lg 2 p 8, 10 ja § § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav F.Z ik XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: NG OÜ, elukoht: XXX, (ajutiselt ka XXX) tõkend: elukohast lahkumise keeld 03.07.2012 Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati: Tartu Maakohtu 12.05.2010 otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 3 kuud, § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 4 kuud,
lg 1 alusel vangistus 6 kuud, § 65 lg 1 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta 6 kuud, § 68 lg 1 alusel vangistus 1 aasta ja 29 päeva alates 12.05.
lg 2 p 10 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 3.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat F.Z-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.Z temale määratud 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja 1 kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tall , tel 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada F.Z järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada F.Z-ile määratud 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.10.
MS § 301 alusel.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. 13. Kriminaaltoimikus ümbrikus hoiustatud ABi isikuandmed jätta kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 2 F.Z süüdistatakse selles, et tema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 04.01.2012 kella 02.00 paiku Tall Tööstuse 43 asuva kioski juures, kasutades näo varjamiseks salli ja päikseprille, suunas gaasi jõul töötava relva kioski müüjale AB´ile ning nõudis relva ähvardusel AB’ilt raha. Kuritegu jäi aga lõpule viimata, sest AB lõi kioski luugi kinni ega andnud F.Z-ile raha, kes seepeale minema jooksis. Oma tahtliku tegevusega F.Z pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ja näo varjamisega viisil, mis takistas isiku tuvastamist, s.o
Kohtuistungil süüdistatav F.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. F.Z-i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang tuleks ümber hinnata, kuivõrd süüdistatava käitumises puuduvad
lg 2 p 8, 10 koosseisulised tunnused ning süüdistatava käitumine tuleks kvalifitseerida
Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 04.01.2012 koostatud kannatanu AB’i ütlused selle kohta, et 04.01.2012 kella 02.00 paiku oli ta tööl Tall Tööstuse 43 asuvas kioskis, kui keegi koputas kioski luugile. Ta avas luugi ja nägi luugi taga seismas ühte noormeest, kellel oli seljas must talvejope, peas kapuuts, suud varjas salliga ja silmade varjamiseks olid ees päikseprillid. №ormehel oli käes tema poole suunatud tulirelva taoline ese ja ta ütles vene keeles: „Raha siia!“, tema palus noormehel korrata veel korra ning noormees ütles uuesti „Raha siia!“. Kannatanu vastas, et tulistagu siis. Kuna ta ei olnud kindel, et tegu on mängupüstoliga, lõi ta järsult luugi kinni, mille tõttu klaas purunes ning varjus. №ormees jooksis selle peale minema. №ormees oli poisikese häälega, rääkis aktsendita vene keelt, kõhna kehaehitusega, umbes 17 aastane, ligikaudu 170 cm pikk. /tl 1-6/ • 04.01.2012 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega, millest nähtub, et Tall Tööstuse 43 asunud kioski müügiluuk oli 04.01.2012 mitmest kohast mõranenud. /tl 11-15/ • 23.02.2012 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks salvestis 04.01.2012 kell 02.07 politsei