KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (Lõpposa) Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuaril 2012.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-4582 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi s

§ 132

p 1 ja § 135 lg 2 Narva Jätta L.K kaebus rahuldamata ja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 10.11.2011.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,11,008091 L.K suhtes muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu rahatrahvi või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
2. veebruarist 2012.a. KOHTUOTSUSE PÕHUOSA Asjaolud ja menetluse käik Ida Prefektuuri 10.11.2011.a otsusega väärteoasjas nr 2330,11,008091 karistati L.K LS § 239 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140 eurot, selle kohta, et tema 13.10.2011 kell 15.08 Vabaduse tn 5, Narva linnas juhtis mootorsõidukit, ei olnud kinnitatud turvavööga, olles varem karistatud LS § 74’64 lg 1 järgi (25.01.2011 rahatrahv 40 eurot). Oma tegudega, rikkudes LS § 33 lg 3 sätteid, pani toime LS §-s 239 lg 2 ettenähtud väärteo. 24.11.2011 esitas L.K kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, taotledes selle tühistamist täies ulatuses ning väärteomenetluse lõpetamist tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebaja väidab, et ta ei pannud toime rikkumise ning juhtis sõiduautot kinnitatud turvavööga. 20.12.2011 saabus kohtusse Viru Maakohtu nõudmisel väärteotoimik
3. 11.01.2012 kohtumäärustega võeti L.K kaebuse menetlusse. Viru Maakohtu Narva kohtumajas 25.01.2012.a toimunud istungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri ametnik leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Prefektuuri 10.11.2011 otsus väärteoasjas nr 2330,11,008091 muutmata. Tõendid ja kohtuotsuse põhjendused Menetlusalune isik L.K andis kohtus ütlusi selle kohta, et nad politseiautoga sõitsid ristmikul lahku. Ta nägi politsei suurepäraselt ja nemad ka nägid teda. Politseiauto liikus L.K vastassuunas. Ta jõudis juba Vabaduse 3 tn-le, ja jäi seal seisma. Kuskil 1,5 või 2 minuti pärast, lülitamata sisse vilkureid, politseiauto tuli tema juurde , tegi akna lahti ja esitasid pretensiooni, et ta sõitis ilma turvavööta. Ta seisis, ootas klienti, ja politsei tuli tema juurde. Tamal oli rihm peal. Politseinikud ütlesid, et ta sõitis turvavööta ja palusid nende autosse tulla. Ilm oli udune, vihmane, küllaltki pime. Auto tagaklaasid on toonitud, must turvavöö, mustad nahast istmed, must jope. Politsei koostas kiirmeneluse otsuse, millega L.K ei nõustunud. Auto istme konstruktsioon on selline, et istudb väga madalal ning ei olnud näha, kas on turvavöö kinnitatud või mitte. Tunnistaja I K andis kohtus ütlusi, millest ilmneb, sündmused, mis seovad teda menetlusaluse isikuga, juhtusid 2011.a. 13 kuupäeval, kuskil kell 15:00, sel ajal oli ta tööl, täitis tööülesandeid 2 liiklusjärelevalvet koos V K . Enne töökohustuste juurde asumist, juhtkond pani ülesandeks, et tagada kontroll ümbruskonnas, sh liikluseeskirjade täitmise kontroll, kus põhirõhk oli pööratud sõidukijuhtide turvavöö kinnitamisele. Selgitas, et kontrolli antud paragrahvi osas, teeb ainult päevasel ajal. Tema kui juhtivpatrullpolitseinik, korraldas oma tööd nii, et esimesel päevapoolel, kui väljas on valge, kui saab efektiivselt kontrollida antud rikkumist, nii nad siis töötasid ka tol päeval antud rikkumiste fikseerimise kohta. Ilmastikutingimused võimaldasid seda teha, oli tume aeg. Antud sündmused toimusid Narva politseijaoskonna juures, Vabaduse
