Obsah (5)
§ 56§ 2§ 5§ 57§ 422KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoobril 2011.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-1126 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ja
§ 56lg 1 ja § 63 lg 3 sätteid.
Kohtuväline menetleja on karistuseks LS § 74’22 lg 2 määranud rahatrahvi 63 trahviühiku ulatuses, s.o. 252 eurot ja Liiklusseaduse § 74 22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. K.F esitas 22.03.2011.a kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist, lisakaristuse mittekohaldamist ning rahatrahvi summa vähendamist kuni 40 trahviühikuni. Kaebuse kohaselt oma käitumisega ei ole K.F põhjustanud liiklusõnnetuse ega varalise kahju, tema võtab süü täielikult omaks ja kahetseb toimepandud. Väärteomenetleja otsuses puudub karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaoludest viide, seega on alus arvata, et otsuse tegemisel raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja rikkus karistuse kohaldamise põhimõtteid - ei ole karistuse mõistmisel arvesse võtnud ega isegi mitte analüüsinud kergendavat asjaolu menetlusaluse isiku käitumises – süü ülestunnistamist. Samuti kaebuse esitaja seisukoha kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kõnealuse väärteo puhul kohustuslik ja seda tuleb kohaldada vaid äärmisel juhul, mil on alust arvata, et süüdlast ei saa teisiti mõjutada. K.F lisas kaebuse juurde järgmised dokumentide koopiad: Ida Prefektuuri 04.03.2011 otsuse koopia ja 14.02.2011 vastulause. 12.04.2011 kohtumäärusega võeti kaebuse menetlusse. 2
(8)Kohus määras asjas kohtuistungi, mis toimus 05.oktoobril 2011.a. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuses märgitu juurde ning andis ütlusi, et tema pere elab Tallinnas, ise töötab ta Sillamäel. Seoses töökohustustega, sõidab tihti Tallinna Sillamäe vahet. Auto on tema tööst lahutamatu osa. Ta saab aru, et tähelepanematust ei tohi sõiduki juhtimisel olla, kuid see teeosa, kus ta rikkumise toime pani, seal toimusid remonditööd juba pikemat aega. See oli Tallina väljasõidul, liiklusmärgid tihti vahetusid, ta tõesti ei märganud seda märki. See võis olla ümbritsetud mingi transpordivahendiga, seepärast arvas, et lubatud on 70 km/h, seega sõitis 80 ringis. Seejuures ta räägib, et tähelepanematus ei ole vabandatav põhjus, kuid ta tõesti ei märganud seda, peab ta olema tähelepanelikum. Ta tunnistab oma süüd, palub jätta lisakaristus kohaldamata ning põhikaristus kas jätta alles või siis vähendada. Arvab, et tema tegevuses on kergendavad asjaolud- süü tunnistamine, et ta ei soodustanud avarii olukorda, teeolustikud olid head, nähtavus oli normaalne - mis annavad aluse karistuse kergendamiseks. Ta puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, milles selitas ka kohtuvälisel menetlemisel. Peale antud rikkumist oli veel analoogiline rikkumine, ja enne seda ka., kuid need rikkumised mis olid, seotud vähetähtsate kiiruse ületamistega, jällegi 50 km, 80% neist olid nendega seotud. Kandis nende eest karistust ning trahvid on tasutud. Palub pöörata sellele rikkumisele tähelepanu, kuna eelmisest rikkumisest on möödunud juba hulk aega. Puhtsüdamlik kahetsust võib tõestada, et kõik rikkumised on seotud tähelepanematusega, et nüüd ta püüab olla tähelepanelikum. Temal töö on selline, et tuleb ümber mõelda mõned teatud momendid kolimise osas. Töötab ka roolis olles. Saab aru, et peab olema tee peal tähelepanelikum, kuid tahab pöörata tähelepanu sellele, et ta ei ole kunagi nende aastata vältel tekitanud sellist olukorda, mis oleks viinud raskete tagajärgedeni. Samuti kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid: Väärteoprotokoll millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust üldmenetluse sätete järgi 07.02.2011 selle kohta, et K.F juhtis 07.02.2011 kella 14:16 ajal TallinnNarva maanteel 14 km-l mootorsõidukit kiirusega 85+/-3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h ning omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, esitas kehtetu juhiloa EE490731 (kehtivuse lõpp 19.01.2011). Oma käega kohapeal kinnitas K.F, et protokoll on arusaadav, tõlgi ei ole vaja, lubades edastada seletuskirja elektrooniliselt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt otsuse võeti vastu 07.02.2011 ning kõrvaldati K.F-i sõiduki juhtimiselt alates 07.02.2011 kellast 14:15 kuni aluse äralangemiseni Liiklusseaduse § 20-1 lg 2 p 3 alusel kuna oli alust arvata, et tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus. Otsus on allkirjastatud K.F-i ja koostaja poolt. