4-11-4142/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-11-4142 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Väärteoasi H.P väärteoasi nr 265,11,002703 Alkoholiseaduse § 70 järgi Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. oktoobri 2011 otsus Apelleeritud kohtuotsus Kaebuse esitaja H.P apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 147 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2011 otsus muutmata ja H.P apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
4. detsembril 2011 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 21.detsembrist
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
6. detsembrist
7. Asjaolud 25.10.2011 koostatud väärteoprotokollist tulenevalt oli H.P alkoholijoobes ning magas 24.10.2011 kella 14.10 ajal Põlva linnas XXX maja nurga juures, s.o. avalikus kohas, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Sellega pani H.P toime Alkoholiseaduse (AS) § 70 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o. avalikku kohta joobnud olekus ilmumine, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Tartu Maakohus tunnistas 25.10.2011 otsusega H.P süüdi AS § 70 järgi ja karistas teda arestiga 10 päeva. 02.11.2011 määrusega on Tartu Maakohus lükanud H.P-le 25.10.2011 otsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise edasi kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Esimese astme kohtu otsuse sisu Maakohtu põhjenduste kohaselt tunnistas H.P kohtus, et 24.10.2011 jäi ta alkoholi tarvitanuna Kesk tänavale, bussijaama vastas oleva maja nurga juurde magama. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 24.10.2011 on tõendatud, et H.P poolt väljahingatavas õhus oli 24.10.2011 kella 14.37 ajal alkoholi 1,70 mg/l, millise näiduga on loetud isik joobeseisundis olevaks. H.P on süüdi AS § 70 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, s.o. avalikku kohta joobnud olekus ilmumine, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. H.P on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud 30 korda, sealhulgas 12 korda AS § 71 alusel, s.o. alaealisena alkohoolsete jookide tarbimise eest. H.P sai täisealiseks 17.02.
8. Täisealisena on teda karistatud 8 korda KarS § 262 järgi avaliku korra rikkumiste eest nii rahatrahvide kui ka 5 päevase arestiga. Viimane väärteokaristus on H.P-le mõistetud 22.08.2011, mille eest teda karistati liiklusseaduse (LS) § 259 lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 40 eurot. AS § 70 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on võimalik karistada nii rahatrahvi kui arestiga. Süütegude toimepanemise jätkamine isiku poolt olukorras, keda on varasemalt korduvalt karistatud rahatrahvidega, viitab asjaolule, et nimetatud karistused ei ole H.P-le mõju avaldanud. Seetõttu on põhjendatud tema karistamine raskema karistusliigiga, milleks on arest. Arvestades seda, et varem on H.P karistatud ühel korral 5-päevase arestiga, on piisav aresti pikkus 10 päeva avaldamaks temale väärtegude toimepanemist ärahoidvat mõju. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu H.P esitas apellatsiooni, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 25.10.2011 otsuse ning mõista talle karistuseks aresti asemel rahatrahv. Määruskaebuse kohaselt on kohus otsuses märkinud, et karistuse mõistmisel on arvestatud kergendava asjaoluna kahetsust, kuid karistuses see ei nähtu. H.P märgib, et ta vaidlustab karistusliigi põhjusel, et eelmised rahatrahvid on tasunud H.P seaduslik esindaja, kuid alates 01.11.2011 on H.P sõlmitud tööleping OÜ-s Entis Ehitus, mis annab võimaluse hakata mõistetud rahatrahve iseseisvalt tasuma. H.P leiab, et varasemalt tema seadusliku esindaja poolt rahatrahvide tasumine ei avaldanud veel piisavalt mõju tema käitumisele, kuid nüüd kui tal tuleb rahatrahvid endal tasuda, on see mõjusam. S. Sikka leiab, et alles nüüd on ta sellest aru saanud töökoha kaotamise kartuses aresti kandmise tõttu ning on nõus võtma vastutuse oma käitumise eest. H.P märgib, et ta kahetseb ning on valmis tegema kõik, et õigusvastane käitumine ei korduks. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning apellatsioonis esitatud seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja muutmisele ei kuulu. Maakohus on oma otsuses igakülgselt analüüsinud H.P-le mõistetavat karistust ning põhjendatult leidnud, et tema suhtes on vajalik karistusena 10 päevase aresti kohaldamine. Seega ringkonnakohus leiab, et apellatsioon ei kuulu rahuldamisele ja nõustub maakohtu otsuses (tl 25 pöördel) esitatud käsitlusega, mille kohaselt tuleb H.P süüdi tunnistada AS § 70 järgi ja karistada arestiga 10 päeva.
10. AS § 70 sätestatust tulenevalt alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. KarS § 48 järgi võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.
11. Karistusregistri väljatrükist (tl 10-17) H.P kohta nähtub, et H.P näol ei ole tegemist seaduskuuleka isikuga. Teda on väärteokorras karistatud 30 korda. See näitab, et H.P on süstemaatiline õigusrikkuja ning varasemad temale mõistetud karistused ei ole talle piisavalt mõju avaldanud.
12. Asjakohatu on apellandi väide, et maakohus pole karistuse mõistmisel arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust, sest maakohus on motiivides (tl 25) sõnaselgelt nimetanud, et H.P karistust kergendavaks asjaoluks võib pidada tema poolt kohtumenetluses avaldatud kahetsust.
13. H.P märgib apellatsioonis, et soovib aresti asendamist rahatrahviga, kuna võib kaotada töö. Ringkonnakohus leiab, et töökoha olemasolu ei saa käesoleval juhul õigustada kergema karistuse mõistmist. Võimalik töökoha kaotus peaks evima tulevikku suunatuna käesoleval juhul pigem preventiivset toimet, et H.P edaspidiselt muutuks seaduskuulekamaks. H.P on eelnevalt korduvalt väärteokorras karistatud, muuhulgas ka arestiga 5 päeva ning seega pidi H.P-le olema teada, et järjekordse seaduserikkumise toimepanemisel on kohaldatav karistus ilmselt rangem. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioon rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Maarika Kuusk