1-12-5444 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2012.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-5444 (11230118010) Kohtunik Julia
§ 199
lg 2 p 4-25 lg 2 kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Mikenberg Süüdistatav G.P Isikukood xxx, elukoht Xxx, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel-eesti keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, sh: 04.07.2006 Pärnu Maakohtu poolt
§ 199
lg 2 p 4, 7, 8; §266 lg 2 p 3 mõistetud 8 kuud vangistust, millest 6 kuud 15 päeva kanda koheselt ja 1 kuu 15 päeva vangistust
§ 74lg 1 alusel mitte pöörata täitmisele, katseaeg 18 kuud, ja viimane kord: - 23.07.2009 Viru Maakohtu poolt Kr
K § 266 lg 2 p 1, 3 alusel mõistetud tingimisi vangistus 3 kuud katseajaga 18 kuud, karistatus kustumata. Kaitsja Tõkendit ei kohaldatud Brigitta Mõttus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi G.P
§ 199
lg 2 p 4-25 lg 2 järgi ning mõista 2 karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.
§ 74
lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.P ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt kohustub:
- elama alalises elukohas: Xxx,
- ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
- alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,
- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista G.P-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „süüdistatava nimi, 1-12-5444, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
- peatüki
- jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Tuvastatud asjaolud: G.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani ebaseadusliku puuderaiega toime varguse katse. G.P omandas Riigimetsa Majandamise keskuselt õiguse teha sanitaarraiet Harju maakonnas Anija vallas Vikipalu külas katastriüksuse nr xxxkvartali XXXeraldisel 8 asuval 0,53 ha suurusel riigimetsamaal, raie kogumahuga 10,6 m3 (millest kuuski 6,7 m3 ja mändisid 3,9 m3 ), kokku 96 puud. G.P oli teadlik, et raiuda lubatud puud on raielangil tähistatud värviga. Ajavahemikul 3 01.09.2011-07.12.2011 teostas G.P raie nii raieks lubatud eraldisel 8 kui ka selle kõrval asetsevatel kvartali XXXeraldistel 9, 10, 11 ja 12, kus tal raieõigust ei olnud ning millel olevad puud olid värviga märgistamata. Eraldistelt 9, 10, 11 ja 12 raius G.P ebaseaduslikult, s.o ilma loata 32 tm metsamaterjali, kokku 344 puud, mille osaliselt kuhjas mitmetesse hunnikutesse. Ebaseadusliku raie teostas G.P eesmärgiga saadav metsamaterjal ebaseaduslikult omastada. Eraldistelt 9, 10, 11 ja 12 raiutud metsamaterjali turuhind oli eraldisel 9 raiutud metsamaterjali osas 201,99 eurot, eraldisel 10 raiutud metsamaterjali osas 254,58 eurot, eraldisel 11 raiutud metsamaterjali osas 154,01 eurot ja eraldisel 12 raiutud metsamaterjali osas 233,18 eurot, kõik kokku 843,76 eurot. Loata raiutud metsamaterjal jäi metsast välja viimata ning kuritegu lõpuleviimata, kuna Riigimetsa Majandamise keskuse metsnik AÜ avastas raie. Seega G.P isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, pannes toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on
§ 199lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Menetlusosaliste seisukohad: Juhindudes Kr
MS § 245 sätetest, sõlmisid prokurör Katrin Mikenberg, süüdistatav Aare G.P ja tema kaitsja Brigitta Mõttus käesolevas kriminaalasjas järgmise kokkuleppe:
§ 199
lg 2 p 4-25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest vangistus 3 (kolm) kuud.
§ 74
lg 1,3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 18 kuud. Kohustada süüdimõistetut katseaja kestel täitma
§ 75lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub G.P temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohtunik Julia Vernikova