← Eesti

1-11-11882/20

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 19.07.2012 Rakvere kohtumajas Kohtuistungi aeg – 16.07.2012, avalikul videokohtuistungil koht Kohtuasja number 1-11-11882 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Enn Pustak Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.B, isikukood: xxx, Venemaa kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla RESOLUTSIOON Karistuse kandmise algus 29.11.2011 ja lõpp 07.01.2013 Jätta N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega tema allutamisega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks tema allutamisega elektroonilise valve alla. N.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.11.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. KarS § 64 lg 1 ja § 65 1 lg 1 alusel liideti käesoleva karistusega Viru Maakohtu 15.06.2011 otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks määrati kinnipeetavale 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks oli 29.11.

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kuritegude dünaamika ei ole muutunud: kõik toimepandud kuriteod on varavastased ja nende ajendiks on olnud narkootikumide tarvitamine ning materiaalse kasu saamise soov. Isikut on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab isik teist korda. Kehtivad distsiplinaarkaristused isikul puuduvad Maakohtu istung Kinnipeetav taotles 16.07.2012 toimunud maakohtu istungil enda ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel asuks isik elama ema juurde xxxx, kus ta elas ka enne enda kinnipidamist. Kinnipeetaval on kesk-eriharidus ning lisaks sellele õppis ta vanglas inglise keelt ja pani ennast kirja riigikeelekursustele, kuid sinna teda millegipärast ei kirjutatud. Vanglast vabanemise korral on N.B enda sõnul reaalne võimalus tööle saada, sest väidetavalt lubasid tema kaks venda teda tööotsimisel abistada. Kinnipeetava sõnul tunneb ta end vaatamata xxxx hästi ning loodab, et xxxx ei takista tal tööturul osalemast. N.B sõnul tal alkoholiga probleemi ei ole, kuid narkootikumide probleem oli. Selleks läbis ta metadooniravi ja vanglas läbis ta lõplikult rehabilitatsiooniprogrammi. Tema sõnul jääb narkootikumide probleem teda saatma, kuid ta püüab edaspidi elada narkootikumideta. Lisaks on kinnipeetav püüdnud mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega ning on püüdnud vähendada sõprade ringi. Isiku sõnul suhtleb ta oma vendadega ning üks neist on kriminaalkorras karistatud. Prokurör vabastamist ei toetanud ja leidis, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks ennatlik, sest tegu on isikuga, kes kannab vanglakaristust viiendat korda. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal, üldkasuliku töö tegemise ajal, mis oli viimaseks õlekõrreks enne vangisaatmist. Prokurör leidis, et isik ei suutnud korralikult käituda ning seetõttu ei pea ta N.B vabastamist võimalikuks. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja N.B tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutamisega elektroonilise valve alla, vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et N.B ennetähtaegne vabastamine oleks arvestades tema isikut ja toimepandud kuriteo iseloomu ennatlik. Kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses ja isikul pole alust eeldada, et tal ei tule kogu karistust ära kanda. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et isikut on kriminaalkorras korduvalt, s.o 5-l korral karistatud, ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust teist korda. Sellest nähtub isiku suutmatus teha oma käitumisest ja selle tagajärgedest vajalikke järeldusi. Kohtul puudub kindlus, et isik ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid ning isiku lubadusi hakata elama õiguskuulekat elu peab kohus paljasõnalisteks. 2 Kuigi kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuses õppinud inglise keelt, kirja pannud ennast riigikeelekursusele ning vabaduses on isikul olemas elukoht ema juures, viitab korduv kuritegude toimepanemine kohtu arvates siiski sellele, et ka elukoha ja perekonna olemasolu ei takista isikut kuritegusid toime panemast. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks N.B enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus
  2. augustil
  3. a. №oremreferent Lea Herne 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.