1-10-11452/20

Kriminaalasi nr. 1-10-11452 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juulil 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-11452 Kohtunik Prokurör Loretta Pikma Natalja Firsova Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Asja läbivaatamise kuupäev 02.07.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid K.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks K.D, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas Süüdimõistetu Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta K.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja advokaat Arvo Suubani taotlus K.D-le riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas 38,40 eurot. Välja mõista K.D-lt kriminaalmenetluse kulud 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. K.D tasuda kaitsjatasu 30 päevase tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „K.D 1-10-11452 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.09.2010 kohtuotsusega KarS § 274 lg 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2008 kohtuotsustega mõistetud karistuste ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.09.2010 ja lõpp 07.04.
3. Kinnipidamisasutuses K.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 58 korda karistatud distsiplinaarkorras, kehtivaid neist käesolevaks ajaks
4. Vabanedes kinnipeetaval puudub kindel eluase. Enne vanglat elas K.D xxx erinevates kohtades. Rahvastikuregistri andmetel on K.D viimaseks aadressiks xxx. Isikul on algharidus (väidetavalt 7 klassi), viimati õppis Murru Vanglas, Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole K.D kindlat töökohta ega eriala, töökogemused vähesed. Teadaolevalt puuduvad K.D vabaduses isikud, kes võiksid teda materiaalselt toetada. Enne vanglat töötas ametlikult 4 kuud xxx mehhanisaatorina, kuid ei saanud katseaega läbi (paar korda ei tulnud tööle ja üks kord tuli alkoholijoobes). Ei näe töötamiseks vajadust, kuna võib saada kõike vajalikku kuritegelikul teel. Isikul on maksmata võlanõudeid umbes 2400 euro ulatuses. Vangistuses ei ole motiveeritud töötama. Varasemalt on toime pannud röövimisi majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuse ajal karistatud KarS § 330 alusel, kuna olles Tallinna Vanglas vahistatuna hoidis alkoholi või piiritust sisaldavaid ained. Ei tunnista alkoholi liigtarvitamise kahjulikkust. Enne vanglat tarvitas heroiini süstimise teel, olles Tallinna Vanglas vahistatuna tarvitas ravimit ilma arsti ettekirjutusteta ning on karistatud KarS § 331 järgi. Ei näe narkootikumide tarvitamises probleemi. On korduvalt karistatud väärteokorras NPAS-e alusel. Tallinna Vanglas arvati isik Convictuse tugigrupi tööst välja ebakorrektse käitumise pärast. Narkootikume proovinud esmakordselt 18 aastaselt, algul amfetamiini ja siis heroiini. 1998-1999 kasutas regulaarselt opiaate, seejärel vangistuse tõttu oli kaine kuni 2005 aastani. Peale vabanemist ei tarvitanud narkootikume 3 kuud ja siis hakkas taas heroiini kasutama. Enda sõnul tarvitas 20072009 Tallinna vanglas viibides regulaarselt fentanüüli. Ordineeritud ravimistest on korduvalt keeldunud. K.D on vangistuses läbinud järgmised taasühiskonnastavad tegevused: 1) 06.05.2009 - 16.12.2009 - osalemine sõltuvustugigrupi Convictus töös; 2) 18.08.2009 - 28.10.2009 - osalemine riigikeele A1 taseme kursustel; 3) 05.05.201 - 14.04.2011 - alustas uuesti osalemist sõltuvustugigrupi töös Convictus, kui arvati välja varguse tõttu; 4) 03.08.2010 - 30.11.2010 - riigikeele A1 taseme kursustel osalemine; 5) 08.04.2011 alustas osalemist sõltuvusprogrammis "Eluviisitreening", kuid mida ei lõpetanud ümberpaigutamise tõttu. Isik ei tunnista süüd, ei näe oma eluviisi ja kuriteo seoseid. Ametnike suhtes negatiivse hoiakuga. Kinnipeetav pooldab kuritegeliku subkultuuri väärtusi ning motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudub. Kriminaalhooldusesse suhtub negatiivselt. Toimepandud kuriteod näitavad negatiivseid hoiakuid ühiskonna/kogukonna suhtes. Viru Vangla ei toeta K.D tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt K.D puudub vabaduses kindel elukoht. Rahvastikuregistri andmetel on K.D viimaseks aadressiks xxx. Seega kinnipeetava pöördumisel xxx poole on K.D võimalus taotleda linnalt elamispinda. Kinnipeetaval on algharidus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole K.D kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. K.D puuduvad vabaduses isikud, kes võiksid teda vajadusel materiaalselt toetada. Karistusregistri andmetel on K.D viis korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Kehtiva elamisloa saamisel on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks oleks tal soovitav läbida sotsiaalabiprogramm "Eluviisitreening". Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest ennetähtaegselt. K.D soovib ennetähtaegselt vabaneda karistuse kandmiselt Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et K.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.D isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. K.D on vangistuse jooksul 58 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja mittesoovi muuta oma käitumist. K.D on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (varavastaste kuritegude ning vangistuses toime pandud kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning vangistuses taas pani toime uue kuriteo. Seega ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kriminaalhooldus ei ole meede, mis hoiaks ära süüdimõistetu K.D poolt uute kuritegude toimepanemise. Arvukatest distsiplinaarkaristusest nähtub, et valdavas osas on tegemist vanglaametnike sõimamise, solvamise ja allumatusega, vägivallaga ähvardamisega isegi pikaajalise vangistuse lõpuperioodil. Seega ei ole süüdimõistetu sellise käitumise korral tema allutamine kriminaalhooldusele põhjendatud. Vangla iseloomustusest tulenevalt on K.D poolt uue kuriteo toimepanemise risk väga kõrge s.o 68% olukorras, kus isikul puudub alaline elukoht ja alaline sissetulekuallikas. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks K.D uute kuritegude toimepanemisest ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Vabaduses puudub K.D garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. 3 Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega (ta korduvalt karistatud väärteokorras NPAS alusel ning vanglas vahistatuna hoidis alkoholi või piiritust sisaldavaid ained) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda puudub K.D vabaduses kindel elukoht, mis ei võimalda kriminaalhooldusega seotud kontrollnõuete täitmist. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on veel 9 kuud, mis võimaldab tal läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K.D vabastamisega temale Harju Maakohtu 29.09.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 4