← Eesti

4-12-289/35

Väärteoasi nr 4-12-289 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.juuni 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-289 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Väärteoasi P.L-i kaebus Ida Prefektuuri 27.12.2011 otsusele väärteoasjas nr 2440,11,009435, millega temale Liiklusseaduse § 227 lg 1 alusel määrati rahatrahv 25 trahviühikut so 100 eurot Väärteoasja arutamise aeg 28.02.2012 avalikul kohtuistungil Ida Prefektuuri esindaja Meelis Kaev Menetlusalune isik P.L isikukood xxx, elukoht: xxx Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus Istungil osalenud isikud OTSUSTAS: Jätta rahuldamata P.L-i kaebus ning jätta muutmata Ida Prefektuuri 27.12.2011 otsus väärteoasjas nr 2440,11,009435, millega P.L-ile Liiklusseaduse § 227 lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut s.o 100 eurot. P.L tasuda rahatrahv 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220115345190 ja selgitus „P.L 4-12-289 rahatrahv“. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumaja kantseleis kättesaadav 13.07.2012 Menetluse käik: 08.12.2011 koostas välijuht Aleksandr Urb väärteoprotokolli nr.AB 1226844 selle kohta, et xxx liikus P.L sõiduautol xxx xxx suunas asulavälisel teel kiirusega 115+ - 6 km/h, s.o mitte vähem kui 19 km tunnis. 27.12.2011 Ida Prefektuuri otsusega nr. 2440,11,009435 tunnistati P.L väärteo toimepanemises LS § 227 lg 1 järgi süüdi selles, et isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja ületas lubatud sõidukiirust kuni 20 km tunnis. Karistuseks määrati P.L-ile 25 trahviühikut s.o 100 eurot. 23.01.2012 esitas P.L kaebuse Viru Maakohtule, milles palus tühistada Ida Prefektuuri otsus nr. 2440,11,009435 , vaidlustades väärteo toimepanemise fakti ja karistust. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID: Vastavalt VTMS § 133 p 2 ja 3 kontrollib kohus, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja kas 27.12.2011 Ida Prefektuuri otsusega nr. 2440,11,009435 karistatava teo on toime pannud menetlusalune isik. Kohus kontrollib xxx P.L liikus xxx suunas asulavälisel teel kiirusega 115+ - 6 km/h, s.o mitte vähem kui 19 km tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas P.L rikkus ülalnimetatud Liiklusseaduse nõudeid s.o LS § 33 lg 3 ja LS § 50 lg 5 p 3 sätteid. Kohus hinnanud kogumis väärteoasjas kogutud tõendeid leidis, et P.L-i kaebus vääreoasja kohtuvälise menetleja otsuste peale tuleb jätta rahuldamata. Kohus uuris väärteoasja kohtuvälises menetluses kogutud tõendit - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tlk. 9 s.o vahetult peale tema sõiduki kinnipidamist politseiametnike poolt - P.L omakäeliselt kirjutatud ja allkirjastatud ütlusi selles, et ta liikles 8.12.2011 xxx kilomeetril kiirusega mitte rohkem kui 90+- 5 km tunnis. Ta sõitis mööda temast aeglasemalt liikunud sõidukist. Kohus leidis, et nimetatud ütlused vastavad väärteoprotokollis fikseeritud andmetele ajaliselt ja rikkumise kohas selles, et xxx kilomeetril tõepoolest liikles P.L juhtides xxx xxx, väärteoprotokollis täheldatud ajal. P.L omakäeliselt kirjutatud ütlustes ei vaidlustanud liiklemist 162.- kilomeetril ja lisas iseloomustava asjaolu, et ta tõepoolest liikles sellel teelõigul ja sõitis teisest sõidukist mööda. