4-11-4811/9

Väärteoasi nr 4- 11- 4811 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus 03 veebruar 2012 Jõhvi kohtumajas 4-11-4811 Eeva Levina Väärteoasi M.M kaebus Ida Prefektuuri

1. 12.2011 otsuse peale väärteoasjas nr 2402,11,001429, millega temale Liiklusseaduse § 217 lg 1 alusel määrati rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, 140 eurot . Kaebuse esitaja M.M, ik xxx, xxx Kohtuväline menetleja Heiki LINDUS Ida Prefektuuri Jõhvi Politseijaoskond Sekretär, tõlk Ingrid Koddo,Viktoria Vivtšaruk Juhindudes VTMS §-dest 132 p 1, 134, 135 kohus Otsustas: Ida Prefektuuri 06.12.2011 otsus nr 2402,11,001429 M.M-i LS § 217 lg 1 järgi jätta muutmata. M.M-i kaebus jätta rahuldamata. karistamises Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel. Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamise korral on kohtuotsus kohtus tutvumiseks kättesaadav
2. Veebruaril 2012 . Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedpangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220115326876 Asjaolud xxx koostati Ida Prefektuuri likluspolitseinik Axxx Hxxx poolt väärteoprotokoll, mille kohaselt xxx töötaja M.M juhtis xxx viaduktil suunaga Rakvere tänava poole mootorsõidukit xxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontriollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 10.10.2011 1 kuni 06.11.2011 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele nõudeid. Samuti juht eiras liiklusmärgi nr 313 a ( veoauto sõidukeeld )nõudeid. Protokolli kohaselt oli M.M-i poolt rikutud LS § 131 lg 3; § 6 lg 6, MKM määrus 22.02.2011 nr 12 ; § 9 p 4; EMÜ määrus 3821/85 art 15 Väärteo kvalifikatsioonina on märgitud LS § 217 lg 1 ja § 242 lg 1 06.12.2011 Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus võttis vastu otsuse, mille kohaselt tunnistati M.M süüdi väärteoprotokollis näidatud tegudes ja näidatud sätete rikkumises . M.M teod kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 217 lg 1 ja Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi. Kuna LS § 217 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 217 lg 1 järgi. Kergendavad ja rasekndavad asjaolud puuduvad ning karistuseks mõisteti rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, see on 140 eurot. M.M-i kaebus M.M-i kaebus koosnes sisuliselt vaid ühest lausest ” Otsuse peale esitatakse kaebus täies ulatuses ( lisakaristuse osas, rahatrahvi osas).” vaidlustatakse väärteo toimepanemise fakti ja karistuse määramist. Kohtus tuvastatud asjaolud Kõigepealt nendib kohus, et kaebuse see osa ainetu. M.M-ile lisakristust määratud ei ole, seega on tema Ei ole ka vaidlust faktis, xxx üle Jõhvi viadukti, mille kohta kehtis liiklusmärk nr 313 a ( veoauto sõidukeeld üle 8 tonnilistele autodele ), ning tal ei olnud esitada ei juhikaarti, salvestuslehti ega teisi käsikirjalisi kandeid. M.M andis kohtuistungil ütlusi, et tema auto oli ilma haagiseta, ilma haagiseta kaalub see 7 100 kg ning ta teostas remonditöid, see tähendab sõitis üle viadukti remonditöökotta. Politseinikud oleksid olnud kohustatud tema auto üle kaaluma ning fikseerima, et see oli alla 8 tonni. Kuna ta ei tööta alaliselt autojuhina, siis ei olnud ta kohustatud esitama sõidumeerikut, juhikaarti ega salvestuslehti. Tema on juhatuse liige ning viis ainult auto remonti. Teab küll, et tema auto registrimass on 18 tonni, kuid sinna alla kuulub ka poolhaagise mass. Ülaltoodu alusel on ta veendunud, et ta ei ole väärtegu toime pannud. Tunnistaja Kxxx Ixxx ütluste kohaselt ületas nimetatud veoauto viadukti ja liikus xxx suunas. Viaduktile sõidul on veoautodele keelumärk, mille registrimass on üle 8 tonni. Juhil ei olnud ka sõidumeerikut ega salvestuslehti ja teisi dokumente. Antud sõiduki registrimass on 18 tonni ning see sõiduk kuulub N3 kategooriasse. Tahhomeetrit pidi ta kasutama seetõttu, et sõiduki registrimass oli üle 7,5 tonni. Kohtuvälise menetleja esindaja Heiki Lindus palus jätta otsuse kui seadusliku, muutmata. Sõiduk on 18 000 kg registrimassiga sõiduk. Märk, mis piiras liiklust viaduktil, oli keeld üle 8 tonniliste sõidukite kohta ning ükski akt ei nõua sõiduki kaalumist. Nõutud on registrimass. Seoses töö-ja puhkeajaga on määruse art. 2, mis räägib 2 sõidumeeriku ja tööaja –ja puhkeaja märkimise kohustuslikkusest. See on vajalik üle 3,5 tonniste autode puhul. Kohtu järeldused Vastavalt majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusele 22.02.2011 nr 12 Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 9 lg 1 p 4 liiklusmärk 313 a ” veoauto sõidu keeld” keelab C kategooria sõiduki liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui C kategooria sõiduki registrimass ületab selle arvu. Vastavalt nimetatud sättele tuleb arvestada registrimassi, mis vastavalt LS § 2 p 66 on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi. Samas paragrahvis on antud veel tegeliku massi ja täismassi mõiste. Kuna liiklusmärk 313 a on keeld registrimassi kohta, siis ei ole kohtul alust kohaldada M.M-i juhitud auto suhtes ühtki teist massi mõistet ning selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Sõidumeeriku kasutamise osas M.M-i tegevus ei lähe LS § 130 lg 12 toodud erandite alla. Kõige lähemal selles toodud loetelust on lg 12 p 4, mille kohaselt sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7 500 kg, veab juhile seoses tema tööga vajalikke materjale, seadmeid või masinaid. Sellist sõidukit tohib kasutada ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus. Täismassi mõiste on avatud jällegi LS § 2 p 89 , mille kohaselt täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass. Registrimass ja täismass on peaaegu kattuvad mõisted, registrimass ei tohi ületada täismassi. Seega vastavalt LS § 131 lg 3 oli M.M-i poolt sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Vastavalt Riigikohtu otsusele 3-1-1-9-11 on märgitud, et juhul kui kasutatava sõiduki täismass ületab 7,5 tonni, on tulenevalt EÜ määruse nr 561/ 2008 artikli 3 p-st h sõidumeeriku kasutamine kohustuslik ka siis, kui veol ei ole ärilist eesmärki. Ülaltoodu alusel tuleb M.M-i kaebus ka selles osas jätta rahuldamata, sest üheski viidatud seadusesättes ei ole viidatud tegelikule massile, mille fikseerimist M.M kohapeal soovis. ( allkirjastatud digitaalselt ) Kohtunik Eeva Levina 3