lg 1;
lg 2 ja
lg 1 p 1 järgi Menetlusalune isik Z.H, isikukood XXX; kodakondsus: EV kodanik; elukoht: XXX; töökoht: ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 14. märts 2012 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus Z.H suhtes
Süüdi tunnistada Z.H
lg 1;
lg 2 ja
S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 7 /seitse/ päeva. Kohustada Z.H asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.05.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Z.H poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Z.H suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Margus Hundi (Hunt) poolt on 01.02.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1230786 selle kohta, et Z.H juhtis 01.02.2012.a. kella 16:37 ajal Harju maakonnas, Nissi vallas, Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla maantee 30 kilomeetril, liikudes Ääsmäe suunas, mootorsõidukit Mazda 323, registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Oli eelnevalt
Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,30 mg/l. Samuti ei olnud Z.H mootorsõidukit juhtides nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Kirjeldatud tegevusega rikkus Z.H
lg 1 p 3;
lg 5 ja
lg 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud
lg 2;
lg 2 ja
Z.H kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastatud kohtukutse edastati menetlusaluse isiku elukaaslasele – SM 07.03.2012.a. allkirja vastu. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik Z.H kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Z.H süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Z.H eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Z.H väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 7 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Z.H-le inkrimineeritud väärtegu
lg 2 järgi kuulub lõpetamisele V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtule esitatud väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Z.H oleks eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Küll on aga Z.H süü
lg 1;
lg 2 ja
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt 01.02.2012.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on Z.H avaldanud, et kahetseb seda, et autoga sõitma läks. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega , millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Margus Hunt otsustas 01.02.2012.a. kõrvaldada Z.H mootorsõiduki Mazda 323, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ning isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni aluste 2 äralangemiseni. Z.H on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, koos testi väljavõttega millest nähtuvalt mõõdeti 01.02.2012.a. kell 17:17 – 17:21 mõõdeti Z.H väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST seeria ARAF-0013, (taatlustunnistus TTRC – 11/00074) mille lõplik lugem oli 0,35 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,30 mg/l. Z.H nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - Z.H suhtes 01.02.2012.a. koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millisest nähtub, et 01.02.2012.a. kell 16:40 Põhja Prefektuuri liikluspolitseinik Sirvi Pezonen kasutades indikaatorvahendit ALCOQUANT nr. 31L, tuvastas Z.H indikaatorvahendiga alkoholipiirmäära ületamise, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,37 mg/l kohta. Z.H nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtuvalt seisuga 02.02.2012.a. ei olnud Z.H-le kehtivaid juhilube väljastatud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut ei ole varem karistatud väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest, küll aga korduvalt kriminaalkorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Z.H-le inkrimineeritud väärteod
lg 1;
lg 2 ja
lg 1 p 1 järgi on tõendamist, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 01.02.2012.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, samuti ei olnud tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning ta oli nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga. Isik ei ole eitanud ühtegi rikkumist. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud
lg 1;
lg 2 ja
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Z.H teadis, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuna kehtivaid juhilubasid talle väljastatud ei oldud ning et tema seisund võib mitte võimaldada juhtida mootorsõidukit, kuid vaatamata sellele asus Z.H mootorsõidukit juhtima. Samuti on juhil kohustus kinnitada enne sõidu alustamist turvavöö. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Z.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ja sõiduki juhtimine nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lgst 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus kahetsust. Kohus asub seisukohale, et Z.H ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. 3 Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Z.H ei tööta, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut
lg 1;
lg 2 ja
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.H varasemalt karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega ei ole Z.H hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma rikkumiste toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 7 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.05.2012.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.