1-12-3312 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprillil 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-3312
(12230102383)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Tõlk Diana Smirnova Kriminaalasi A.N süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav A.N – sünd.xxx; Gruusia kodanik; keskharidusega; elukoht Eestis puudub, viibib xxx; elukoht xxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast (xxx) lahkumise keeld alates 25.02.
- (kahtlustatavana oli kinni peetud 24.25.02.12) Kaitsja advokaat Viktoria Ivanova RESOLUTSIOON
- Süüdi tunnistada A.N KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (24.-25.02.2012). KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud karistust (1 kuu ja 28 päeva vangistust) täielikult täitmisele, kui A.N 3(kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
- Välja mõista A.N-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasust 60 (kuuskümmend) eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 200 (kakssada) eurot. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 6 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank Pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-3312 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS A.N 24.02.2012 kella 17:00 paiku Tallinnas Lootsi 13 asuvas Tallinna Reisisadama D-terminalis püüdis põgeneda ning lõi parema avatud käega põse piirkonda ametikohuseid täitavale ning teda kinni pidanud Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirivalvekonstaablile Sirje R, põhjustades sellega füüsilist valu. Vägivallateoga võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega pani A.N toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus A.N süüditunnistamist KarS 274 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 kuud, mida KarS § 73 alusel ei pöörata täitmisele, kui ta 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Eelvangistuses viibitud aeg (2 päeva) arvata karistusaja hulka. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil A.N tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Toimepandut kahetses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja palus osa menetluskuludest jätta riigi kanda ja anda võimalus menetluskulusid tasuda osade kaupa. Prokurör nõustus selle taotlusega. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 2 Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning L. Adashvili tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 417,03 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda ja annab võimaluse neid tasuda osade kaupa, sest täielik ja kohene menetluskulude tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311,
- Kohtunik 3