S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat Manetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: I.L, ik xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta I.L kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 16.04.2012 otsusele nr 2316,12,003441 I.L karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 16.04.2012 otsus nr 2316,12,003441 I.L karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks sisuliselt muutmata ja tühistamata. 3. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 16.04.2012 otsus nr 2316,12,003441 I.L karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi 1 lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks määratud rahatrahvi ühekordse maksena tasumise osas.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 23.03.2012 kell 22.36 Pelguranna 39 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,79 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märgiti, et 23.03.2012 sõitis kaebuse esitaja koos Kirilliga kaebuse esitajale kuuluva autoga tema maja poole. Autot juhtis Kirill. Auto lagunes ära ja süüdistas selles Kirilli. Kirill ärritus sellest ning lahkus. Kaebuse esitaja koos Eduardiga läks koju ja tarvitasid alkoholi ning mõtlesid mida teha. Leppisid kokku, et räägivad kõigile, et tema juhtis autot, sest Kirilli abita ei oleks saanud autot remontida. Läks koos Eduardiga auto juurde et autost asjad ära võtta ja auto ära viia, et see liiklust ei segaks. Mööda sõitev auto peatus ja esitas pretensioone. Vastas neile ärritatult ja need sõitsid ära. Hiljem tuli politseipatrull ning teda ja Eduardi lükati politseiautosse. Arvab, et politsei otsusel ei ole alust. Ta ei olnud autoroolis alkoholijoobes ja ei juhtinud sel päeval seda autot. Seda võivad tõendada Eduard ja Kirill. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde ja seletas, et oli alkoholijoobes ja sõitis ringi koos Kirilli ja Eduardiga ning sõidukit juhtis Kirill. Kui juhtus, siis Kirill läks välja. Auto oli kahe uksega ja tema istus taga. Juhi iste on katki ja kõrvalistmel istus Eduard. Seetõttu puges juhiistmele, et sealt kaudu välja saada. Seetõttu nähtigi teda rooli taga. Hakkasid autot üle vaatama ja siis tuli patrull. Mida kirjutas seletuses, ei mäleta, õige on see, et Kirill juhtis. Kaebuses kirjas, et pärast juhtumit tarvitasid alkoholi ja tulid tagasi, halvasti mäletab. Pärast õnnetust läks Kirill minema, tema jäi Eduardiga kohale. Tal oli seljas hallikas jope ja peas müts, Eduard on temast natuke lühem. Ei mäleta kas oli möödasõitev auto, 2 millele käega viipas. Kui autost välja ronis, siis sõitis auto mööda, kui auto ümber kõndis, siis mööda ei sõidetud. Taotleb määratud rahatrahvi vähendamist ja tasumise määramist ositi. Emal on palk 225 eurot, auto jaoks kogus raha terve aasta. Tunnistaja Ivar Heinpalu seletas, et teab kaebuse esitajat seoses intsidendiga. See toimus kella kümne paiku õhtul. Liikus aeglaselt mööda Pelguranna tänavat Kopli poole ja lähenes suure kiirusega auto, mis lendas esimese rattaga äärekivisse, ratas murdus ära ja auto libises edasi. Jõudis oma autoga selle autoni, arvas, et ehk on neil abi vaja. №ormehed arvasid, et nad peaksid sealt ära minema. Helistas politseisse, sest arvas, et võidi riivata pargitud autosid. Sõitis ära, kuid politsei helistas ja kutsus tagasi, et isikud ära tunda. Opel Calibra jäi seisma otse vastas, autost hüppasid isikud välja ja jäid vaatama, mis on juhtunud. Kaebuse esitaja väljus juhi kohalt, teine tuli teiselt poolt. Nad olid erinevalt riides. Auto oli kogu aeg näha, rohkem liikumist ei olnud, sellist ruumigi ei olnud, et veel keegi oleks saanud väljuda. Nende käitumisest ka ei jäänud muljet, et keegi oleks minema lipsanud. Pakkus abi, kuid taheti, et ta ära läheks. See oli 200 meetrine sirge lõik, ise sõitis 10-20 km/h, aeglustas veel ning kui Opel Calibrast välja tuldi, olid nad juba selle auto kõrval. Politsei saabumist ei näinud, oli juba lahkunud. Tunnistaja Aleksei Veetlev seletas, et puutus kaebuse esitajaga kokku märtsis 2012. Juhtimiskeskuselt tuli teade, et joobes juht sõidab mööda Pelgurannat Opel Calibraga. Oli