) § 227 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60,00 EUR.
lg 1 p 2, pannes toime
Otsuse alusel määrati P.Z-ile karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, so 60,00 EUR. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja väärteo faktilisi asjaolusid. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi vähendamist. Kaebaja selgituste kohaselt on see tal 7 aasta jooksul esimene rikkumine, ta kasvatab üksi väikest last ning on töötu. Kaebaja kahetseb toimunut südamest. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Menetleja hinnangul on P.Z-ile karistus määratud sanktsiooni alammäära lähedal. Isiku karistamisel võeti arvesse süü suurust (mõõdetud kiirus) ning kergendava asjaoluna isiku siirast kahetsust. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole P.Z-i kaebus eeltoodu alusel põhjendatud, menetleja palub jätta 27.09.2012 otsus muutmata. Menetleja jätab asjas rahatrahvi ajatamise vajaduse kohtu otsustada. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud asjaolusid. Kohtu hinnangul on kaebaja omaksvõtuga ning 27.09.2012 liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud, et P.Z ületas 27.09.2012 asulasisesel teel lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 21 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostati 27.09.2012 Harjumaal Tallinnas SuurSõjamäe teel kella 10:58 riikliku järelevalve käigus kaebaja poolt juhitud sõiduki MB Sprinter r/n XXX liikumiskiiruse mõõtmist. Protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmisel liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet UltraLyte (nr UX 018490, taatlustunnistuse nr TTRSS 12/00067, seade testitud ja töökorras). Mõõtmine viidi läbi asulasisesel teel, 4-realisel sõiduteel. Mõõtja seisis vasakul teepeenral. Mõõdetav mootorsõiduk lähenes ning möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest. Kaebaja osundab kaebuses, et kiiruse ületamine oli tingitud soovist mööduda veoautost. Seega riimuvad kaebaja ütlused kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud andmetega. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli seadme lugem 74 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Seega ületas Maarit P.Z teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Mõõtekaugus oli 175,70 m. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 21 km/h.
lg 2 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni;
lg 5 p 1 järgi võib
lg 2 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist – 1 – 3 kuuni. P.Z-i karistusregistri õiendi kohaselt ei ole isikul kehtivaid kriminaal- ja/või väärteokaristusi. Seega on õiged kaebaja ütlused selles, et ta on olnud õiguskuulekas liikleja. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel on P.Z-ile
Kohtu hinnangul on isiku süü suurust ja kahetsust arvestades P.Z-ile mõistetud karistus seaduslik ja põhjendatud; menetleja on P.Z-ile rahatrahvi määranud sanktsiooni minimaalmääras ning tegemist on leebe karistusega. Kohus osundab, et P.Z-i poolt ületatud kiirus oli väga suur – 21 km/h, kiirus mõõdeti kella 10:58 ajal, mil tänavatel liigub enam teisi liiklejaid. Kohus loeb üldteada asjaoluks selle, et kiiruse suurenedes pikeneb sõiduki võimalik pidurdusteekond; samuti on juhil suurema sõidukiiruse korral keerulisem reageerida liikluses ettetulevatele võimalikele ootamatustele. Kiiruse ületamise põhjus – hilinemine töökohustuste täitmisele ja möödumine veoautost – jääb kohtule arusaamatuks. Kohtu arvates tuleb oma tööalased ja igapäevased kohustused planeerida selliselt, et puuduks vajadus sõidukiirust ületada. Kohus märgib, et 21 km/h võrra lubatud sõidukiiruse ületamisest saadav mõnes paaris minutis seisnev ajaline võit on pigem emotsionaalse tähendusega. Juhitava sõiduki ees liikuv suurem sõiduk võib küll oluliselt piirata juhi nähtavust, kuid piisava pikivahe hoidmine tagab ohutu liiklemise ka suurema sõiduki taga. Sõiduki kõrval liikuv suurem sõiduk võib juhis tekitada teataval määral ebamugavustunnet, kuid alati on võimalus valida kõrvalliikujast aeglasem tempo. Menetleja oli nõus asjaoluga, et kaebaja tasub talle määratud rahatrahvi ositi. Kohtu hinnangul on trahvisumma – 60,00 EUR – arvestades isiku majanduslikku seisu võrdlemisi suur ning KarS § 66 lg 1 järgi võib kaebaja selle tasuda ositi, 6 kuu jooksul, igakuise maksega 10,00 EUR. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.