← Eesti

1-11-8846/5

Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 8846 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. novembril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Marina Kalistratova kaitsja: Merike Borunova osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas B.F ik. xxx, eesti keel, Vene Föderatsiooni kodanik, põhiharidus, pensionär – töövõimetus 80 %, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1.14.08.2009 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 7 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga. süüdistusasja KarS § 320 lg. 1 alusel. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: B.F on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema andis 14.02.2011 ajavahemikus 12:39 kuni 13:28, Tallinnas Kolde pst 65 asuvas Kesklinna politseijaoskonnas, kannatanuna ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et ajavahemikul 24.01.-07.02.2011 Xxx T vallas V maja korterist nr 8 olid varastatud monitor Samsung väärtusega 184,45 eurot ja mängukonsool Playstation 3 koos puldiga väärtusega 336,88 eurot, kuigi vargust tegelikult ei toimunud. Seega B.F, andes kannatanuna kohtueelsel menetlusel teadvalt valeütlusi, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 320 lg 1 järgi. Süüdistatav B.F tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et selle aasta jaanuaris elas T vallas ja vanaema ostis eelmisel aastal talle kingituseks Samsung monitori ja mängukonsooli koos puldiga. Rahalise puuduse tõttu ta viis need asjad Viljandis pandimajja ja sai 127.82 eurot. Lootis asjad välja osta ja vanaema sellest teada ei saa aga see ei õnnestunud. 2011 a. veebruaris käis koos vanaemaga korterit vaatamas ja asjad olid korteris. Vanaema sõitis Tallinna ja ta jäi korterisse. Sel ajal just pantiski asjad. Paar päeva hiljem läks koos vanaemaga uuesti T vallas olevasse korterisse ja vanaema avastas monitori ja mängukonsooli puudumise. Kannatanuna andis ütlusi selles, et vanaema poolt kingitud arvuti varastati korterist ja tegi selle kohta avalduse politseisse. Tegelikult tal olid aasta algul rahalised raskused ja viis arvuti pandimajja. Ta kartis, et vanaema saab kurjaks, et viis arvuti pandimajja ja valetas vanaemale arvuti on vargusest. Koos helistati politseisse ja kirjutas ka avalduse varguse kohta. Seega andis valed ütlused varguse koh-ta, mida tegelikult ei toimunud. Kohtuistungil lisab, et saab invaliidsuspensioni 190 eurot kuus. Kannatanu OA poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2011 a. jaa-nuaris tema lapselaps elas T vallas. 2010 a. ta ostis järelmaksuga lapselapsele kingiks mo-nitori ja mängukonsooli koos puldiga. Viimane makse pidi toimuma 2011 a. suvel. Veebruari algul viibis lapselapse elukohas ja asjad olid alles ning sõitis üksi Tallinna. Mõne päeva pärast lapselaps sõitis ka Tallinna ja järgmisel korral sõideti uuesti T valda ja avastas nende asjade puudumise. Helistati politseisse ja lapselaps kirjutas avalduse varguse kohta. Lapselaps on pensionär – invaliid raske puudega. Süüdistatava süü on peale tema ja kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist kannatanu B.F-i ülekuulamise protokolliga, ostu-müügi lepinguga, pandilepinguga / t.l. 4, 5, 8, 22 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, tervislikku seisundit – omab 80 % ulatuses töövõimetust, tema majanduslikku ja tervislikku rasket olukorda, sõltuvust vanaema majanduslikust seisundist, majanduslikult raskes olukorras olemise tõttu pantis arvuti ja mängukonsooli, kartes vanaema reageeringut, teatas vanaemale ja politseile asjade vargusest, kuriteoga tekitas kahju iseendale ja vanaemale ning sellest lähtuvalt kohus leiab võimaluse karistada süüdistatavat rahalise karistusega. Kohus arvestab tema rasket majanduslikku olukorda ja leiab vajaduse ta vabastada sundraha väljamõistmisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada B.F KarS § 320 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 45 miinimumpäevamäära so. 144 eurot. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära s.o. 96 eurot. KarS § 66 lg. 1 alusel mõistetud rahaline karistus tasuda ositi võrdses summas, kuid mitte vähem kui 25 eurot kuus ja lõplikult rahaline karistus tasuda
  2. maiks 2012 a. 2 Välja mõista B.F-ilt kaitsjatasu 175.78 eurot Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 3 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.