1-11-9431/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9431 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.H kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi (Gromtsev) määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.H kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi määruskaebus rahuldamata.
5. P.H maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Ida-Viru advokaadibüroo kaudu 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi poolt P.H-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista P.H-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse.
7. P.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „P.H 1-11-9431 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud P.H tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.08.2011 otsusega KarS § 169 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.04.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati P.H-le mõistetud vangistus 970 tunni üldkasuliku tööga, tegemise tähtajaga 2 aastat, ja allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 04.01.2012 määrusega pöörati ülalmainitud kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 aasta 18 päeva vangistust reaalsele täitmisele, põhjusel, et isik jättis täitmata kohustuse mitte tarvitada kriminaalhoolduse ajal alkoholi. Karistuse kandmise algus on 30.01.2012 ja lõpp 17.02.
9. Viru Maakohtu 11.09.2012 määrusega jäeti P.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et süüdimõistetut on kuus korda kriminaalkorras karistatud: vara- ja isikuvastaste kuritegude ning avaliku korra rikkumise toimepanemise eest, kolmel korral vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest ning kahel korral ülalpidamise kohustuse täitmisest kõrvalehoidumise eest, millest mõlemal korral allutati ta kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestus. Viimase karistuse puhul üldkasuliku tööga asendatud vangistus pöörati reaalsele täitmisele, kuna olles allutatud käitumiskontrollile, ei täitnud P.H kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodust võib maakohtu hinnangul järeldada, et mittevabadusekaotuslik karistus ja kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda P.H-le piisavat mõju. Maakohtu määruse kohaselt nähtub karistusregistri teatisest ka see, et P.H on neljal korral karistatud väärteokorras, neist ühel korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Maakohus leidis, et eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldaja järelevalve ei ole täitnud P.H puhul eesmärki panna teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi süüdimõistetu enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see maakohtu hinnangul, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus märkis, et vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et P.H on üks kehtiv distsiplinaarkaristus süütamisvahendite olemasolust mitteteavitamise eest ning ta on toime pannud tööülesannete mittekohusetundliku täitmise ja ametniku korraldusega seotud distsipliinirikkumise, mida veel menetletakse. Maakohus viitas ka Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, mille kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohus pidas positiivseks, et kinnipeetav töötab Viru Vanglas 22.06.2012 XXXX , kuid märkis, et sotsiaalprogrammides süüdimõistetu osalenud ei ole. Maakohus tõi välja, et isiku vangistuse eelse ja vangistuse aegse käitumise võrdlemine näitab, et ka vangistuses ehk rangemas režiimis ei ole isiku käitumine laitmatu. Maakohtu määruse kohaselt on vabanedes P.H kindel elukoht, kuid tal ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat, mis raskendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Ka alkoholi tarvitamine ja suured võlanõuded summas 10 289,39 eurot suurendavad maakohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud ning arvestades P.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (korduva vägivalla kasutamine, ülalpidamise kohustuse täitmisest kõrvalehoidumine), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine -2 - ja kontrollkohustuse rikkumine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus rõhutas, et süüdimõistetut on juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki, P.H ei täitnud järelevalve ajal kontrollkohustust ja tarvitas alkoholi. Maakohus märkis, et ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panemast. Maakohus märkis ka, et isik, kes on kuriteo toime pannud, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ja süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu P.H kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja P.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud asjas olevaid tehiolusid ja jätnud piisavalt arvestamata KarS § 76 lg-s 3 sätestatud positiivseid asjaolusid. P.H kaitsja märgib, et kinnipeetavat on küll kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kuid käesoleval ajal on tegemist tema esimese reaalse vangistusega. Kaitsja hinnangul ei võtnud maakohus arvesse ka seda, et tegemist on teise astme kuritegudega ning täitmisele pööratud karistusest 1 aasta 18 päeva on käesolevaks hetkeks ära kantud rohkem kui pool. Määruskaebuse kohaselt on vangistuses kinnipeetavale sellel ajal määratud vaid üks karistus – noomitus, ning tegemist ei ole raske distsiplinaarsüüteoga. Teist rikkumist ei tuleks kaitsja hinnangul kohtuasja arutamisel arvestada, kuna distsiplinaarrikkumise küsimus on veel menetluses ning menetluse tulemust ei ole teada. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus vangla ega prokuröri arvamusega, kes määruskaebuse kohaselt toetavad P.