, § 122 järgi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi erakorraline ettekanne nr 44040 P.J-i suhtes Kriminaalhooldusalune P.J Elukoht xxx, isikukood xxx. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, neist viimane: - 29.09.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
, § 122 järgi
Harju MK Liivalaia kohtumaja 24.04.2012 määrusega ta on vabastatud tingimisi enne tähtaega, katseaeg kuni 06.05.2013.a, karistuse ärakandmata osa 2 kuud 29 päeva. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova Kriminaalhooldusalune P.J Kohtuistungi toimumise aeg 07.08.2012.a. RESOLUTSIOON Vastavalt
lg-le 5 pöörata P.J-i suhtes Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.09.2011 kohtuotsusega nr 1-11-8291 mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa – 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 09.08.2012. 1 1-11-8291 Valida P.J-ile tõkend vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 punktist 26 ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.09.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-8291 tunnistati P.J süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust,
järgi 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (6 kuu) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.03.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 10 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jäeti muutmata.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja mõistetud vangistuse alguseks loeti 27.04.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.09.2011.a kohtuotsus jõustus 14.02.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 24.04.2012.a kohtumäärusega vabastati P.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning ta määrati selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Kerese 3 Narva 20309) ning P.J kohustati järgima
lõige 1 punktides 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks kohaldati
lg 2 ja 4 alusel P.J-i suhtes järgmisi kohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata, v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis „Agressiivsuse treening“. P.J vabastati määruse jõustumisel. Kohtumäärus jõustus 07.05.2012.a. 16.07.2012 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi erakorraline ettekanne P.J-i suhtes ettepanekuga pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 2 1-11-8291 Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on P.J-i poolt
Nimelt keeldus kriminaalhooldusalune esitamast avaldust elukoha vahetamiseks, samuti keeldus ta teavitamast oma uue elukoha aadressi. 16.07.2012 esitatud seletuses kirjutas P.J, et tal ei ole võimalik elada aadressil xxx koos emaga ühes toas. Samuti osutas ta, et keeldub täitmast
Katseaja kulgu tuleb hinnata mitterahuldavaks, kuna kriminaalhooldusalune keeldub täitmast kohtu poolt
Kriminaalhooldusametnikule on teadmata kriminaalhooldusaluse elukoht. P.J selgitas, et vahel harva käib ema juurest läbi, et kätte saada talle tulev post, ent ta ei ela seal. Kohtumäärus laekus Narva talitusse 07.05.2012. P.J-ile selgitati kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud kohustusi. Esmakohtumisel 09.05.2012 selgitati talle tema õigusi ja kohustusi ning ta andis allkirja, et on nendega tutvunud. Seega on hooldusalune rikkumise tagajärgedest teadlik. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja e tte erakorralise ettekande ning palus pöörata P.J-ile mõistetud karistus täitmisele. Lisaks algsele taotlusele esitas kriminaalhooldaja täiendavad materjalid, mille kohaselt teostas kriminaalhooldaja 01.08.2012 kodukülastust, kuid aadressil xxx ei olnud kedagi kodus. Valvur teatas, et P.J küll käib aegajalt sel aadressil, kuid ta ei ela seal. Hiljem teatas ka P.J-i ema telefonitsi toimunud vestluses, et P.J ei ela sellel aadressil. Kriminaalhooldusalune P.J andis kohtuistungil vastuolulisi selgitusi. Kuigi ta on eelnevalt andnud kirjaliku seletuse, et ta ei ela kõnealusel aadressil ning uut aadressi keeldub andmast, ütles hooldusalune kohtuistungil, et ta siiski elab aadressil xxx ning kriminaalhooldajale antud kirjalikus selgituses väitis vastupidist, kuna oli hetkel vihane. Samuti on P.J-i sõnul tema ema valesti mõistetud. Ema on vana inimene ning ta võis kasutada ebatäpseid termineid. Ema ei öelnud kriminaalhooldajale, et P.J ei ela sel aadressil, vaid et teda pole hetkel kodus. Samas märkis P.J, et vahepeal ta siiski elas lühiajaliselt ka mujal, kuna ei saa elada emaga koos ühes toas. Teist aadressi ta keeldus andmast, kuna ei taha, et selle korteri omanikku kaasataks tema üle teostatavasse kriminaalhooldusesse. Ka kohtuistungil keeldus ta seda aadressi ütlemast. Istungil lubas P.J, et elab kohtu määratud aadressil, kuid ta ei saa lubada, et ta on alati kodus sel hetkel, kui kriminaalhooldaja tuleb teda kontrollima. Kohus selgitas, et tal on õigus oma elukohta vahetada, kui praegune on mingil põhjusel sobimatu, kuid sellest tuleb kriminaalhooldajat eelnevalt teavitada ning saada temalt luba. Seepeale märkis hooldusalune, et ta tahaks küll vahetada elukohta, kuid ei soovi, et uue korteri omanik oleks tema tõttu samuti kontrollile allutatud. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek P.J-i suhtes kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 5 sätestab, et kui isik ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 3 1-11-8291 Harju Maakohtu 24.04.2012 kohtumäärusega kohustati P.J elama aadressil xxx. Samuti kohustati teda elukoha vahetamisel küsima eelnevalt kriminaalhooldajalt luba. Kuigi kohtuistungil väitis P.J, et ta elab kohtumääruses märgitud aadressil, ei ole kohtu hinnangul see selgitus veenev. Isik on ise andnud varasemalt kirjaliku seletuse, et ta ei ela sellel aadressil ning keeldub uut aadressi andmast. Asjaolu, et P.J ei elanud aadressil xxx, kinnitavad ka tema ema ja maja valvuri seletused. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et mõnenädalase perioodi jooksul on P.J otsustanud ise anda mingil põhjusel ebaõigeid kirjalikke seletusi enda elukoha kohta ning ühtlasi on juhuslikult ka tema ema andnud kriminaalhooldajale eksitavat informatsiooni P.J-i elukoha kohta. Asjaolu, et P.J-i ema ja P.J-i enda varasem väide, et ta ei ela aadressil xxx, kinnitab majavalvuri seletus ja ka P.J-i poolt kohtuistungil mööndu, et ta lühiajaliselt tõepoolest elas mujal. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul üheselt tuvastatud, et P.J ei ole täitnud talle pandud kohustust elada aadressil xxx. Ta ei küsinud elukoha vahetamiseks kriminaalhooldajalt luba ega teavitanud teda ka uuest aadressist. Seega on P.J keeldunud täitmast kohtu poolt
lg 1 p 1 ja 5 alusel määratud kontrollnõudeid ning rikkus sellega ennetähtaega vabastamise tingimusi. Ennetähtaega vabastamise tingimuste rikkumise korral ei võimalda
lg 5 kandmata karistuse osa täitmisele pööramise asemel muude alternatiivsete meetmete rakendamist. Seega tuleb P.J-ile mõistetud kandmata jäänud karistuse osa pöörata täitmisele. Ülaltoodust lähtudes pöörab kohus
lg-st 5 juhindudes P.J-i suhtes Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.09.2011 kohtuotsusega nr 1-11-8291 mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa – 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 09.08.2012. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3. (digitaalselt allkirjastatud) Astrid Asi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.