4. Patrull liikus Vabaduse 5 suunast Lavretsovi tn suunas. Enne ristmikku, seal on liiklus reguleeritud nii, et nad sõitsid mööda peateed ja teised, kes jõuavad peateel, peavad neid mööda laskma. Antud ristmikul pööraside tähelepanu, et Lavretsovi tn liikus antud isiku juhtimisel sõiduauto, Puškini suunast Lavretsovi tänavat mööda Vabaduse 5 suunas- põhimõtteliselt politseiauto liikus vastu, politseiauto tegi pöörde vasakule, tema pöörde paremale. Auto sõidukiirus oli väga madal, seepärast, et juht pidi neid läbi laskma, kuna nad olime peateel. Kiirus oli tõepoolest väga madal, politseinikud nägid seda esiaknast ja siis külgaknast. Turvavöö ei olnud kinnitatud, need olid kõrval. Kohe keerasid tagasi, pidasid ta kinni juba Vabaduse 3 maja juures. Seal selgitaside juhile, et peatamise põhjus on selles, et rikkus Liiklusseadust. Kui kutsusid ta enda autosse, ta selgitas seda rikkumist sellega, et ta töötas siis taksojuhina, ta tõi reisijad A M striptiisbaari juurde, seal pööras end ümber, sõitis Puškini tänavale, sai väljakutse jälle aadressile Vabaduse 3 - sellega seoses liikus politseiauto vastu- ning seepärast ta ei jõudnud turvavööd kinnitada. Selgitades seda politseitöötajale, ta nõustus selle rikkumisega, pärast mida palus teha kõne. Meil seda keelata ei olnud õigust. Ta rääkis pikka aega, siis parkis auto ümber- kuna see ei olnud edukalt pargitud, siis tuli tagasi, tegime talle ettepaneku tutvuda kiirmenetluse materjalidega. Ta ütles, et temal oli kinnitatud turvavöö. Seega ta muutis täielikult oma ütlusi. Seepärast oli algatatud üldmenetlus. Kohus uuris ja avaldas kohtuistungil toimikusse kogutud järgmised tõendid: väärteoprotokoll (tl 11), mis on koostatud 13.10.2011 kell 15:45 selle kohta, et L.K 13.10.2011 kell 15.08 Vabaduse tn 5, Narva linnas juhtis mootorsõidukit, ei olnud kinnitatud turvavööga, olles varem karistatud LS § 74’64 lg 1 järgi (25.01.2011 rahatrahv 40 eurot). Oma tegudega, rikkudes LS § 33 lg 3 sätteid, pani toime LS §-s 239 lg 2 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli kohaselt ei olnud L.K rikkumisega nõus; kehtetu kiirmenetluse otsus (tl 14-15), mis on koostatud 13.10.2011 kell 15:45 sama rikkumise eest. Protokolli kohaselt kergendavateks asjaoludeks on märgitud puhtsüdamlik ülestunnistus (karS § 57 lg 1 p 3). karistusregistri väljavõte (tl 21), mille kohaselt L.K on varem 25.01.20011 karistatud Liiklusseaduse § 74’64 lg 1 järgi rahatrahviga summas 40 eurot. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tunnistaja, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et L.K kaebus ei ole põhjendatud.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Liiklusseaduse § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Liiklusseaduse § 239 lg 2 sätestab vastutust turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest. Enne 01.07.2011 kehtiva LS § 74’64 lg 1 redaktsioon sätestas vastutust sõiduki juhi või sõitja poolt 3 turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidujuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest. Käesolevas väärteoasjas on kaks otsest tõendit: menetlusaluse isiku ja tunnistaja I K ütlused. Väärteoasjas ei ole vaidlus selles, et L.K juhtis sõiduautot süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas. Vaidlus on selles, kas L.K juhtis sõiduautot kinnitatud või kinnitamata turvavööga. L.K väidab, et ta sõitis kinnitatud turvavööga, ise peatus Narva, Vabaduse,3 juures ning politsei auto tuli tema juurde. Tunnistaja I K vastupidi väidab, et L.K sõitis kinnitamata turvavööga ning sõiduautot peatas politsei. Kohtul tuleb otsustada, kas kohule esitatud tõendid on usaldusväärsed, millise tõendi kohus eelistab teistest tõenditest ning kui kohus eelistab ühe tõendi teisele, siis tuleb erilise hoolikusega