1-11-11320/6

(11230112222)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi G.L süüdistus KarS § 214 lg 1 järgi Käskmenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav G.L Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: FE AS, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: väärteo toimepanemise eest karistatud ühel korral Kaitsja Advokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON

1. G.L süüdi tunnistada KarS § 214 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 14,64 eurot päevamäär, so 878 (kaheksasada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 40 senti.
2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 15.09.2011, arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugedes ärakandmata karistuseks rahalise karistuse 57 (viiskümmend seitse) päevamäära, päevamäära arvestusega 14,64 eurot päevamäär, so 834 (kaheksasada kolmkümmend neli) eurot ja 48 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „G.L, 1-11-11320, rahaline karistus“.
3. G.L-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
4. G.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 alusel 1
9. määratud kaitsjale makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 (viiskümmend kolm) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.L , 1-11-11320, kaitsjatasu“. G.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 9 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ositi igakuistes võrdsetes osades 46 (nelikümmend kuus) euro ja 33 (kolmkümmend kolm) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.L , 1-11-11320, sundraha“. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KSesitatud tsiviilhagi 400 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning G.L-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista 400 (nelisada) eurot KSkasuks, milline summa tuleb tasuda KSarvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank`is. Asitõend: Kohtueelsel menetlusel KS tagastatud mobiiltelefon Samsung GT-C3300K jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule KS. Asitõend: Kohtueelsel menetlusel G.L-ile tagastatud mobiiltelefon №kia 2730 Classic jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule G.L-ile. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast, millisest päevast algab otsuses märgitud rahaliste nõuete täitmise tähtaeg. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: G.L-i süüdistatakse selles, et tema 24.07.2011 kella 18.40 paiku Tallinnas XXX asuva FE AS tehase juures peale seda kui KS ütles talle, et soovib lõpetada temaga suhte, nõudis KS käest 500 euro maksmist. Kui KS ütles et, ta ei ole nõus maksma, siis lõi lahtise käega KS`le vasaku silma piirkonda põhjustades talle füüsilist valu ning nõudis KS`lt, et ta kannaks tema pangaarvele 200 eurot, ähvardades vastasel korral talle peksa anda. Järgmisel päeval jätkas KS ähvardamist vägivallaga ja raha tasumise nõudmist, mille peale KS tundes hirmu ähvarduste täideviimise ees kandiski tema pangaarvele 200 eurot. Seejärel jätkas KS vägivallaga ähvardamist, millede täideviimist on KS`l alust karta, ja raha tasumise nõudmist, viimati 15.09.2011.a kell 02.47 ajal, nõudes sõnumi teel KS`lt 2000 euro maksmist ähvardades vastasel korral tappa KS või KS laps. Seega G.L pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise kasutades vägivalda, s.o KarS § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures kannatanu KSütlustega, elektroonilise kirjavahetusega kannatanu ja süüdistatava vahel, kust tuleneb, et süüdistatav ähvardas 2 kannatanut ja nõudis temalt raha maksmist, asitõendi mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga, millest tulenevalt süüdistatav edastas kannatanule SMS ähvardava sisuga, tunnistaja AS ütlustega, 25.07.2011 Swedbanki maksekorraldusega, mille kohaselt KS maksis R.Puusappale 200€, kahtlustatava G.L-i ütlustega, mille kohaslt tunnistab oma süüd ja kahetseb, on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta. Prokurör on oma karistusettepanekus karistuse määra ja liigi osas märkinud, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamise asjaolud on selged. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja kahetseb süüteo toimepanemist. Juhindudes KrMS § 251 lg 1 prokuröri abi leiab, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning taotleb kohtult lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lähtudes KrMS § 252 lg 1 p 5 ja KarS § 44 lg 1, 2, 4 sätetest teeb prokuröri abi Harju Maakohtule ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 214 lg 1 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses. Päevamäära suuruseks on 14,64 eurot ja rahalise karistuse suuruseks jääks 878,40 eurot, millest lugeda kantuks 1 päev eelvangistust, so kolm päevamäära, lugedes tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 834,48 eurot. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatav on isikuks, keda on varem karistatud ühe väärteo toimepanemise eest ning süüdistatav on temale määratud trahvi tasunud. Selline asjaolu viitab kohtu arvates sellele, et puuduvad andmed süüdistatava süstemaatilise õigusvastase käitumise kohta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süüdistatava karistusandmeid ning süüdistatavale inkrimineeritud süüteo süü suurust, puudub vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus peab süüdistatava süü suurust ja süüdistatava majanduslikku olukorda arvestades põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud, mis kogumis rahalise karistusega on suhteliselt suur rahaline kohustus, siis leiab kohus, et suurem osa menetluskulust, so sundraha tuleb välja mõista süüdistatavalt ositi, andes süüdistatavale võimaluse tasuda sundraha pikema aja vältel, so 9 kuu jooksul. Märt Toming kohtunik 3