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus arvestanud kohtuistungil antud seletusega, et P.H on võimalus asuda endisele töökohale, kuid ta ei jõudnud saada tööandjalt garantiikirja. Peale selle on süüdimõistetu ema määruskaebuse kohaselt nõus toetama oma poega vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kaitsja märgib, et P.H on süüdi mõistetud muuhulgas lapse ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidmise eest, kuid Viru Maakohtu 04.01.2012 määrusest, mille alusel pöörati täitmisele Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-9431 29.08.2011 mõistetud karistus, nähtub, et P.H töötas ja täitis lapse ülalpidamiskohustust. Kaitsja hinnangul oleks lapsele kasulik, kui isa ei viibiks vanglas, vaid kriminaalhoolduse all ning P.H-le võiks panna kohustuseks leida endale töökoht ja kustutada elatise võlgnevus. See motiveeriks kaitsja hinnangul ka kinnipeetavat. Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetul kindel elukoht ning see erineb varasemast elukohast, mistõttu ei ole põhjendatud maakohtu väide, et kindel elukoht ei takista tal kuritegusid toime panna. Kaitsja märgib, et P.H suhtlusvõrgustiku moodustavad tema ema, vennad ja õed, kellega on tal toetavad ja head suhted ning ka vangla iseloomustuse kohaselt maandab seaduskuuleka ja toetava suhtlusvõrgustiku kujundamine ning alkoholi tarvitavate ja kriminaaltausta isikutega kontakti vältimine uue kuriteo toimepanemise riske. Kaitsja on seisukohal, et vabanedes tähtaegselt viie kuu pärast ilma kriminaalhoolduseta, on süüdimõistetu tavaellu naasmine raskem ning uute kuritegude toimepanemise oht suurem. Kaitsja on arvamusel, et vabastades P.H praegu, on tema üle võimalik teostada kriminaalhooldust vastavalt KarS § 76 lg-le 4, mis distsiplineerib süüdimõistetut ja aitab tal -3 - korraldada oma elu pärast vabanemist ning vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Samuti võiks kaitsja hinnangul süüdimõistetule panna lisakohustusi: tööleasumise, lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ja sotsiaalprogrammide läbimise kohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et P.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on P.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et P.H kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja P.H tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud positiivsed asjaolud P.H ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad ning P.H poolt toimepandud kuritegude iseloomu, isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning vabanemisel eesootavaid tingimusi ja ennetähtaegse vabanemise võimalikke tagajärgi kogumis hinnates ei ole ringkonnakohus veendunud, et P.H suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et P.H ei ole oma käitumisega vangistuses tõestanud, et ta suudaks kehtestatud korrast kinni pidada. Ringkonnakohus leiab, et P.H distsiplinaarkaristus viitab sellele, et ta ei suuda ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidada ning talle mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud. Ringkonnakohtu hinnangul on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses tema õiguskuulekust oluliselt iseloomustavaks asjaoluks ning distsiplinaarkaristust ei saa seetõttu pidada väheoluliseks näitajaks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et maakohtu määruse tegemise ajal veel menetluses olnud distsiplinaarasi ei olnud P.H mittevabastamisel otsustava kaaluga ning maakohtu poolt selle väljatoomine ei muuda maakohtu määrust ebaseaduslikuks, arvestades, et maakohtu määruse tegemise ajal veel menetluses olnud distsiplinaarasjast sõltumata oli P.H juba üks kehtiv distsiplinaarkaristus.
13. Ringkonnakohtu hinnangul näitab P.H senine elukäik ja tema poolt korduvalt toimepandud kuriteod, et tema risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur. Kuna P.H-le seni mõistetud karistused ega korduvalt määratud katseajad ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, puudub ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et lähedaste toetus, elukoha olemasolu ja kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused oleksid piisavad, tagamaks tema edaspidist õiguskuulekust ning õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt P.H kaitsja määruskaebuses esitatud seisukohale, et nii P.H eelnev elukäik kui ka käitumine vangistuse jooksul viitavad sellele, et P.H ei ole oma kuritegude tähendusest aru saanud ning tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistamise üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Ringkonnakohtu hinnangut ei muuda ka määruskaebuses esitatud väited P.H töökoha ja senisest erineva elukoha olemasolu kohta, kuna P.H iseloomustavaid asjaolusid kogumis hinnates ei ole neil sellist kaalu, et muudaksid P.H ennetähtaegse vabastamise kaalutlusotsustuse tulemust. Ilma tööandja kinnituseta on maakohus oma määruses õigesti märkinud, et garanteeritud töökohta süüdimõistetul ei ole. Samuti ei pea ringkonnakohus usutavaks kaitsja väiteid, et süüdimõistetu, keda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes pole varem kriminaalhoolduse nõudeid täita suutnud ning kes on korduvalt lapse ülalpidamiskohustust rikkunud, asuks nüüd vabanemise korral oma kohustusi täitma ja elaks edaspidi õiguskuulekalt. -4 -
14. Ringkonnakohus peab küll tunnustusväärseks, et P.H on avaldanud soovi edaspidi õiguskuulekalt käituda, on vanglas töötanud, omab vabaduses elukohta ja lähedaste toetust ning on seadnud eesmärgiks vabaduses tööle minna ja lapsele elatist maksta, kuid leiab, et tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, eelnevalt määratud katseaegade ebaõnnestumine ning vanglas distsiplinaarkorras karistatus) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et P.H tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
16. P.H kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt P.H-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg – kaks pooltundi – määruskaebuse koostamise eest põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaadi vanemabi I. Gromtsevile advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 38,40 eurot (sh käibemaks 6,40 eurot) P.H-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu P.H-lt välja. Tiit Lõhmus Mati Kartau -5 - Paavo Randma