lühinumbrile 110 tehtud kõnest mobiiltelefonilt nr XXX, millest nähtuvalt kannatanu teatas politseile, et tema suhtes pandi toime mängupüstoliga röövi katse kioskis Tööstuse 40 vastas ning ründaja, kes kandis päikseprille, jooksis trammitee poole. №ormehi oli kaks. Midagi ei varastatud. /tl 17-19/ • 12.04.2012 koostatud tunnistaja KL’e ütlused selle kohta, et jaanuaris 2012 oli ta külas AJ’l Tall aadressil XXX, kui samuti külas olnud F.Z vaatas aknast välja ja teatas, et soovib Tööstuse ja Kungla tänava nurgal asuvat kioskit röövida, kuna tal ei olnud suitsu ostmiseks raha. F.Z lahkus korterist umbes pooleks tunniks ja tuli tagasi koos relva ja maskiga ning teatas, et läheb kioskit röövima. Tema ja TV otsustasid uudishimust vaatama minna, kas ta ikka röövib kioskit. Ville pani maski pähe ja päikseprillid (mis ta võttis XXX korterist) ette, kapuutsi tõmbas pähe ning relva pani vöö vahele selja peale, seejärel lahkus korterist. Tema ja T järgnesid paari minuti pärast ja eemalt nägi ta, kuidas Ville lähenes kioskile, tõstis käe relvaga kioski suunas, sihtides müüjat. Seejärel nägi, kuidas kioski müüja lõi kioski luugi kõva pauguga kinni ja Ville jooksis ära, tagasi korterisse, kus ta teatas, et röövimine ebaõnnestus. /tl 21-23/ • 12.04.2012 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll fotodega, milles KL osutab XXX korteri aknale, kohale, kust tema koos Timo Vihulaga röövimise katset jälgis ning kohale, kus asus kiosk, mida F.Z röövida püüdis. /tl 24-29/ • 12.04.2012 ja 02.05.2012 koostatud tunnistaja AJ ütlused selle kohta, et jaanuaris 2012 teatas temal külas olnud F.Z, et kavatseb minna kioskit röövima, kasutades selleks tema korteris olnud õhkpüstolit, mis kuulus tunnistaja tuttavale R . Tema oli kioski kõrval, umbes 1 meetri kaugusel kioskist, sest tahtis oma silmaga näha, kas Ville tõesti röövib kioskit. Villel oli 3 sall suu peale tõmmatud. Ville koputas kas sõrmega või relvaga vastu kioski luuki ja kui müüja selle avas, siis pistis Ville relvatoru luugist sisse ja küsis vene keeles raha. Selle peale lõi müüja kioski luugi kõva pauguga kinni ja Ville jooksis ära ning tema järgnes Villele. Tema maja juures kohtusid nad T ja K , kes selgitasid, et vaatasid sündmust Salme poe eest pealt. Relva viis esialgu keldrisse ja seejärel tagastas R . /tl 30-32; 33-35/ • 12.04.2012 koostatud tunnistaja RL ütlused selle kohta, et ta oli Tall XXX asuvas korteris, kus elab AJ. Keegi seltskonnast rääkis, et võiks Tööstuse ja Kungla tänava ristmikul asuvat kioskit röövida, mis tundus talle nagu naljajutt. Ta oli pikalt teises toas ja uuesti elutuppa tulles kuulist ta, et Ville, K ja T olid vahepeal väljas käinud ja Ville oli üritanud kioskit röövida, kuid see ei õnnestunud. Pärast seda nägi ta korteris ühe kapi peal hallikat värvi relva maketti. Politseinike nähes Tööstuse ja Kungla nurgal asuva kioski juures mõistis tunnistaja, et jutt röövimisest vastab tõele. /tl 36-37/ • 20.04.2012 ja 15.06.2012 koostatud tunnistaja TV ütlused ja ülekuulamise protokolli juurde lisatud skeem selle kohta, et jaanuaris 2012 oli ta AJ juures korteris Salme tänaval, kui tema, A , F.Z ja KL läksid välja, sest Villel oli plaan minna kioskit röövima, kasutades selleks korteris olnud relva, mille ta pani endale vöö vahele, samuti võttis Ville kaasa päikseprillid ning sättis õues näo ette tal kaelas olnud salli. Tema ja K läksid Salme poe juurde ja Ville läks koos Aega kioski juurde. Ta nägi, et Ville läks kioski ette ja müüja avas luugi ning Ville suunas enda käes oleva relva kioski müüja suunas ja ütles talle midagi. A oli sel ajal kioski kõrval ja vaatas toimuvat pealt. Kioski müüja lõi luugi kõva pauguga kinni ja pärast seda Ville ja A jooksid kioski juurest ära. Pärast Ville rääkis, et ta ei saanud kioskist raha. /tl 38-41; 42-45/; • 18.05.2012 koostatud tunnistaja RO ütlused selle kohta, et jaanuaris 2012 öisel ajal tuli tema lapsepõlvesõber AJ tema akna taha ja küsis laenuks gaasirelva, mille ta tagastas umbes nädala pärast. Samuti andis tunnistaja relva politseile üle. /tl 46-48/ • 13.06.2012 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll fotodega, milles F.Z näitab teekonda AJ korterini ja kioskini, mida ta üritas röövida ning selgitab, kuidas ta seda tegi. /tl 54-63/ • 20.06.2012 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll fotodega, millest nähtuvalt osutab AB RO poolt politseile välja antud gaasirelvale (Airsoft), mille sarnasega teda röövimise ajal ähvardati. /tl 64-67/ • 21.06.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks gaasirelv koos salvega, mis oli kuriteo toimepanemise vahendiks. /tl 6870/ • 13.06.2012 koostatud F.Z-i ütlused kahtlustatavana, milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist ning selgitab, et millalgi talvel olles AJ külas Salme tänaval tarbis koos teistega alkoholi ning tal tekkis mõte minna röövima Tööstuse tänaval asuvat kioskit, sest tal olid suitsud otsas ja raha ka ei olnud. Rääkis sellest K ja Aele. Otsustas korteris olnud relva röövimisel kasutada, pani selle jope taskusse või vöövahele. F.Z väljus korterist, talle järgnesid ilmselt K ja A, süüdistatav läks läbi hoovide Tööstuse tn kioski juurde, pani endale ette päikseprillid, salli kandis ta juba varem suu või ninani, võttis taskust relva, koputas kioski luugile, hoidis relva enda ees ja küsis vene keeles „Dai dengi i kurit“, mis peale müüja lõi kioski luugi kinni ja süüdistatav lahkus tuldud teed mööda Ae maja juurde tagasi. Tööstuse tänava poolt tulid sel ajal ka A ja K . F.Z ütles neile, et rööv ei õnnestunud ja nad läksid A korterisse tagasi, relva pani tagasi korterisse. Kahetseb tehtut. /tl 50-52/. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava F.Z-i ütlusi, kannatanu AB’i ütlusi, tunnistajate K L ’e, AJ, RL, TV ja RO ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega, vaatlusprotokolli, ütluste ja olustiku seostamise protokolle fotodega, äratundmiseks esitamise protokolli fotodega, asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.Z-i käitumine kvalifitseeritud
lg 2 4 p 8, 10 ja § 25 lg 2 järgi, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ja näo varjamisega viisil, mis takistas isiku tuvastamist. Kohtuistungil loobus prokurör F.Z-i süüdistusest
lg 2 p 8 ja § 25 lg 2 järgi ning kohus peab selles süüdistuse osas süüdistatava õigeks mõistma selles süüdistuse osas menetlust jätkamata. Kohus asub seisukohale, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et F.Z on toime pannud temale inkrimineeritud röövimise katse. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt ähvardas 04.01.2012 kell 02:00 paiku Tall Tööstuse 43 asuva kioski juures F.Z , hoides enda käes gaasijõul töötavat relvasarnast eset kioski müüjat, öeldes „Dai dengi i kurit“.