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker MDR (kiirusemõõtja tehase nr AS 005400, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/00031 ja taatlemise kuupäev 12.07.2010), mida testiti 07.02.2011.a kell 08.00 ning seade oli töökorras. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal on käes, liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; 3) välistati elektriliste häirete allikad; 4) tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta ilmastikuga märjal kattega teel, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Patrullauto seisis vasakul teepeenral. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel pärisuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda. Seadme helisignaal Radarimõõturil (Doppler helisignaal) oli ühtlane. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, 3
(8)lukustati seadme näit. Seadme lugem näitas 85 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 50 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 32 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/heli/fototehnikat. Protokoll on allkirjastatud K.F-i ja mõõtja poolt. Liiklusregistrist väljavõtted, mille kohaselt K.F-i juhiluba numbriga EE490731 kehtis kuni 19.01.2011, juhiluba nr ET726988 väljastati K.F-ile 08.02.2011 kehtivusega kuni 07.02.2021. K.F-i avaldus politseile, mille kohaselt palub K.F mitte karistada teda viivitud juhiloaga juhtimise eest ning läbi vaadata asja Ida Prefektuuris. Juhiloa koopia ja karistusregistri väljavõte, mille kohaselt K.F on alates 2002.a. 21 rikkumist, neist 12 on kiiruse ületamist. 2007.a. § 74-30 oli politseimärguandele mitte peatumine, 2009.a. § 7415 oli punase foori alt läbi sõitmine ja peale 07.02.2011 on tal 2 rikkumist kiirust ületamisega. 19.12.2007, 17.01.2008, 29.07.2009 otsustega kohaldati kiiruse ületamise eest lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine vastavalt 2 kuuks, 3 kuuks ja 3 kuuks. Kohtuväline menetleja jäi seisukoha juurde, et ta tegi väga lojaalse otsuse, ainult kuskil peaaegu 4000 krooni ning 3 kuud. Kaebuse esitaja sõnades ei ole kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluga, kuid seda ei ole. K.F viitas sellele, et ei loonud avariiolukorda ja kellelegi vigastust ei tekitanud. Kui oleks tekitatud vigastus, siis oleks üldse teise paragrahviga tegemist. Viited sellele, et K.F on perekord, töö ning sellepärast peaks jätma tal load alles, see ei kannata mingit kriitikat, ja riigikohus on leidnud, et see ei ole põhjus, miks peaks juhtimisõiguse alles jätma. Tuleks tähelepanu veel sellele pöörama, et ta roolis mõtleb tööst, st seda, et ta kui juht, ei ole veel küpsenud. Teda ei tohiks üldse rooli lasta, kui ta mõtleb selle, et kuidas tööga on, mitte sellele, kuidas liikluseeskirju järgida. Seega kohtuväline menetleja ei näe mingit võimalust teha möönduski, et miks vähendada karistus. Karistus peab jääma ning lisakaristus 3 kuud peab samuti jääma. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§ 2
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei aruta K.F-i tegevust LS §74’1 lg 1 järgi (rikkumine Liiklusseaduse § 20 lg 1 järgi), sest selles osas kohtuväline menetleja 04.03.2011 otsusega lõpetas väärteomenetluse VMS § 30 lg 1 alusel ning menetlusalune isik ei vaidlustanud menetluse lõpetamise otsust. Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et K.F juhtis 07.02.2011 kella 14:16 ajal Tallinn-Narva maanteel 14 km-l mootorsõidukit kiirusega 85+/-3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. K.F pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus §74’22 lg 2 järgi, rikkudes vastavalt Liikluseeskirja § 126 p 3. Menetlusalune isik on nõustunud rikkumist kohtuvälise menetluse käigus, avalduses, mis oli lisatud kaebuse juurde seletas K.F (tl 7), et kiiruse ületamine oli põhjustatud halba liiklustingimustega, sest lumesaju ja tee libeduse tõttu ei näinud ta liiklusmärgi ning ei jõudnud kiirust vähendama. 4
