§-dest 390, 326 lg 2, 323 lg 2 p 2 ja 385 p 26 jätta süüdimõistetu G.J-i määruskaebus Tartu Maakohtu 15. mai 2012 määrusele läbi vaatamata ning tagastada esitatud määruskaebus G.J-ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib
lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud ja menetluse käik G.J mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 03.11.2011 otsusega KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati 2 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga 120 tundi, mis tuli ära teha 10 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel pidi G.J järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu Maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Olga Heinsoo esitas 16.04.2012 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande nr 41267, milles tegi ettepaneku pöörata G.J-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna ta ei järginud järgmisi kontrollnõudeid: hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud kohas ning lahkus Eestist. G.J ei olnud hoolimata talle saadetud kutsetest ja telefonikõnedest registreerimisele ilmunud ning kriminaalhooldajale oli tema tegelik elukoht teadmata. Tartu Maakohus rahuldas 15.05.2012 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning tühistas vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise ja saatis G.J-i Tartu Maakohtu 03.11.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 kuu 10 päeva vangistust ärakandmisele. Maakohtu määrusele on 21.05.2012 esitanud määruskaebuse süüdimõistetu G.J, kus ta leiab, et mitmed kriminaalhooldusametniku ettekandes toodud väited ei ole tõesed. Näiteks pole ta joobes peaga ilmunud registreerimisele ning tihti polnud kriminaalhooldusametnik ise kättesaadav. Süüdimõistetu tunnistab määruskaebuses, et käis välismaal tööl, kuid ei mõista, miks ta ei võiks oma üldkasuliku töö tunde ikkagi ära teha. Lisaks on G.J 25.05.2012 esitanud kaebuse Tartu Vangla arvestusosakonna tegevuse peale väitega, et vangla lisas tema karistusele ühe päeva juurde, kuna maakohtu määruses märgitud karistusaeg ei olevat üheselt arusaadav. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et G.J-i esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada kaebuse esitajale, põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt.
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus
15. peatükis sätestatud erisusi.
lg 2 esimese lause kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile
lg 2 p-des 1, 2, 3 sätestatud alustel.
lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
01.09.2011 jõustunud
p 26 kohaselt ei saa esitada määruskaebust
lg 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrusele.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult märkinud oma 15.05.2012 määruses, et see kuulub edasikaebamisele. Eelnevast tuleneb, et Tartu Maakohtu 15.05.2012 määrus ei ole määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav, mistõttu ringkonnakohus jätab süüdimõistetu G.J-i määruskaebuse läbi vaatamata. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebuses esitatud sisuliste väidete osas. Samuti ei ole ringkonnakohtu pädevuses anda hinnangut vangla arvestusosakonna tööle, sest kohtulahendite täitmise küsimustega tegeleb I astme kohus. Mati Kartau kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.