§-s 200 kirjeldatud röövimine kujutab endast liitkoosseisu, mis koosneb vargusest (
lg-s 1 kirjeldatud võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ning vägivallast (
§-des 118 ja 120-122). Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt kasutas süüdistatav kannatanu mõjutamiseks psüühilist vägivalda
Arvestades süüdistatava ja kannatanu omavahel riimuvaid ütlusi, leiab kohus, et süüdistatava poolt kannatanu gaasirelvaga ähvardamine on tõendamist leidnud. Pr5okurör küll loobus süüdistatava süüdistamisest
lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so röövimise toimepanemisest relvana kasutatava muu esemega, kuivõrd kasutatud esemel ei ole tuvastatud relvale omaseid tunnuseid, sh ka võimalust tekitada tervisekahjustusi, kui kohus leiab, et arvestades olukorda, kus süüdistatav hoidis enda käes relvaga äravahetamiseni sarnast eset suunatuna kannatanule ja kannatanu ei osanud relva ehtsuse osas seisukohta võtta ning varjus, on ähvardamine hinnatav tervisekahjustuse tekitamise ähvardusena, mille täideviimine oli kannatanu arvates reaalne, mistõttu süüdistatav kujutas kannatanu elule ja tervisele kannatanu arvates ohtu ja kannatanu sai sellest ohust aru, mis oligi süüdistatava eesmärgiks. Seega on kogutud tõenditega tuvastatud, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes psüühilist vägivalda
Peale selle on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et süüdistatav kasutas päikseprille ja salli näo varjamiseks, millega raskendas enda tuvastamist ning kannatanul ei õnnestunud süüdistatava nägu pimedas näha piisavalt, et oleks olnud võimeline teda ära tundma, ning kannatanu suutnuks isikut tuvastada vaid hääle järgi, milline käitumine on hinnatav
lg 2 p 10 mõttes, so süüteo toime panemisena nägu varjates muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta kandis talvisel ajal prille, sest erk lumi pimestab ning kaitsja kinnitas, et ka tema kannab tumedaid prille pidevalt. Samas nähtub kriminaalasjal üle kuulatud tunnistajate L.L e ja T.V ütlustest, et süüdistatav võttis prillid kaasa A.J korterist ja need prillid ei olnud F.Z-i prillid. F.Z on aga kohtueelsel menetlusel ise selgitanud, et kaasa võetud prillid pani ta ette alles kioski juures. Selline objektiivne käitumine näitab üheselt seda, et süüdistataval oli prille vaja vaid kioski juurde minekuks ja kioskis oleva müüja ähvardamisel, et teda ära ei tuntaks. Kuni kioskini sai ta mindud prillide abita. T.V ütlustest nähtub ka üheselt seda, et salli kohendamine alt kuni ninani toimus kioski poole liikudes. Sellistest tõenditest teeb kohus järelduse, et süüdistatav käitus üheselt kindla eesmärgi saavutamiseks, so enese näo varjamiseks temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel. Kriminaalasja materjalidest nähtub ka seda, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud talvisel ajal öösel kella 02.00 paiku, so kõige pimedamal ajal üldse ning ainuke valgustus on sündmuskoha vaatlusest nähtuvalt kioski valgustus. Seega ei ole süüdistatava väide selle kohta, et ta võttis prillid kaasa silmade kaitseks pimestavalt valge lume vastu, eluliselt usutav ning kohus ei pea taolist väidet tõsiseltvõetavaks ja hindab seda kaitseversioonina. Kuivõrd kannatanu lõi kioski luugi kinni ning varjus ja süüdistataval jäid ründe eesmärgiks olnud võõrad vallasasjad saamata ning vara hõivamata, siis jäi rööv süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning seda tuleb hinnata süüteo katsena. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 10 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja näo varjamisega viisil, mis takistas isiku tuvastamist. 5 Karistuse mõistmisel F.Z-ile arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Süüdistatavale