(8)Politsei mõõtis kiirust kiirusmõõteseadmega Stalker MDR asulavälisel teel valgel ajal hea nähtavusega, sademeteta ilmastikuga märjal teekattega teel, mille tulemuseks oli lubatud kiiruse ületamine mitte vähem kui 32 km/h. Mõõtmise teostamise käik on fikseeritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Sama dokument tõendab ka teo toimepanemise kohta ja aega ning teo toimepannud isikut. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu (lk 18). K.F-i kõrvaldati juhtimisest (t l17). Kohtuistungil andis K.F ütlusi, seletades väärteo toimepanemise asjaolusid, põhjendades sellega, et pani toime rikkumise tähelepanematuse tõttu, sest antud teeosas toimusid pikemat aega remonditööd, vahetusid tihti liiklusmärgid ning ta ei märganud märki. Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt V™S § 123 lg 2, § 133 alusel, täies ulatuses ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, õigesti kvalifitseeritud, pannud toime kergemeelsusest (K.F pidi võimalikuks sõidukiiruse ületamist, kuid tähelepanematuse tõttu lõi seda vältida), süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud Liiklusseaduse § 7422lg.2 rahatrahvi 63 trahviühiku ulatuses, s.o. 252 eurot ja Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 (vana redaktsioon) sätestab: Mootorsõiduki juhi lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 7422 lg 4 näeb lg 2 süüteo puhul ette lisakaristuse määramise võimaluse juhtimisõiguse äravõtmise näol ühest kuust kuni kolme kuuni. Liiklusseaduse § 227 lg 2 (kehtiv redaktsioon) sätestab: Mootorsõiduki juhi lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 näeb lg 2 süüteo puhul ette lisakaristuse määramise võimaluse juhtimisõiguse äravõtmise näol ühest kuust kuni kolme kuuni. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et juhul, kui isikut ei ole varem analoogilise teo eest karistatud, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Asjas ei ole vaidlust teo aset leidmise ja kvalifikatsiooni üle. Kohus, kontrollides V™S § 133 alusel väärteo menetlemist kohtuvälise menetleja poolt, leiab, et asja menetlemine on toimunud väärteomenetlusõiguse sätete kohaselt ja V™S § 133 p.1-6, 8,9 rikkumisi ei ole. Asjas on vaidlus määratud karistuse üle: põhikaristuse suuruse üle ja mõistetud lisakaristuse kohaldamise üle. Kohtul tuleb samuti kontrollida liiklusseaduse ajalist kehtivust ning hinnata, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (V™S § 133 p.7).
§ 5
karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. 5
(8)Alates 01.07.2011 jõustus uus Liiklusseadus, seega kohtul tuleb kontrollida, kas K.F-i tegevuses on alates 01.07.2011 kehtiva Liiklusseaduse järgi väärteo koosseisu tunnused, kas K.F-i tegu on karistatav, kas uus Liiklusseadus ei kergenda karistust. Kõrvutades vana ja kehtiva Liiklusseaduse redaktsioone, tuleneb, et K.F-i tegu on karistatav väärtegu ka alates 01.07.2011, siinjuures alates 01.07.2011 kehtiv Liiklusseadus ei kergenda karistust. Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt
§ 56lg 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd.
Peale selle arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud
§ 56lg-le, st karistuse kohaldamise alusele- isiku süüle.
Asjaolu, et otsuses puudub viide kergendavatele ega raskendavatele asjaoludele näitab, et kohtuväline menetleja ei leidnud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja väitele, et tema tegevuses on karistust kergendavad asjaolud – süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus, väärteo toimepanemine tähelepanematuse tõttu ning see, et ta ei soodustanud avarii olukorda, arvab kohus järgmist.