seda põhejndada. Tunnistaja I K ja menetlusalune isik olid omavahel võõrad, seega tunnistajal puudub mingisugune alus laimamiseks. I K on politseitöötaja, kelle igapäevaseks tööks on sh liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peab tunnistaja kontrollima, et liiklejad järgeksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel peaks ta koheselt reageerima. Kohus on veendunud, et kui Vyacheslav L.K ei oleks pandud toime rikkumist, siis politseiauto ei sõidaks tema järgi ja ei peataks teda. Kohus lubab, et inimesed võivad eksida, kuid käesolevas väärteoasjas eksimus on välistatud, sest tunnistaja ütluste kohaselt, L.K kui istus politseiautosse kohe nõustus rikkumisega ning isegi selgitas rikkumise põhjust - tal oli väike vahemaa sõita ning ta ei jõudnud turvavööd kinnitada, tal oli kiire. Tunnistaja ütluste kohaselt peale rikkumisega nõustumist, palus menetlusalune isik helistada ning pärast pika aega juttu keeldus L.K, et ta pani toime rikkumise. Kohtu veendumus tunnistaja ütluste usaldusväärsuses põhineb ka sellel, et tunnistaja ütlusi kaudselt kinnitab kehtetu kiirmenetluse otsus: juhul, kui L.K kohe ei nõustunud rikkumisega, ei hakkaks politseitöötaja koostama kiirmenetluseotsust. Seega kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et 13.10.2011 kell 15.08 Vabaduse tn 5, Narva linnas juhtis L.K mootorsõidukit, ei olnud kinnitatud turvavööga. Kinnitamata turvavööga auto juhtimine on rikkumine LS § 33 lg 3 järgi ning kuna L.K on varem 25.01.2011 karistatud sama teo eest LS § 74’64 lg 1 järgi, siis tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 2 järgi. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et L.K tegutses otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III Karistuse mõistmine Liiklusseaduse § 239 lg 2 järgi karistatakse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Ida Prefektuuri 10.11.2011 otsusega L.K karistati rahatrahviga 35 trahviühikut. Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ka karistuse osas. Kohtuvälise menetleja otsus karistuse mõistmisel ei ole piisavalt motiveeritud, kuid kohus täiendab kohtuvälise menetleja otsust. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad viided karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kohta, seega tuleneb järeldus, et kohuväline menetleja ei tuvastanud 4 L.K tegevuses kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub selles osas otsusega ning täiendab järgmisega. Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg 1 arvestada süüteo toime pandud isiku süü. Peale selle arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Analüüsides süüdlase tegu, mille pani L.K otsese tahtlusega, asub kohus seisukohale, et rikkumine ei toonud kaasa raskeid tagajärge, tegu ei olnud ohtlik teistele liiklejatele, vaid autojuhi iseendale. L.K on xxx, temal on xxx. L.K on varem karistatud ühel korral väärteo toimepanemise eest, mille alusel tema tegevus on kvalifitseeritav § 239 lg 2 alusel. Liiklusseaduse § 239 on normitehniliselt üles ehitatud viisil, et rikkumine varasema karistusega samalaadse rikkumise eest on kvalifitseeritud teise lõike alla, milles sätetakse raskemat karistust. Kohus leiab, et kohaldatud karistus- rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so 140 eurot on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi. Valitud karistuses - rahatrahv sanktsiooni vähem kui keskmises määras - kajastub õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral. Kahustus on põhjendanud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma ja õiguskorra kaitsmise huvidega. /digitaalselt allkirjastatud/ Larissa Prokopenko Kohtunik 5