Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 02.11.2012 Rakvere kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-10704 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Tea Toming Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kaitsja Veljo Viilol Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.R isikukood xxx, määratlemata kodakondsusega, rahvuselt ukrainlane, vabanemisjärgne elukoht: xxxx, Karistuse kandmise algus 07.10.2010 ja lõpp 04.04.2013 Vabastada O.R temale Viru Maakohtu 28.03.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Määrata O.R kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 4 määrata O.R-ile katseajaks 1 aasta. Katseaja algust hakata lugema alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohustada O.R katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxxx, - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada O.R katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 2 p 2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda ühe kuu jooksul arvates vabanemisest tööle või võtta end arvele Töötukassas - mitte viibida kohtades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega Vabastada O.R karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista O.R-ilt menetluskuluna riigituludesse 131,04 eurot kaitsetasu adv. Veljo Viiloli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Veljo Viiloli AB kasuks 131,04 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Veljo Viiloli poolt süüdimõistetu O.R-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.03.2011 kohtuotsusega Karistusseadustiku (KarS) § 391 lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 ning KarS § 298 lg 2 järgi ning 2 karistatud liitkaristusega 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 07.10.2010 kuni 28.03.2011 karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 29.05.2005 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 5 kuud 28 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et O.R on kriminaalkorras karistatud 3 korda ning vanglakaristust kannab teist korda. Käesolev karistus on mõistetud salakaubaveo ja altkäemaksu andmise eest. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega. Põhjus on samalaadne – materiaalse kasu saamine. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on vangistuses läbinud sõltuvust käsitleva programmi ’’Eluviisitreening´´. Vabanemisel asub O.R elama oma ema juurde, kes on valmis toetama poega nii materiaalselt kui moraalselt. Vabanedes asub kinnipeetav tööle xxxx. Enamik võlanõuetest on isikul tasutud. Isiku suhted lähedastega on head, kuid puuduvad sõbrad, kes teda positiivselt mõjutaksid. Isik on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuid on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Maakohtu istung 17.10.2012 toimunud kohtuistungil märkis kinnipeetav, et asub elama ema juurde. Töötanud ei ole ta 10 aastat, kuna erialast tööd on raske leida, kuid vabanemisel asub tööle hea tuttava juurde. Kinnipeetav tunnistas, et pani kuriteo toime katseajal, kuid leidis, et tegemist oli arusaamatusega. Kinnipeetav kinnitas, et on aru saanud, et mitte ainult altkäemaksu andmine, vaid ka selle lubamine ei ole hea asi. Kinnipeetav lubas edaspidi alluda kriminaalhoolduse kontrollile ning käituda hästi. Prokurör leidis, et kinnipeetava võib enne tähtaega vabastada, kuna tal on vabaduses elu- ja töökoht, distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, ise märgib, et ei ole kuritegu toime pannud ja viibib vanglas alusetult. Uue kuriteo toimepanemise risk ei ole kõrge. Kinnipeetava kaitsja leidis, et on olemas alused, mis võimaldavad uskuda, et isik on edaspidi korralik ning uusi kuritegusid toime ei pane. Kaitsja palus taotlus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et O.R-i taotluse tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamiseks saab rahuldada. Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et O.R-i puhul kaaluvad tema vabastamist toetavad asjaolud üles vabastamist välistavad asjaolud. Isikul on vabanedes olemas elu- ning töökoht. Teda toetab tema ema. Samuti on tasunud ta enamiku võlgadest, millest tulenevalt on risk, et ta paneb materiaalse kasu saamise eesmärgil toime uue kuriteo, väike. Ka vangla iseloomutusest nähtub, et tõenäosus, et kinnipeetav kahe aasta jooksul pärast vabanemist uue vägivaldse või mittevägivaldse kuriteo toime paneb, on madal. 3 Eeltoodust nähtub, et isikul on vabanedes olemas kõik tingimused, et mitte asuda uuesti kuritegusid toime panema. Asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, näitab, et isik suudab käituda õiguskuulekalt ning on asunud end parandama. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatud ning isiku saab enne tähtaega vabastada. Kohus märgib, et isik jääb kriminaalhooldaja kontrolli alla, mis kindlustab veelgi seda, et isik ei asu kuritegelikule teele. Kohus leiab, et kuigi O.R on varem pannud katseajal toime kuriteo, on ta arvestades tema hilisemat käitumist, motiveeritud sel korral katseaeg edukalt läbima. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
- novembril
- a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 4