§ 57
lg-s 1 on loetletud karistust kergendavad asjaolud ning kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne.
§ 57
lg-s 1 järgi on kergendavateks asjaoludeks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus.
§ 57
lg 2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid. Analüüsides süüdlase tegu, tuleb võtta arvesse, et liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus ning liiklusmärgi lubatud kiirusega 50 km/h mõjupiirkonnas on tegemist sellise ala või teeolustikuga, kus suurema kiirusega liikumine on eriti ohtlik teistele liiklejatele – nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Samuti K.F-i ütlustest tuleneb, et tee osas, kus rikkumise toime pandud, toimusid remonditööd pikemat aega. Kohtu hinnangul antud tegur suurendas liiklusohtu ja nõudis suuremat tähelepanu ja ettevaatust, sest vähimagi mitteetteaimatava takistuse puhul remondi teostavate isikute näol ei ole nende turvalisus oleks piisavalt tagatud. K.F juhtis sõiduautot, ületades lubatud sõidukiirust ja mõeldes sellel ajal oma tööst, ta ei olnud tähelepanelik teeolustikku, liiklusmärkide, ümbritsetavate liiklejate kohta, mis omakorda veel suurendas liiklusohtu, ning kohtu hinnangul ei ole K.F-i teenus, et ei toimunud avarii olukorda, vaid vastupidi – oma tegevusega võiks ta tekitada avarii olukorda, kuid liiklusõnnetuse puhul oleks olnud tegemist hoopis teise süüteokoosseisuga (nt
§ 422, § 423 järgi), mis tooks kaasa rangemat karistust.
Seega K.F-i väide, et ta ei soodustanud avarii olukorda on väär ning antud asjaolu ega ka väärteo toimepanemine tähelepanematuse tõttu ei saa lugeda kergendavaks asjaoluks. Süü tunnistamine kui kergendav asjaolu ei ole
§ 57
lg-s 1 loetletud.
§ 57
lg-s 1 loetletud asjaolud on süü ülestunnistamisele ilmumine, mis tähendab süüteo toimepannud isiku vabatahtlikku, st enda algatusel pöördumist kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist. Kui aga süüteo toimepannud isik ise küll vabatahtlikult süü ülestunnistamisele ei ilmunud, kuid kriminaalmenetluse käigus andis ütlusi, milles 6
(8)tunnistas puhtsüdamlikult oma tegu ja vabandas kannatanute ees, on tegemist puhtsüdamliku kahetsusega, kuid mitte süü ülestunnistamisele ilmumisega (RKKK 3-1-1-112-04). Käesolevas väärteoasjas on tõendamist leidnud, et K.F-i Liikluseeskirja rikkumine oli tuvastatud politsei poolt väärteo toimepanemise ajal ja kohal. K.F ei andnud kirjelikke seletusi ega kohal kui ka kogu kohtuvälise menetluse käigus. Väärteoprotokollis on K.F omakäeliselt kirjutanud, et edastab seletuse emailile, toimikus on kaks (registreeritud 14.02.2011 ja 18.02.2011) K.F-i avaldust, kus avaldab K.F, et kiiruse ületamine oli põhjustatud halva liiklustingimustega, sest lumesaju ja tee libeduse tõttu tema ei jõudnud kiirust vähendada. K.F-i avaldustest järeldub, et ta nõustub rikkumisega, kuid kohtu hinnangul antud olukorras ei saa rääkida süü ülestunnistamisele ilmumisest. Süü tunnistamisest ja kahetsusest K.F otseselt avaldas alles kohtusse kaebuse esitamisel, samal seisukohal jäi ta kohtuistungil. Kohtupraktikas käsitletakse süü omaks võtmine kergendavaks asjaoluks, kui kohtu hinnangul ülestunnistus ega ka kahetsus peavad olema puhtsüdamlikud, vabatahtlikult süüteo toimepanemisest lähiajal avaldatud, peavad olema kontrollitavad ja tulenema asja materjalidest. Kohus ei loe K.F-i sõnad süü tunnistamise ja puhtsüdamliku kahetsuse kohta süü kergendavateks asjaoludeks, sest leiab, et sõnad ei vasta tegelikkusele. K.F ei avaldunud oma puhtsüdamliku süü tunnistamise ja kahetsuse kohta kohtuvälisele menetlejale, aga avaldas sellest alles siis, kui sai teada temale ebameeldivast politsei otsusest. Antud asjaolu näitab, et K.F ükskõikselt suhtus rikkumisse