järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav A.B Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 28.02.2000 Tartu Maakohtu poolt. KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 4k, katseaeg: 1a. Pööratud Tartu Maakohtu 07. mai 2005. aasta määrusega
K § 139 lg 2 p 2 alusel mõisteti rahaline karistus 110 pm ehk 5060 EEK (323.39 EUR). Väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral. Tõkend: Tõkendit kohaldatud ei ole. 04.11.2012-05.11.2012 kahtlustatavana kinnipeetud Viktor Kozlov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.B
järgi ning mõista talle rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses (päevamäär € 3,51) st summas € 1053.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 04.11.201205.11.2012 (2 päeva ehk 6 päevamäära). Seega mõista süüdistatavale karistuseks 294 1
Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 300 päevamäära rahalist karistust (päevamäär 3,51 eurot) ehk summas 1053 eurot. 2
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 04.11.2012-05.11.2012 (2 päeva ehk 6 päevamäära). Seega mõista süüdistatavale karistuseks 294 päevamäära rahalist karistust ehk summas 1031,94 eurot. Samuti nõudis prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena
Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha € 217.50, ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud € 76,80 Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest € 16, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. € 3.20. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu € 19.20. Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Rubo Kikerpill kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.