1-11-11994/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11994 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav T.M-i (T.M) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ja süüdistatav T.M-i määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võivad määrusele KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikud, samuti menetlusväline isik, esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud T.M-ile esitati 28.10.2011 kahtlustus KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 28.10.2011 kella 21.55 ajal XXX korteris ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis I.K. kuuluva jope taskust ära 30 eurot sularaha, kui võõra vallasasjana käsitletavad esemed, pannes selle toime vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega – rünnates tema tegevust takistama asunud E.K. noaga, s.o lüües E. K. noaga keha kereosa vasaku poole ülapiirkonda, tekitades 3 torkehaava ja seejärel lõi I.K. korduvalt kätega pea, näo ja keha piirkonda, tekitades verevalumid näo ja keha erinevatesse piirkondadesse. Taotluse lahendamise ajal oli ka teada, et E. K. tekitatud vigastused olid põhjustamise hetkel eluohtlikud. Tartu Maakohtu 02.11.2011 määrusega anti luba T.M-i suhtes tõkendina vahistamise kohaldamiseks kuritegude jätkuva toimepanemise takistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2011 määrusega jäeti eelnimetatud maakohtu määrus muutmata. Riigikohtu 12.12.2011 määrusega jäeti T.M-i kaitsja määruskaebus eelnimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrusele menetlusse võtmata. 25.01.2012 esitas T.M-i kaitsja maakohtule taotluse kontrollida T.M-i vahistuse põhjendatust. Tartu Maakohtu 01.02.2012 määrusega jäeti T.M-i suhtes kohaldatud tõkend muutmata. 08.02.2012 esitas T.M kohtule taotluse, milles palus asendada vahistamise elektroonilise valvega. 12.03.2012 esitas ka T.M-i kaitsja maakohtule samasisulise taotluse. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus asus seisukohale, et T.M-i taotlust vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega ei ole võimalik rahuldada. 1 Taotluse läbivaatamisel lähtus kohus KrMS §-st 137 ja §-st 137 . Kriminaalhooldaja esitas 1 KrMS § 137 lg-st 3 tulenevalt kohtule seisukoha, mille kohaselt vastavad A.L. kinnitusel tingimused T.M-i elukohas XXX elektroonilisele järelevalvele sätestatud tingimustele. Eluruumi kasutav isik, T.M-i abikaasa A.L. ei ole aga nõus, et T.M vabaneks vahi alt elektroonilise valve alla ja on andud selle kohta ka kirjaliku keeldumise. Kohus viitas justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kinnitatud elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra (edaspidi Kord) § 51 lg 2 p-le 4 ning leidis, et kuna käesolevalt ei ole T.M-ile kuuluvas korteris XXX elav abikaasa A.L. nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega, ei saa nimetatud eluruumi paigaldada elektroonilise valve seadet. Kaitsja märkusele korteriomandi kuuluvuse kohta märkis kohus, et Kord ei omista mingit tähtsust asjaolule, kes on eluruumi omanik – oluline on, kes nimetatud eluruumis elab. Kuigi A.L. ei ole korteri omanik, on tema elukoht nimetatud korteris ja seetõttu on tal ka õigus anda luba või sellest keelduda. Kohus märkis lisaks, et kaitsja esitatud Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P.K. vastusest nähtuvalt osutatakse T.M-ile vanglas arstiabi: talle on korraldatud arsti vastuvõtud, uuringud (XXXX) ning ta saab seal ka ravimeid. Seega ei ole õige T.M-i väide, et mingit ravi ta ei saa ja arstide vastuvõtule ei pääse. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdistatav T.M esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise asendamist elektroonilise valvega. T.M märgib, et esindaja hinnangul vähendavad tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski asjaolud, et tal on kindel elukoht ja elatusvahendina sai ta enne vahistamist töövõimetuspensioni, mis lõppes 31.01.
