1-11-9357/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9357 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.I (S.I) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu S.I määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
4. Viru Maakohtu 25.08.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-9357 tunnistati S.I süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-25.08.2011, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 5 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks 18 kuud. S.I allutati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati teda katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
5. Viru Maakohtu 02.12.2011 kohtumäärusega pikendati erakorralise ettekande alusel S.I-le mõistetud 18-kuulist katseaega 2 kuu võrra alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu.
6. Viru Maakohtu 02.08.2012 kohtumäärusega pikendati erakorralise ettekande alusel S.I-le mõistetud katseaega veel 2 kuu võrra alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu.
7. 14.09.2012 esitas Viru Vangla kriminaalosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnik Krista Schönberg kohtule erakorralise ettekande S.I-le Viru Maakohtu 25.08.2011 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt rikkus S.I katseajal taaskord kohustust mitte alkoholi tarvitada. Rikkumine leidis aset 19.08.2012 avalikus kohas Haljala poe juures. Erakorralisest ettekandest nähtub, et S.I on täitnud kontrollnõudeid, kuid korduvate alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste tõttu ei saa katseaega positiivseks hinnata, mistõttu taotletakse karistuse täitmisele pööramist.
8. Kohtuistungil esitas kriminaalhooldusametnik kohtule kodukülastuslehe ja alkoholijoobe tuvastamise protokolli, millest nähtub, et S.I tuvastati alkoholijoove ka 15.09.
9. Kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse juurde. S.I tunnistas kohtuistungil alkoholi tarvitamise keelu korduvaid rikkumisi ja kahetses toimepandut.
10. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne S.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. S.I on lubamatu ükskõiksusega suhtunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmisse, ta pole teinud õigeid järeldusi varasematest kohtumäärustest, milledega on katseaega pikendatud. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S.I, kes taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. S.I tunnistab, et tal on tulnud ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi, kuid seda mõjuvatel põhjustel. Kuna S.I on terviserike XXXX , kasutab ta vahel rohuna piirituse, mee ja aaloe tinktuuri. Ta töötab ka XXXX , kuid roolis alkoholi ei tarvita. S.I lubab, et enam rikkumisi toime ei pane, lubades konsulteerida perearstiga ja leida muu viisi enda ravimiseks. Veel märgib S.I, et sai hea tööpakkumise XXXX Skandinaaviasse ja tahab oma elujärje korda saada. Karistuse kandmisele saatmisega jääb ta sellest võimalusest ilma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu määrust põhjenduste osas. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
13. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et süüdimõistetu S.I on korduvalt rikkunud temale Viru Maakohtu 25.08.2011 kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks kohaldatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 23.08.2012 saabus Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talitusse Ida Prefektuuri politseijaoskonna poolt koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati S.I 19.08.2012 alkoholijoove X,XX mg/l kohta. Oma 03.09.2012 seletuses kinnitas S.I, et jõi 19.08.2012 Haljala poe juures Gin Long-Drinki. Samas ei osanud S.I selgitada, miks ta rikub pidevalt kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi. Maakohtu istungil esitas kriminaalhooldaja kohtule ka kodukülastuslehe ja alkoholijoobe tuvastamise protokolli, mille kohaselt oli S.I alkoholijoobes ka 15.09.
15. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus 2 maakohtu seisukohaga ja leiab, et S.I-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Ringkonnakohus juhib tähelepanu tõigale, et tegemist ei ole esimese kriminaalhooldaja poolt S.I kohta koostatud erakorralise ettekandega. Nii esitas kriminaalhooldusametnik 09.09.2011 S.I kohta erakorralise ettekande samuti põhjusel, et S.I oli rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Sel korral tegi kriminaalhooldaja kohtule ettepaneku pikendada S.I katseaega kahe kuu võrra. Erakorraline ettekanne rahuldati Viru Maakohtu 02.12.2011 määrusega. Järgmise erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldaja kohtule 27.06.2012 samuti põhjusel, et S.I ei allunud kohustusel mitte tarvitada alkoholi. Ka sel korral taotles kriminaalhooldaja katseaja pikendamist kahe kuu võrra, soovides anda S.I-le viimast võimalust katseaega edukalt läbida. Maakohus rahuldas erakorralise ettekande 02.08.2012 määrusega, pikendades katseaega veel kahe kuu võrra. Seega on S.I-le vaatamata tema poolt korduvale käitumiskontrolli nõuete rikkumisele antud kahel korral võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. Kuivõrd katseaja pikendamine ei andnud tulemusi, leiab ringkonnakohus, et S.I-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
16. S.I väide, mille kohaselt tarvitas ta piirituse tinktuuri XXXX i raviks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitletav mõjuva põhjuse, vaid eneseõigustusena. Liiati on S.I väide ümber lükatud erakorralises ettekandes kajastatuga, mille kohaselt jõi ta Haljala poe juures Gin Long-Drinki. Seega ei ole süüdimõistetule korduvalt antud võimalused end parandada suutnud panna teda alkoholi tarvitamisest loobuma, mistõttu süüdimõistetu lubadus edaspidi kontrollnõudeid täita jääb ringkonnakohtu jaoks paljasõnaliseks.
17. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et S.I-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata ning käesoleval juhul ei ole võimalik määrata S.I-le täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau