4-12-4126/4

4-12-4126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-4126 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi A.U kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusele väärteoasjas nr 2316,12,007938 02.08.2012.a A.U karistamine LS § 239 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. Kaebuse esitaja A.U (isikukood xxx, elukoht Xxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht TT OÜ) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: Jätta A.U kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 02.08.2012.a otsus väärteoasjas nr 2316,12,007938 karistamises LS § 239 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot muutmata. A.U Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 02.08.2012.a otsuses väärteoasjas nr 2316,12,007938 märgitud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas, 221023778606 Swedbank pangas, märkides viitenumbri 10220125214101 ja selgitusse „rahatrahv“, väärteoasi nr 4-12-4126, A.U. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud, menetluse käik 2 28.08.2012.a laekus Harju Maakohtule A.U kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 02.08.2012.a otsusele väärteoasjas nr 2316,12,
2. Nimetatud otsusega karistati A.U LS § 239 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. Kaebuse esitaja palub oma kaebuses täies ulatuses tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 02.08.2012.a otsus väärteoasjas nr 2316,12,007938 ning lõpetada tema suhtes algatatud väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja on seisukohal, et ei ole eiranud väärteoasjas nimetatud ajal LS (Liiklusseaduse) nõudeid. Kohtuväline menetleja on ebaõigesti analüüsinud koostatud materjale ja tulnud seetõttu ebaõigele otsusele. Kaebuse kohaselt 13.07.2012.a kella 19:42 A.U juhtis isiklikku sõiduautot Mercedes-Benz (reg märgiga xxx) Tallinnas Telliskivi tänaval olevas parklas. Seistes parklas oli turvavöö kinnitamata. Kui oli alustamas liikumist kinnitas turvavöö ja mõni hetk hiljem peatati ning koostati väärteoprotokoll. Patrullpolitseinik märkis väärteoprotokollis rikkumise aastaks 2011.a. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et A.U poolt toime pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh A.U enda ja tunnistaja E.Bogdanov´i ütlustega. Menetlusalune isik on omakäeliselt 13.07.2012.a andnud väärteoprotokolli ütlusi, sellekohta, et ta alustas liikumist parklast ja liikumise ajal kinnitas turvavöö. Politsei poolt peatamise hetkeks oli turvavöö juba kinnitatud. Tunnistaja E.Bogdanov on andnud ütlusi sellekohta kuidas ta nägi 13.07.2012.a kell 19:42 Rohu tn ja Telliskivi tn ristmikul Tallinnas musta värvi sõiduautot Mercedes-Benz (reg märgiga xxx), mille juhil, kes kandis valget värvi T-särki ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Antud sõiduk liikus Ristiku tn suunas ja peatati Telliskivi 25 juures, sõidukit juhtis A.U. Tunnistaja kinnitab, et juht tunnistas rikkumist ning selgitas, et kuna oli just sõitu alustanud ei olnud jõudnud turvavööd veel kinnitada. Menetlusalune isik esitas 26.07.2012.a vastulause, milles on muutnud ütlusi rikkumise toimepanemise asjaolude kohta endale soodsamaks eesmärgiga nii kohtuväliste menetlejat kui ka kohust eksitada ja seeläbi vabaneda vastutusest. Kohtuvälisel menetlejal puudub kahtlus tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuna tunnistajaid on enne ütluste andmist hoiatatud, et teadlikult valeütluste andmise või ütlustest andmise keeldumise korral järgneb vastutus KarS § 318 ja § 320 alustel ning tunnistaja on kinnitanud, et menetlusalune isik on temale võõras. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Kaebaja, kohtuväline menetleja, on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud A.U kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB1269665 (VT toim lk 1) kohaselt A.U 13.07.2011.a kell 19:42 Rohu tn/Telliskivi tn ristmikul juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz (reg märgiga xxx), ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning olles varem juba karistatud turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise eest. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 33 lg 3 3 ning pani toime LS § 239 lg
3. LS § 33 lg 3 järgi sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, sama paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt ei pea juhil olema turvavöö kinnitatud jääteel sõites; kui tema tööülesande täitmine on seostud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või kui tal on kaasas arstlik kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustatuse kohta. Nõuetekohane kinnitamine tähendab, et turvavöö peab kulgema kaela juurest otse üle õla ja rindkere ning üle reite puusaliigese lähedalt. Liiklusseadus (LS) § 239 lg 2 näeb ette karistuse kuni 100 trahviühikut. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 1), 13.07.2012.a alustas liikumist parklast ja liikumise ajal kinnitas turvavöö. Politsei poolt peatamise hetkeks oli turvavöö kinnitatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on A.U tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. 18.12.2012.a juhindudes VTNS § 48 Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Kaur Öebus määras: lugeda väärteoprotokollis AB1269665 õigeks rikkumise aastaks 2012.a. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei juhtinud sõidukit jääteel, ei täitnud tööülesandeid, ning ei ole esitanud politseiametnikele ka arstliku kirjaliku otsuse turvavöö vastunäidustuse kohta. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohus tuvastatuks A.U käitumises tahtluse. Kohus leiab, et A.U-le koostatud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 02.08.2012.a otsus väärteoasjas nr 2316,12,007938 tema karistamise kohta LS § 239 lg 2 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikut liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest korduvalt karistatud sh ka seoses turvavarustuse nõuetekohaselt kasutamata jätmisega. Uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnevad karistused kustunud. A.U-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsed eesmärgid. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse menetlusnormide rikkumise kohta väärteoasja kohtuvälises menetluses, siis on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole ei väärteoprotokolli koostamisel ega väärteootsuse tegemisel rikkunud oluliselt väärteomenetlust ning seetõttu puudub ka alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks V™S § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Leo Kunman Kohtunik