← Eesti

1-11-13859/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.10.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-13859 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Viktoria VIVTŠARUK Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks B.M sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 07.07.2011 ja lõpp 14.05.2013 Jätta B.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 16.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.M-i B.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.

  1. 2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) 199 lg.2 p.8, 9; §266 lg.1 ja §213 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud 7 päeva alates 07.07.
  2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korda, vanglakaristust kannab 11-ndat korda. Kuritegude muster on välja kujunenud süstemaatiliste varguste näol. Kinnipeetav viibib piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil ja individuaalset täitmiskava ei ole talle koostatud. Kinnipeetaval on elektri-gaasikeevitaja kutseoskused, riigikeelt ei valda. Enne vangistust oli kinnipeetav tegevuseta, tema 1 töökogemused on minimaalsed, tema majanduslik toimetulek raske, minimaalse sissetuleku kasutas mõnuainete hankimiseks. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval ema, isa ja õde, kelle sõnade kohaselt on suhted rahuldavad. Võimaliku vabanemise korral ei soovi ta elada koos lähedastega. Korduv karistatus näitab kinnipeetava riskivat ja hoolimatut elustiili. Kinnipeetava suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 17-aastaselt ja on aastaid tarvitanud erinevaid narkootikume. Kinnipeetaval on krooniline haigus, kuid see ei sega tema toimetulekut ja igapäevaelu. Kinnipeetava suhtumine ametiisikutesse on nõuetele vastav, ta mõistab ühiskonnas kehtivaid norme, kuid enda hüve saavutamiseks võib neid tõlgendada omakasupüüdlikult. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 82% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 29%. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud uue kuriteo toime kehtival katseajal. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava isikutunnistus kehtib kuni 30.11.
  3. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel elukoht, kuna ta ei soovi asuda elama lähedaste juurde. Kinnipeetaval on võimalik pöörduda linnavalitsuse poole elamispinna saamiseks sotsiaalmajja. Kinnipeetaval on põhiharidus ja keevitaja kutseoskused. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ja tema töökogemused on vähesed. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil Maakohtu istung Kinnipeetav B.M seletas maakohtu istungil, et tal puuduvad vabanemise korral nii töö- kui elukoht. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korda ja vanglakaristust kannab 11-ndat korda. Kuritegude muster on ühesugune – tegemist on süstemaatilise varguste toimepanijaga. 2 Maakohus leiab, et kinnipeetav ei ole isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita, sealhulgas ka vangistuses olles. Kinnipeetava puhul oli juba kord näidatud üles usaldust ja talle määratud vangistus tingimisi, kuid seda usaldust ei suutnud kinnipeetav õigustada ja pani katseajal toime uued kuriteod. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning ei pane katseajal taas toime uusi kuritegusid. Asja materjalide ja kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil puudub kinnipeetaval vabanemise korral alaline kindel elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukohas puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse regulaarse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Arvestades tänapäevast situatsiooni tööturul ja kinnipeetava isikut, ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht ja tööle asuda. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega võimalikuks. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
  4. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.