4. T.M märgib, et ta saab pöörduda arsti vastuvõtule ning esitada pensioniametile grupi taastamiseks vajalikke dokumente. Samuti on tal sugulaste, s.o õe rahaline toetus. Vahistamise ja taotluse läbivaatamisel kaebas T.M halba tervislikku seisundit, kuna ta on pensioniealine inimene. Tema enesetunne on veelgi halvenenud. Tartu Vangla meditsiiniosakonna vastusest kaitsjale selgub, et tal on tervisega mitmeid probleeme: nimme-, seljavalud peale läbiviidud operatsiooni, käte ja jalgade nõrkus, urineerimisraskus. T.M on arvamusel, et vahistamise jätkumine võib mõjuda tema tervisele negatiivselt ja kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi. Ühtlasi ei saa T.M arstidelt vajalikku tähelepanu ja ravi. T.M on seisukohal, et abikaasa keeldumine elektroonilise valveseadme paigaldamisest ei saa olla takistuseks, kuna korter ning ka kogu vara kuulub talle ning tal on õigus ise oma vara käsutada. 2 Kriminaalhooldaja esitas kohtule arvamuse, mille kohaselt vastavad A. L. kinnitusel elukoha tingimused XXX elektroonilise järelvalvele seatud tingimustele. T.M kinnitab, et lähiajal ta lahutab ja kirjutab A.L. elamispinnalt välja ning tõstab ta sotsiaaltöötaja järelevalve all välja. T.M loodab, et kaebuse läbivaatamise ajal teda seal enam ei ole. T.M käsitleb määruskaebuses ka A. L. isikuga seonduvaid asjaolusid. T.M palub asendada tõkendi mitte ainult tervisliku seisundi pärast, vaid ka seetõttu, et ta saaks korteri suhtes selgusele jõuda – kas ära müüa või rendile anda kuni A.L. ei ole jõudnud seda maha juua. T.M palub pöörata tähelepanu asjaolule, et esimesest vahistamispäevast alates toob A.L. korterisse purjus seltskondi, ta on maha joonud, s.o pandimajja viinud mitmeid esemeid, mis T.M on talle kooselu ajal oma pensionist ostnud ning käesoleval ajal ta ainult kogub võlgasid kommunaalteenuste eest, kuna ta ei tööta ja tal puudub igasugune sissetulek. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada, et kriminaalasjas, mille raames on T.M-i suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist, on T.M Tartu Maakohtu 26.04.2012 määrusega antud kohtu alla KarS § 121, § 200 lg 2 p 8, § 25 lg 2 – § 113 järgi. Eelnimetatud maakohtu määrusega otsustati ühtlasi jätta muutmata T.M-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine.
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et T.M-i suhtes puudub käesoleval juhul alus asendada kohaldatud tõkendit vahistamine elektroonilise valvega. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
7. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele. 1 KrMS § 137 lg 3 sätestab, et kui eeluurimiskohtunik või kohus saab vahistamise asendamise taotluse, teeb ta kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgsele kriminaalhooldusametnikule ülesandeks esitada viie tööpäeva jooksul arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta. Korra § 51 lg 1 sätestab, et kriminaalhooldusametnik on kohustatud kontrollima kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korra § 51 lg 2 p 1,4 sätestab, et elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peab kahtlustataval, süüdistataval või süüdimõistetul olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks (p 1) ning kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja (p 4).
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kuna A.L. ei ole andnud nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamiseks, ei ole T.M-i suhtes võimalik asendada tõkendit vahistamine elektroonilise valvega. T.M on seisukohal, et abikaasa keeldumine elektroonilise valveseadme paigaldamisest ei saa olla takistuseks, kuna korter ning ka kogu vara kuulub talle ning tal on õigus ise oma vara käsutada. 3 Ringkonnakohus osundab, et eelviidatud Korra § 51 lg 2 p 1 kohaselt peab elektroonilise valve seadme paigaldamiseks eluruumi olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks. Seega asjaolu tõttu, mille kohaselt on T.M korteri üks ühisomanikest, on eelnimetatud elektroonilise valve kohaldamise tingimus täidetud – T.M on seaduslik alus elukoha kasutamiseks. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks veelkord rõhutada, et lisaks elukoha seaduslikule kasutamise õigusele on elektroonilise valve elukohta paigaldamise formaalseks eelduseks ka see, et eluruumis olevad täisealised isikud oleksid seadme paigaldamisega nõus. Käesoleval juhul ei ole vaidlusaluseks asjaolu, et A.L. elab elukohas, kuhu T.M soovib elektroonilise valve seadme paigaldamist. Seega välistab A.L. keeldumine elektroonilise valve seadme paigaldamisest T.M-i taotluse ja ka määruskaebuse rahuldamise vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Siinjuures ei muuda nimetatud otsustust ka T.M-i määruskaebuses märgitu, et lähiajal ta lahutab ja kirjutab A.L. elamispinnalt välja, kuivõrd T.M-i sellesisuline plaan ei tähenda, et käesoleval ajal T.M-i suhtes kohaldatud tõkendi asendamiseks elektroonilise valvega ei ole A.L. nõusolek elektroonilise valve seadme paigaldamiseks vajalik.
9. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et T.M-i suhtes ei ole vahistamise asendamine elektroonilise valvega põhjendatud formaalsete eelduste puudumise tõttu, mistõttu maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10. Kuna ringkonnakohus leidis, et T.M-i suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega puuduvad formaalsed alused, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks käsitleda T.M-i suhtes tõkendi vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega nõutavaid materiaalseid eeldusi. Puutuvalt T.M-i halba tervislikku seisundisse, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja vastusest nähtuvalt osutatakse T.M-ile arstiabi, mistõttu on põhjendamatud T.M-i määruskaebuses toodud vastupidised väited. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Paavo Randma