lg 2 p 10 ja § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat. Seega nimetatud süüteo eest on ette nähtud üksnes isiku vabadust piirav karistus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Seejuures on teda karistatud rahalise karistusega, mis jäeti tasumata ja asendati vangistusega, samuti on teda karistatud vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata, kuid pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 12.05.2010 otsusega, kuivõrd süüdistatav pani katseajal toime uue kuriteo. Viimase liitkaristuse ärakandmiselt vabanes süüdistatav 07.03.2011. Käesolevas kriminaalasjas menetleva kuriteo on süüdistatav toime pannud 04.01.2012, so 10 kuu möödumisel eelmise karistuse ärakandmisest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et süüdistatav on toimepandut kahetsenud, süütegu jäi katse staadiumi ja süüdistatav loobus pärast kannatanu poolt kioski sulgemist ja sellega ka vallasasjade üle valduse üleandmisest keeldumist kuriteo lõpuleviimisest ning lahkus sündmuskohalt, kuigi süüdistataval oli põhimõtteliselt võimalus jätkata vägivallaga ähvardamist ja nõuda vallasasjade üleandmist. Seetõttu leiab kohus, et kuriteo tehiolusid ja toimepanemise asjaolusid arvestades ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Samas on tegemist olukorraga, kus süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu sisaldab endas koosseisulist raskendavat asjaolu, mis viitab teo kui sellise ohtlikkusele. Kuivõrd aga varalist kahju ei tekkinud ning kuritegu jäi katse staadiumisse ja süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteokatse toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, jättes karistuse kogu ulatuses täitmisele pööramata. Kohtu arvates kannaks endas preventiivset iseloomu lühiajaline vangistuse ärakandmine juhul, kui isikut ei ole varem vangistusega karistatud. Käesoleval juhul on süüdistatav ära kandnud juba suhteliselt pikaajalise vangistuse ning nn šokivangistusel oodatud mõju puuduks. Samas, arvestades varavastase kuriteo ohtlikkust ja seda, et süüdistatavat on varem kohtu poolt korduvalt karistatud ning teda on korduvalt karistatud ka väärtegude toimepanemise eest, siis näitavad karistusandmed seda, et süüdistatav ei ole jätkuvalt õiguskuulekas ning süüdistatav tuleb allutada pikemaks ajaks käitumiskontrollile ja kohus leiab, et määratav katseaeg peab olema maksimummäära lähedane. Karistuse määra valikul süüdistatavale lähtub kohus süü suurusest, kannatanu suhtes kasutatud vägivalla vähesest intensiivsusest ja kuriteo toimepanemise asjaoludest ning sellest, et süütegu jäi katse staadiumisse ning varalist kahju ei tekkinud. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et vaatamata süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo kvalifitseerivale asjaolule võib süüdistatavale karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Mis puudutab kriminaalmenetluse kulusid, mis KrMS § 180 lg 1 alusel kuuluvad süüdimõistetult väljamõistmisele, siis on süüdistatav terve ja töövõimeline isik, kellel ei saaks olla takistusi menetluskulude tasumisel. Kuivõrd aga menetluskulud on suhteliselt suured, süüdistataval on tasumata suures osas ka eelnenud kohtuotsustega välja mõistetud menetluskulud ja tasumata väärtegude eest määratud trahvid, leiab kohus, et süüdistatavatele tuleb anda menetluskulude tasumiseks pikem aeg arvestusega, et suurema rahalise kohustuse tasumiseks tuleb anda maksimaalne tähtaeg, väiksema rahalise kohustuse täitmiseks lühem, võimaldamaks süüdistataval hüvitada menetluskulud vabatahtlikult. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav kasutanud tunnistajalt RO saadud gaasirelva ning R.O oli selle gaasirelva saanud kõrvaliselt isikult võla katteks. Seega on tegemist kolmandale isikule, so R.O kuuluva asjaga. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et A.J käis relva temalt küsimas selleks, et kedagi ähvardada ja hirmutada, millest saab järeldada, et seda eset tahetakse kasutada süüteo toimepanemiseks ning sellele vaatamata andis R.O gaasirelva A.J . Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et kuivõrd vaidlusalune ese oli vahetuks kuriteo toimepanemise vahendiks, siis kuulub R.O välja antud ja asitõendina kriminaalasja juurde võetud gaasi jõul töötav relvale sarnanev ese
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. 6 Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.