← Eesti

1-11-7121/45

Obsah (8)§ 183§ 199§ 266§ 64§ 68§ 213§ 346§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7121 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlu

§ 183

lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 199

lg 2 p 4,5,8,9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, ja

§ 266

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti N.O-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes N.O-le lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati N.O karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 25.10.2009 – 26.10.2009, s.o 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäeti N.O-le 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 17.06.2011. Nimetatud kohtuotsus jõustus 27.02.2012 Riigikohtu määrusega. Viru Maakohtu 19.09.2011 otsusega (kriminaalasi nr 1-11-7121) mõisteti N.O süüdi

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 213

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, ja

§ 266lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64lg-le 1 mõisteti N.O-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes N.O-le karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 23.11.2010 kuni 12.04.2011, s.o 4 kuud 21 päeva karistusaja hulka, mõistes lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 9 päeva vangistust. Sama maakohtu otsusega mõisteti N.O süüdi

§ 346

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 288 eurot, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes N.O-le karistuseks rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära, s.o 192 eurot. Rahaline karistus määrati iseseisvale täitmisele. Karistusaega arvestati alates 19.09.2011. Nimetatud maakohtu otsus jõustus 17.02.2012 Riigikohtu määrusega. 07.03.2011 esitas Viru Vangla taotluse, et KrMS § 413 alusel liita 17.06.2011 ja 19.09.2011 kohtuotsustega mõistetud karistused. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus otsustas

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 kohaselt liita N.O-le Viru Maakohtu 17.06.2011 otsusega mõistetud karistus – 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust – ja Viru Maakohtu 19.09.2011 otsusega mõistetud karistus – 7 kuud 9 päeva vangistust ja rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, summas 192 eurot – ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista N.O-le liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust ja rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 192 eurot. Rahaline karistus määrati täideviimisele iseseisvalt. Karistusaega otsustati arvestada alates 17.06.2011. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu N.O esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist talle mõistetud liitkaristuse osas ning uue liitkaristuse moodustamist, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. N.O palub selgitada, miks pandi tema karistusele juurde 3 kuud ning miks ei kohaldatud

§ 64. N.O arvestuste järgi ei saa 3 kuud tulla.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja N.O määruskaebus rahuldamata.
  2. KrMS § 413 sätestab, et kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes

§-st 65.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. 2

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 3. N.O mõisteti süüdi Viru Maakohtu 17.06.2011 otsusega (kriminaalasi nr 1-10-5450) ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti N.O-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes N.O-le lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel määrati N.O-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. N.O mõisteti süüdi ka Viru Maakohtu 19.09.2011 otsusega (kriminaalasi nr 1-11-7121) ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti N.O-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes N.O-le karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel määrati N.O-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 9 päeva vangistust. Sama maakohtu otsusega mõisteti N.O süüdi

§ 346

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 288 eurot, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes N.O-le karistuseks rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära, s.o 192 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on N.O süüdi mõistetud mitme kohtuotsuse järgi, kuid talle mõistetud karistused ei ole omavahel liidetud. Samas ei ole võimalik, et isik kannaks karistust paralleelselt mitme kohtuotsuse alusel, mistõttu on põhjendatud N.O-le mõistetud karistustest liitkaristuse moodustamine vastavalt KrMS §-le 413. 4. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et liitkaristuse moodustamisel tuleb kohtul juhinduda

§-st 65 (käesoleval juhul

§ 65

lg-st 1), mis omakorda viitab

§-le 64. Vastavalt

§-le 64 on kohtul liitkaristuse moodustamiseks mitmeid võimalusi – suurendada üksikkaristusest raskeimat või lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga. Nimetatud sätte grammatilise tõlgenduse järgi on kohtul lubatud esmalt kohaldada asperatsioonipõhimõtet, mille kohaselt tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat. Käesoleval juhul on maakohus nimetatud põhimõttest ka lähtunud. Seega ei ole asjakohane ja

§-st 64 tulenevalt ainuvõimalik viis lugeda N.O-le mõistetud kergem karistus, so Viru Maakohtu 19.09.2011 otsusega mõistetud 7 kuud 9 päeva vangistust ja rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära, kaetuks raskeimaga, s.o Viru Maakohtu 17.06.2011 otsusega mõistetud 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus moodustas N.O-le liitkaristuse lähtudes N.O-le mõistetud karistustest 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust (17.06.2011 otsus, mis jõustus 27.02.2012) ning 7 kuud 9 päeva vangistust ja rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära (19.09.2011 otsus, mis jõustus 17.02.2012). Kuna maakohus suurendas üksikkaristustest raskemat, mõistis maakohus N.O-le liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust ja rahalise karistuse 60 miinimumpäevamäära ulatuses (iseseisvale täitmisele). 5. Samas on ka liitkaristuse moodustamise puhul kindlaksmääratud mõistetava liitkaristuse võimalikud ülempiirid. Konkreetse kriminaalasja valguses oli maakohtul N.O-le liitkaristuse mõistmisel ülempiiriks

§ 64

lg-st 3 tulenev põhimõte, mille kohaselt ei tohi liitkaristus ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega

eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Maakohus nimetatud ülempiiri ületanud ei ole. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada, et maakohtul oli võimalik N.O-le liitkaristuseks mõista maksimaalselt 2 aastat 7 kuud 7 päeva vangistust (üksikkaristuste summa). 3 Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus N.O määruskaebuses tooduga, justkui maakohus oleks alusetult talle mõistetud karistusele liitnud 3 kuud vangistust, ning leiab, et maakohus on õigesti lähtunud liitkaristust reguleerivatest sätetest ning põhjendatult mõistnud N.O-le liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. 6. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning N.O määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.