← Eesti

4-12-795/4

Väärteoasi nr.4-12-795 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

  1. aprillil 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 03.02.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2376,12,000217 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik J.K, isikukood: xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: J.K, kaebuse esitaja esindaja: Jaagumart Merimaa kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Triinu Riigor KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON J.K kaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 03.02.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,12,000217, mis puudutab J.K-lt KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 4 (neljaks) kuuks. Teha uus otsus ning võtta J.K-lt LS § 224 lg. 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks, muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 03.02.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,12,000217 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 03.02.2012.a. väärteoasjas nr. 2376,12,000217 tehtud otsusega tuvastati, et J.K juhtis 13.01.2012.a. kell 23:25 Viskla-Pikavere tee 2,4 kilomeetril, Kose vallas, Harju maakonnas, mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44 mg. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulause on esitatud. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. 13.01.2012.a. koostatud indikaatorivahendi kasutamise protokollis on märgitud, et uuritaval J.K (J.K) oli kell 23:25 alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus joobeseisundi tuvastamisel indikaatorivahendiga reaktsioon (näit) 0,53 mg. Menetlusaluse isiku joovet kontrolliti kalibreeritud (kuni 20.01.2012) ja tehniliselt korras indikaatorvahendiga Lion 500 nr
  2. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 14.01.2012 kell 01:41 mõõdeti J.K (J.K) alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0032, mille lõplik lugem oli 0,49 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,44 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-11-00075) ning tõendusliku alkomeetri 2 kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et J.K juhtis 13.01.2012.a kella 23:25 ajal Harjumaal Kose vallas, Viskla-Pikavere tee 2,
  3. km mootorsõidukit Audi 80 reg. märgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44 milligrammi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik J.K rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga-selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on igapäevaselt vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohtuväline menetleja leiab, et vastulauses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusaluse isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja J.K ´ile LS § 224 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 175 trahviühiku ulatuses, s.o. 700 eurot ja võttis KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel J.K-lt LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU J.K esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub osaliselt tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 03.02.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2376,12,
  4. Põhistades oma kaebust sellega, et 13.01.2012.a. kella 23.25 paiku peeti kaebaja liiklusjärelvalve operatsiooni käigus liiklusvahendit juhtides kinni ja tuvastati alkoholijoove üle lubatu piirnormi. Kaebaja esitas kohtuvälisele menetlejale vastuse, milles kirjeldas üksikasjalikult toimunut, palus mitte rakendada juhtimiskeeldu, kuid ei põhjendanud palvet. 03.02.2012.a. kohtuväline menetleja otsustas kaebajat karistada rahatrahviga ja lisakaristusena juhtimisõiguse peatamisega neljaks kuuks. Kaebaja osaledes igapäevaselt liikluses, mõistab antud olukorra tõsidust ja enda süü suurust täielikult. Ta saab aru, et tegemist on raske rikkumisega ja selle teguviisi eest on võimalik määrata lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebaja leiab, et temale määratud karistus kogumis on täie rangusega rakendatud ja lähtudes V™S § 114, esitab J.K kaebuse palvega kergendada määratud karistust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et raskendavad asjaolud puuduvad, aga ka kergendavaid 3 asjaolusid menetleja ei märgi otsuses. Süüd kergendavaks saab ikkagi lugeda asjaolu, et kaebajal ei ole selleliigilisi rikkumisi kunagi olnud. Antud rikkumist ei pannud kaebaja toime tahtlikult, vaid tehnilist olukorda arvestades soovis antud hetkel parimat lahendust. Eesmärk oli mitte keelatud seisundis sõiduvahendiga liiklemine, aga selle sõiduvahendi kui tõkke teelt eemaldamine. Ei ole alust spekuleerida, kumb olukord on liiklusohutuse seisukohast kõrgema riskifaktoriga. Kaebaja langetas sellise otsuse mille tagajärgedest tal teo sooritamise hetkel ettekujutus puudus. Kõige vähem mõtles kaebaja tagajärgedele, millisesse ta asetab enda ja oma pereliikmed, kes sõltuvad kaebaja igapäevasest sõitmistest. Kaebealuse elukaaslane JP, ei oma juhtimisõigust, töötab OÜ TT nimelises ettevõttes.. Tema töökohtadeks on nii Haabersti kui ka MR marketid. Tööpäevad algavad varakult, lõppevad hilja ja ühistransport enam ei liigu. Kaebaja peab oma elukaaslase tööl järgi sõitma mõnel päeval Arukülla ning teistel päevadel Tallinna. Kui see võimalus tööl käimiseks ära jääb, võib tekkida olukord, kus kaebaja ei suuda täita töölepingust tulenevaid kohustusi ning tööandja võib lepingu lõpetada. Bussiliiklus on peaaegu olematu, ööpäeval käib ühistransport 4 korda. Kaebaja teeb ise juhutöid ehitusalal, enamjagu Tallinna linnas ja lähiümbruses. Neid töid ei ole võimalik teha kui ei saa autot kasutada. Kaebaja 85 aastane vanaema elab Õismäel, kelle juures on vaja samuti käia. Kaebaja on oma süüd tunnistanud, on teinud koostööd mõlemas menetlusastmes ja kahetseb tehtut. Kuigi viimane võib eksitavalt tunduda, sest vastulauses jäi see osa kaebajal nimetamata, on kaebaja teinud omad järeldused juhtunust, saab aru millised oleksid olnud tagajärjed. V™S § 132 lg 2 alusel palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, tühistades määratud lisakaristus. Kohtuväline menetleja on määranud sanktsiooni kogu ulatuses ja ei ole kaalunud kas antud väärteokoosseisus on kergendavaid asjaolusid. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
  5. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.