augusti 2011 otsus Kaebuse esitaja menetlusalune XXX, XXX isik B.U, isikukood: RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-dest 145 lg-st 1; 147 lg 1 p-st 1 ja 153 Jätta Viru Maakohtu
lg 1 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning
Aresti kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamise aeg 17.08.2011 kell 23.50. Väärteoprotokolli 244011006205 järgi rikkus R. Simagin 17.08.2011 kella 23.22 paiku XXX asuva J.Z. piirdeaia, millega tekitas kahju 32 eurot. Oma teoga pani B.U toime süüteo
Maakohtus B.U ennast süüdi ei tunnistanud. Maakohus leidis, et tunnistaja J.Z. ja sündmuskoha vaatluse protokolliga on usaldusväärselt tõendatud faktiline asjaolu, et 17.08.2011 kell 23.22 rikkus B.U Jõhvi vallas Pajualuse küla 4 elamu metallist võrkaia, tekitades kahju 32 eurot. Menetlusaluse isiku ütlused, et ta vajas arstiabi ja läks haiglasse, ei ole eluliselt usutavad. Tunnistaja ütlustest nähtub, et haigla asub majast 2,3 km kaugusel. Haigla territooriumile ei pääse üle piirdeaia ronimisega. Haigla ööpäevaringsele vastuvõtuosakonnale juurdepääs on tagatud igal ajal. Maakohus asus seisukohale, et menetlusaluse isiku kaitseversioon on tunnistaja ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga ümber lükatud. Maakohus märkis, et Riigikohus on korduvalt rõhutatud vajadust kvalifitseerida väheväärtusliku asja või õiguse vastu suunatud süütegu
-s ettenähtud konkreetse koosseisu alusel – vargus, omastamine, asja rikkumine (lahendid nr 3-1-1-57-08, 3-1-1-56-08, 3-1-1-81-06) ning leidis, et kohtuvälisele menetlejale, kes ei ole professionaalne süüdistaja, et ole sellise nõude täitmine jõukohane. Võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju, on kuriteona karistatav
järgi, mis subjektiivsest küljest eeldab vähemalt kaudset tahtlust.
lg-s 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti võõra asja rikkumist või hävitamist, seda aga vaid juhul, kui selle kahjustamisega tekitatud kahju ei ole oluline. Kui jätta arvestamata asja rikkumise või hävitamisega tekitatud kahju suurus, on
Seetõttu on ka asja rikkumine või hävitamine, millega tekitatakse kahju alla olulise kahju määra,
lg 1 järgi väärteona karistatav üksnes tingimusel, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest
Maakohus leidis, et B.U tegu vastab
sätestatud koosseisule ja
lg 1 sätestatud koosseisule ehk võõra vara rikkumisele, millega ei ole põhjustatud olulist kahju. B.U tegutses süüteo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. B.U poolt toime pandud teo väline pilt annab võimaluse järeldada, et isik pidas võimalikuks, et ta rikub mitteoluliselt võõra asja (rikub metallist võrkaia ronides sellest üle) ja möönis seda, kuna lõpetas oma tegevuse, hüpates võrkaialt alla alles siis, kui nägi piirdeaiale lähenevat tunnistajat. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumisse. Maakohus ei tuvastanud kohtuliku arutamise käigus B.U karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. B.U tekitas kannatanule kahju summas 32 eurot, mis ei ole märkimisväärne, kuid maakohus arvestas, et kannatanul oli piisavalt alust karta oma vara ja isegi tervise pärast, kuna süütegu leidis aset öösel. Maakohus tuvastas, et B.U on varem kriminaalkorras karistatud 13 korda (põhiliselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest), väärteokorras 7 korda, viimati 2010. a augustis. Ainult üks rahatrahv on tasutud. Kriminaalasjas 09.05.2008 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus tuli asendada vangistusega (26.07.2010 kohtumäärus). B.U puudub töökoht ning tema sissetulekuks on töövõimetuspension. Sellest tulenevalt on tema rahalised vahendid piiratud. Maakohus asus seisukohale, et varasemad rahalist laadi karistused ei ole mõjutanud B.U hoiduma süütegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt ei ole B.U-le rahatrahvi mõistmine põhjendatud ning B.U tuleb karistada arestiga keskmisest määrast (15 päeva) suuremal määral- 25 päeva. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et B.U ei kahetse tehtut, ta ei väljendanud isegi valmisolekut hüvitada kahju. B.U ei rikkunud mitte ainult kannatanu varalist õigust, vaid selle süüteo toimepanemise mõju kannatanule on laiem- rikutud on tema õigus olla kaitstud oma kodus ja tunda ennast turvaliselt. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu B.U esitas apellatsiooni, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Apellatsiooni põhjenduste järgi ei lõhkunud B.U aeda. Aia värav oli lahti, kuid aeda B.U ei sisenenud. B.U-le tundus, et tegemist on haigla kõrval asuva surnukuuriga. Ta soovis minna haiglasse ning küsis aias olevalt mehelt teed. Mees aga ähvardas teda relvaga. Siis tuli politsei ja võttis ta kinni ning ei lubanud isegi vanaemale helistada. Kohtuvälise menetleja seisukoht Jõhvi politseijaoskonna seisukoha järgi tuleb B.U apellatsioon jätta rahuldamata. B.U süü väärteo toimepanemises on tõendatud tunnistaja J.Z. ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga. B.U väide, et ta vajas arstiabi ja läks haiglasse, ei ole usutav, kuna haigla asub majast 2,3 km kaugusel ning seda ei saa mitte kuidagi haiglaga segi ajada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohus on B.U põhjendatult süüdi tunnistanud ja seda ka veenvalt motiveerinud. Apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata lähtudes V™S § 147 lg 1 p-st 1, mistõttu ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le 1 korrata. Vastuseks apellatsioonis esitatule, et B.U otsis tegelikult haiglat, märgib ringkonnakohus järgmist: maakohtu otsuses on selgesti, arusaadavalt ja loogiliselt jälgitav, kuidas tekkis maakohtul siseveendumus B.U poolt väärteo toimepanemise kohta. Maakohus on analüüsinud B.U poolt toimepandud tegu ja õigesti leidnud, et seda tuleb käsitleda võõra vara rikkumisena, millega ei põhjustatud olulist kahju, s.o
Ka põhjendused karistuse mõistmisel on veenvad.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel õigustatult tuginenud B.U varasematele korduvatele karistustele varavastaste kuritegude eest ning varasemate rahatrahvide mittemaksmise asjaoludele ning sellest tulenenud järeldusele, et eelnimetatud asjaolu näitab B.U ükskõikset suhtumist õiguskorda. Maakohus ei tuvastanud B.U käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega, et B.U käitumine näitab tema hoolimatut suhtumist õigusrikkumistesse ja võimalikesse karistustesse. Karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on karistuse mõistmisel oluline arvesse võtta asjaolu, et B.U varasemad rahalised karistused ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemistest hoiduma. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud B.U karistamine raskemaliigilise karistuse – arestiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille järgi oli kannatanul alust karta oma vara ja tervise pärast, mistõttu sai rikutud kannatanu õigus olla kaitstud oma kodus ja tunda ennast turvaliselt, seetõttu on põhjendatud B.U karistamine arestiga keskmisest sanktsioonist suuremal määral. Ringkonnakohtu hinnangul vastab mõistetud karistus B.U teosüüle ning apellatsioonis esitatud väited ei võimalda seda revideerida väiksemas suunas. B.U süü talle inkrimineeritud väärteo toimepanemises on vaieldamatult leidnud tõendamist, vaatamata sellele ei ole B.U avaldanud kahetsust ega avaldanud valmisolekut hüvitada kannatanule enda teoga põhjustatud kahju. Nimetatud asjaolusid silmas pidades leiab ringkonnakohus, et apellatsioon jääb edutuks ning tuleb jätta rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.