← Eesti

1-12-5673/6

Obsah (6)§ 424§ 73§ 121§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 26.06.2012 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-12-5673 (12230104991) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kall

) § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi Deniss Medvedev Süüdistatav B.R isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel - vene keel, valdab eesti keelt; kesk-eriharidus; töötu; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud: - 20.09.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 424

järgi vangistusega 2 kuud, ärakandmata osa – 1 kuu ja 29 päeva vangistust jäeti

§ 73

järgi täitmisele pööramata, katseaeg 3 aastat, katseaja viimane päev: 19.09.

  1. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4 ja 5, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 3, § 423, VõS § 1043, TsMS § 440 lg 1 kohus o t s u s t a s:
  2. Süüdi mõista B.R

§ 121järgi ja karistada 5 (viie) kuu pikkuse vangistusega.

2.

§ 65

lg 2 järgi suurendada B.R-ile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust 20.09.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud karistuse 2 ärakandmata osa – 1 (ühe) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista B.R-ile liitkaristus - 6 (kuue) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. 3.

§ 69

lg 1 ja 3 järgi asendada B.R-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, 6 (kuue) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus, üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd. B.R peab 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse tähtaja jooksul tegema 418 (nelisada kaheksateist) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69

lg 4 järgi peab B.R üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: a.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

  1. NL tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.R-ilt NL kasuks 200,00 EUR.
  2. Välja mõista B.R-ilt sundraha 435,00 EUR riigi tuludesse. Määrata, et sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 43,50 EUR.
  3. Välja mõista B.R-ilt riigi tuludesse menetluskulu 96,45 EUR (kaitsjatasu 96,00 EUR, koopiakulu 0,45 EUR). Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 9,65 EUR.
  4. NL kasuks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb tasuda NL arveldusarvele AS Swedbank pangas nr XXXXXXXXX.
  5. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber on
  6. Menetluskulude ja sundraha tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada hiljemalt 03.07.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Otsus on kättesaadav alates 26.06.
  7. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata. Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju 3 Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Kohtu selgitused: Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale. Selgitada, et sundraha ja menetluskulude osamaksete tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: B.R süüdistatakse selles, et tema 05.04.2012a kella 09:00 paiku Tallinnas XXX asuvas ühiselamutoas viskas NL keraamilise kruusiga, tabades NL kuklasse ning tekitades sellisel viisil talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – kukla haava. Seega B.R, kahjustades teise inimese tervist ja tekitades sellega füüsilist valu, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava B.R, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri kohtus: B.R süüdi tunnistamist

§ 121

järgi ja karistamist 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel 5 kuulise vangistuse suurendamist Harju Maakohtu 20.09.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud ja ärakandmata 1 kuulise ja 29 päevase vangistuse võrra ning B.R-ile liitkaristuseks vangistuse 6 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse mõistmist.

§ 69

lg 1 ja 4 alusel B.R-ile mõistetud karistuse, s.o 6 kuu ja 29 päeva vangistuse asendamist 418 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud ning B.R allutamist

§ 75

lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõuetele, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav B.R tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et B.R poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb B.R-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Tsiviilhagi: 4 Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu NL, kes on esitanud taotluse süüdistatavalt 200,00 EUR suuruse moraalse kahju väljamõistmises. NL on kokkuleppe sõlmimisega nõustunud tekitatud kahju liigi – ja määraga; kohtuistungil isik hagile vastu ei vaielnud. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanule kahju tekitatud kuriteoga. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Seega tuleb B.R-ilt välja mõista NL kasuks 200,00 EUR. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 435 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu. B.R-ile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 96,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsjale on tehtud kriminaaltoimikust koopia, kulu on arvestatud 0,45 EUR. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; lg 3 järgi võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul peab B.R sundraha ja menetluskulud tasuma ositi, 10 kuu jooksul. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.