. Määruskaebuses väidab kaitsja, et H.L on oma sõltuvusprobleemidest üle saanud. Arvestades H.L poolt toime pandud kuritegude arvu ning asjaolu, et enamus arvukate väärtegude toimepanemisest on seotud alkoholiga, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et H.L suudab vabaduses õigusrikkumistest hoiduda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Tartu Vangla iseloomustuses toodud H.L poolt mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 47 % ei tekita veendumust, et H.L suudab kuritegude toimepanemisest hoiduda. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. H.L on vanglas distsiplinaarkorras karistatud seitse korda, kusjuures viimane distsiplinaarkaristus määrati hiljuti ehk 28.03.
11. See näitab, et isegi range järelevalve tingimustes ei ole H.L õiguskuulekalt käitunud. Samuti leiab ringkonnakohus, et H.L on siiani ära kandnud ebaproportsionaalselt vähe karistusest võrreldes kogu talle mõistetud vangistusega. H.L kannab liitkaristust mitme kuriteo eest. Tal on jäänud kanda talle mõistetud 3-aasta ja 6-kuu pikkusest vangistusest veel üle pooleteise aasta pikkuse vangistuse. Ringkonnakohtu hinnangul saab H.L vabastamisel käesoleval hetkel ühiskonna õiglustunne riivatud. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt -4 - H.L kandmata karistuse pikkusest on tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalik arutada veel tulevikus. Ringkonnakohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. H.L suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on ka katseajal toime pannud kuriteo, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et H.L tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. H.L peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 57 eurot 60 senti määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Tiit Lõhmus -5 - Agu Timmi