) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav J.A, ik.xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista J.A
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära 30x4 eurot=120 (ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse. 2.
sätete alusel määrata rahalise karistuse tasumine J.A’ a poolt ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 120:12=10 (kümme) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda hiljemalt 30.08.2012.a.
2 Kriminaalasi nr 1-12-7205 Prokuröri poolt kohtus J.A-le nõutud karistus:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, so 4.00x30=120.-(ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse.
sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 120:12=10.(kümme) eurot kuus. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub vabastada ennast menetluskulu tasumisest kasvõi osaliselt ja tasumisele kuuluva määrata ositi tasumisele. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab J.A süüdi kuriteos
järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.
lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.
lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus 3.20 EUR. Kuna J.A päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt 4 EUR-i , siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäära 4,00 EUR-i. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290 eurot ning seega on 5 sundraha 435 EUR-i (1,5x290). KrMS § 256 lg2 kohaselt kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 217,50 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt sundraha väljamõistmisele riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt . J.A-le määratud kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld avalduse alusel on kohus arvestanud kaitsjale tasuks kohtueelses menetluse ja kohtulikus menetluses osalemise eest kokku 115,40 eurot (tasu sisaldab käibemaksu). J.A on töövõimetuspensionär. Ta on 100% -lt töövõimetu. J.A ei oma kriminaalkaristatust ja ta on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud. On ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Eeltoodust tulenevalt ja KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada J.A kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Kristel Pedassaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.