lähedal, Pelguranna 1 juures, jõudis Kolde pst-ni, autot ei olnud, siis tuli info, et Opel Calibra on Pelguranna teises otsas. Sõiduk oli ristmiku lähedal, avariiline, kaks meest auto juures. Üks neist oli I.L, teine alaealine Eduard, mõlemad olid alkoholi tarvitanud. I.L seletas, et päeval oli auto katki läinud, nüüd otsustasid auto ümber parkida. Eduard lükkas ja I.L oli roolis. Nägi pidurdusjälgi, kuid enne mõned minutid varem sealt läbi sõites neid jälgi seal ei olnud. Juhtimiskeskusesse oli vähemalt kaks kõnet, võib-olla ka rohkem. Kaebuse esitajal oli seljas jope ja omapärane müts, seda on näha ka videosalvestusest. Sai aru, et autol on ratas alt ära ja mõlemal olid käed õlised. Kui kohtuistungil kuulatud ja vaadatud videost on näha, et kaebuse esitaja ütles, et selle autoga sõideti eelmine päev, siis mäletas valesti, et sama päev oli sõidetud. Igatahes varem sealt läbi sõites oli see rada vaba. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et I.L on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, määratud on õiglane ja proportsionaalne karistus. 23.03.2012 saadi informatsioon, et liigub Opel Calibra ja sõidab vastu äärekivisid. Kell 22.36 nägi tunnistaja suurel kiirusel liikumas Opel Calibrat, mis sõitis kurvist välja vastu äärekivi ja jäi seisma. Sõidukist väljus I.L. Kaebuse esitaja rääkis, et tarvitas alkoholi garaažide juures, enne juhtima asumist. Kohtuvälise menetleja esindaja kahtleb kaebuse esitaja väidetes, et ta ei juhtinud sõidukit. Isik ei ole oma väiteid tõenditega kinnitanud. Riigikohtu lahendi kohaselt kui isik asub end aktiivselt kaitsma ja väidab, et esinevad süüd välistavad asjaolud, siis peab ta andma võimaluse neid väiteid kontrollida. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud isikute ülekuulamist ja ei ole esitanud ka andmeid tunnistajate kohta. Algaja juhina sellises seisundis sõiduki juhtimine on ohtlik. Selline isik peab saama karmi karistuse ja üldise halvakspanu osaliseks. Puudub alus otsuse tühistamiseks. Kuivõrd kaebuse esitaja kirjeldas, et tal käib trahvi tasumine ühekordse maksena üle jõu, siis ei ole vastu, kui trahvi tasumine määrataks maksimaalse aja peale. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, selle lisadega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, tunnistajate ütlused, vaadanud politseisõiduki videosalvestust, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et tarvitas alkoholi garaažide juures ja sõidukit juhtis Kirilli nimeline isik, auto sõitis vastu äärekivi tehnilise rikke tõttu. Kohtule esitatud kaebuses märkis kaebuse esitaja, et sama Kirilli nimeline isik juhtis seda sõidukit mõned tunnid varem 3 ja kui auto oli lõhutud, siis läks koos Eduardi nimelise isikuga alkoholi tarvitama ja pärast seda otsustas auto teise kohta viia, kuid peeti kinni. Kohtuvälisele menetlejale esitatud seletuskirjas on kaebuse esitaja märkinud, et sõidukiga toimus avarii kella 17 ajal ja pärast seda läks ta alkoholi tarvitama ning õhtul tuli autost asju võtma ja sõidukit teise kohta toimetama. Seevastu kohtuistungil kuulatud politseisõiduki salvestusest on kuulda, kuidas kaebuse esitaja seletas kinnipidamise järgselt politseiautos, et autot kasutas eelmisel päeval ja nüüd tuli sõidukit teise kohta paigutama. Seega on kaebuse esitaja esitanud sündmuse kohta neli erinevat versiooni, mis riimuvad omavahel vaid tema kinnipidamise fakti osas, kuid on erinevad sõiduki kasutamise aja ja juhi osas. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja ütlused tõendina arvestatavad ning tuleb tõendite kogumist kui ebausaldusväärsed välja jätta. Seejuures ei riimu kaebuse esitaja ükski versioonidest kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Tunnistaja I.Heinpalu ütlustest nähtuvalt sõitis vastu tulnud Opel Calibra äärekivisse ja kaotas esiratta ning jäi seisma ja tunnistaja sõitis samal ajal avariilisele sõidukile lähemale ja nägi seisma jäänud sõidukist väljuvat kahte isikut, kusjuures juhi kohalt väljus I.L. Tunnistaja A.Veetlevi sõnade kohaselt sai ta teate selle kohta, et Pelguranna tänaval liigub ilmselt joobes juhi juhitud sõiduk ja ta läks seda sõidukit otsima, kui sai uue teate, et see sõiduk on jõudnud Pelguranna tänava teise otsa. Seejuures, olles eelnevalt sõitnud mööda Pelguranna tänavat seal pidurdusjälgi, millised ta nüüd avastas, ei olnud ning ei olnud ka tee ääres seisvat Opel Calibrat. Sõiduki juurde jõudes nägi sõiduki juures kaebuse esitajat ja teist isikut, kes üritasid sõidukit eemale lükata. Sellistest tunnistajate ütlustest teeb kohus järelduse, et vaidlusalust sõidukit Opel Calibra juhtis 23.03.2012 kella 22.36 ajal I.L, kes oli juhile keelatud seisundis. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,79 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,74 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on sätestatud piirmäära ülemmääras, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. Juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,75, oleks tegemist kuriteoga, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on mitte ainult suur, vaid ka väärteo mõttes maksimaalne võimalikust suurusest. See aga omakorda tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ning kogu kohtuvälise menetluse ja kohtuliku uurimise käigus on menetlusalune isik oma süüd eitanud. 4 Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku suhtes 2006 aastal karistus jäetud kohaldamata ja ta allutati käitumiskontrollile. Sellele järgnevalt ei ole kaebuse esitajat karistatud ei kriminaal- ega ka väärteokorras. Sellest võiks järeldada, et kaebuse esitaja on suutnud hoiduda õiguserikkumiste toimepanemisest aastate vältel. Samas ei takistanud see teda toime panemast menetlusesemeks olevat raskeimat liiklusalast väärtegu. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik viis end teadlikult juhile keelatud seisundisse ning asus seejärel sõidukit juhtima, suutmata sellega toime tulla ning lõhkus tema kasutuses olnud sõiduki, pidades kõige olulisemaks sellises seisundis sõidukit juhtida ja täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu, kaassõitja elu ja tervist ning kõrvaliste isikute vara. Seetõttu on oluliseks põhikaristuse määra ja lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse valiku puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise maksimaalset määra, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas määras ja lisakaristuse kohaldamine täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse või lisakaristuse kergendamiseks. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti ja kohtuistungil rõhutati seda, et kaebuse esitaja ei ole väärtegu toime pannud, kuid kohtulikus vaidluses asus kaebuse esitaja seisukohale, et ta on otsinud tööd ning kuna tal senini tööd ei ole, siis käib tal määratud trahvi tasumine üle jõu, mistõttu peaks kohus trahvi vähendama ja määrama trahvi tasumise ositi, kuivõrd tema ema kuu sissetulek on vaid 225 eurot. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ema sissetulek ei saa olla määratud trahvi kergendamise aluseks, kuivõrd trahv on määratud kaebuse esitajale kaebuse esitaja toime pandud väärteo toimepanemise eest. Seega kui isik peab vajalikuks toime panna tahtlikku süütegu, peab tal olema ka võimalusi selle eest määratava karistuse kandmiseks. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Samas on menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo 5 iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik asus teadlikult aktiivselt liikluses osalema mootorsõiduki juhina seisundis, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik. Seetõttu asub kohus seisukohale, et puudub igasugune alus määratud rahatrahvi vähendamiseks. Kuivõrd aga kaebuse esitaja oli väärteo toimepanemise ajal väärteoasja materjalidest nähtuvalt õpilane ja käesoleval ajal puudub tal veel alaline sissetulek, siis leiab kohus, et kaebuse esitaja esitatud taotlus trahvi tasumise ositi määramise osas on põhjendatud ning kohus leiab, et määratud trahvi võib KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata tasumisele ositi maksimaalse seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus sisuliselt muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.