ning ei kahetsenud toimepandut, mis omakorda tõendavad K.F-i edasised tegevused – 30.04.2011 paneb ta toime analoogilise väärteo. Seega kohtu hinnangul K.F-i tegevuses puuduvad kergendavad asjaolud. Kohus leiab, et kohaldatud karistus- rahatrahv 252 eurot ja lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks- kogumis on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi. Valitud karistustes- rahatrahv sanktsiooni veidi rohkem kui keskmises määras ja lisakaristus keskmises määras- kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral. LS § 7422 lg 2 ja lg 4 loovad karistusraamid § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritavale rikkumisele ja määratud karistus mahub neisse raamidesse. Kohtu hinnangul on rahatrahvi määr valitud rikkumisele vastavalt. Lisakaristuse kohaldamine põhjendatud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma (varasemad karistused ei ole mõjunud) ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki ja on etteantud karistusraamide piires kohaldatud põhjendatult. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute rikkumiste toimepanemine sellesama isiku poolt. Sama menetlusaluse isiku poolt on enne 07.02.2011 toime pandud 21 Liiklusseaduse rikkumist, neist on 12 kiiruse ületamist, mille eest on määratud rahatrahvid ja kolmel korral juhtimisõiguse äravõtmine. Fakt, et varasemate rikkumiste eest määratud rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmine ei ole hoidnud ära uue väärteo toimepanemist, tähendab, et ka seekord tuleb rakendada süüle ja ka eripreventiivsetele eesmärkidele vastavat karistuse kombinatsiooni nii karistuse liigi kui ka määra valikul. Lisakaristuse kohaldamine ei pruugi üldse vajalik olla, kui karistatav isik on karistustundlik rahatrahvi suhtes ehk mõjutatav rahatrahvi näol mõistetud karistusega. Liiklussüütegude puhul on seadusandja näinud ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on kohtu hinnangul karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Uurides, millal võiks lisakaristuse kohaldamine (juhtimisõiguse äravõtmine) üldse kõne alla tulla, leiab kohus, et siin tuleb tähele panna, et käsitletava kvalifikatsiooni puhul on ka põhikaristusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine. See tähendab, et juhtimisõiguse äravõtmist kui põhikaristust võiks eelduslikult valida 7
(8)juhul, kui rahatrahvi kui kergema karistusliigi määramine ei ole võimalik ja juhtimisõiguse äravõtmist kui lisakaristust tuleks kohaldada juhul kui ainult rahatrahvi kohaldamine ei ole piisavalt tulemuslik. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvi määramine eelnevalt 21 korral ja lisakaristuse kohaldamise 3 korral ei ole olnud tulemuslik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul kombineeritult nii süüpõhimõttet kui ka preventsioone ehk nii rahatrahvi kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga karistus, valmistab süüdlasele ebamugavusi, kuid väärteo toimepannud isikul tuleb neid ebamugavusi taluda. Varem korduvalt liiklusväärtegusid toime pannud K.F-ile valiti lisakaristust keskmises määras. Sellisena ei lähe kohaldatud lisakaristus ja sellest tulenev preventsioon kaugemale minimaalselt vajalikust. Juhtimisõiguse äravõtmisega keskmises määras on arvestatud ka eelmistest rikkumisest möödunud aega ja rikkuja isikuga seotud asjaolud- juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks koormaks isikut ülemääraselt. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule K.F-ile kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. Kõike eelnevat arvestades jätab kohus V™S § 132 p.1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja K.F-i kaebuse rahuldamata. Larissa Prokopenko Kohtunik 8
(8)