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tlk. 11 on tõendatud, et P.L sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimisel xxx kilomeetril liikus kiirusega 115 +- 6 km tunnis, kui lubatud kiirus teelõigul oli 90 km tunnis. Seega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud kiirust mitte vähem kui 19 km tunnis. Kohtuistungil P.L muutis oma eelnevalt kohtuvälises menetluses antud ütlusi ja selgitas, et ta sõitis xxx juurest ja enne tanklat peatas politseipatrull tema sõiduki. Ta liikus kiirusega alla 90 km tunnis, mitte üle selle ja liikus ca 5 km kuni peatamiseni. Hinnates ainuüksi P.L-i ütlusi erinevates menetlusstaadiumides märgib kohus, et need on omavahel vastuolus ja isik ei tunnista temale inkrimineeritavat rikkumist lubatud sõidukiiruse ületamist erinevate põhjendustega. Esmalt võttis P.L omaks, et ta liikus xxxl kilomeetril, kuid kohtuistungil välistab selle täielikult. Seega eeltoodut arvestades leidis kohus, et vastutusest hoidumise eesmärgil ei tunnista P.L kohtuvälises menetluses kiiruse ületamist ning lisaks sellele kohtuistungil eitab esmalt omaksvõtud asjaolu 162.l kilomeetril liiklemist, väites, et see pole üldse tema sõiduki kiirus. Kohtuistungil uuris kohus lisaks menetlusaluse isiku seisukohale ka teisi kogutud tõendeid. Tunnistaja AxxxMxxx ütlustega nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil antud ütlustes on tunnistaja jäänud seiskohale, et xxx märkas ta koos temaga patrullis olnud politseiametnikuga xxx, mille kiiruseks paarimees mõõtis 115 km tunnis. Tunnistaja sõitis xxx taga ja silmside sõidukiga või selle tuledega ei kadunud kuni selle sõiduki peatamiseni. Peatunud sõiduki xxx juhiks osutus P.L, kes viibis autos üksi. Kohtuistungil tunnistaja A.Mxxx täpsustas, viidates ka kohtuistungil vaadatud videosalvestisele selle kohta, xxx maanteele ühtegi sõidukit liikumas ei olnud näha ja xxx kuni tanklani on tunduvalt lühem maa kui 5 km, võimalik et kuni 2 km, mistõttu 90 kilomeetrilise tunnikiirusega kestev liiklemine tunnistaja arvates ei ole küllaldaselt põhjendatud. Tunnistaja jälgis sõidukit alates xxx xxx suunas liiklemisel kuni selle peatamiseni ning kõrvalteelt ei väljunud teelõigule Piimakombinaadi juures ühtki sõidukit. Samas oli P.L-i sõiduki kiirus jätkuvalt üle 100 km tunnis. Kohus, vaadanud videosalvestust nõustub tunnistaja tõepäraste ütlustega, et V.Kazai poolt täheldatud Piimakombinaadi juurest xxx tänavalt ei sõitnud xxx ühtki sõidukit. Videosalvestiselt oleks sel juhul nähtavad sõidukituled kuid jälgitaval videol neid ei olnud. Samas oli aga videosalvestusel nähta sõiduk või sama sõiduki tuled, millele viitab tunnistaja A.Mark, et sama sõiduki P.L-i juhtimisel peatasid politseiametnikud sini-punaste vilkurite märguandega enne tanklat. Viimatinimetatud tunnistaja A.Mxxx ütlustega seondub tõendina kohtuistungil vaadatud videosalvestusest P.L-i poolt juhitava sõiduki sõidukiirus. Tunnistaja A.Mxxxi ütlused hindab kohus tõepäraseks seonduvuse tõttu nii videosalvestisega kui tunnistaja ütlustega kohtuvälises menetluses esmaste ütlustega sõiduki liiklemisest 162.-l kilomeetril ja ka kooskõlas videosalvestuselt nähtud sõidukiiruse 115 km tunnis fikseerimisega kõnealusel teelõigul s.o xx-l kilomeetril. Tunnistaja A.Mxxx ütlused täpsustavad ja seondavad videosalvestusel A.P.L-i juhtimisel oleva sõiduki antud teelõigul lubatava kiiruse 90 km tunnis kestvat ületamist kuni selle peatumiseni. Eeltoodud kiiruse ületamine näitab, et rikkumine on tahtlik ja sihipärane sõidukijuhi käitumine. Nii videosalvestiselt nähtuga ja ka tunnistaja A.M xxx ütlustega aga ka P.L-i ütlustega kohtuvälises menetluses on tõendatud, et P.L liikles 8.12.2011 xxx maanteel 162-l kilomeetril kella 6.20 paiku s.o väärteoprotokollis täheldatud ajal ja kohas. Menetlusalune isik oma süüd eitas lubatud sõidukiiruse ületamises. Juhile näidati kiirusemõõteseadme näitu ja tutvustati ka Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, millest nähtub, et kiiruse mõõtmine on toimunud 3-4 sekundi jooksul. Kiirusemõõteseade on eelnevalt test-kontrollitud ja näitu menetlusalune isik ei ole vaidlustanud kuid ei seonda seda enda käitumisega. Kohus hindab menetlusaluse isiku P.L-i ütlusi, milles ta ei tunnista kiiruse ületamist ja kohtuistungil antud selgitust-ei liikunud üldse sel teelõigul vaid sõitis läbi xxxmittetõepärastena vastutusest vabanemise eesmärgil. P.L-i ütlused on ümber lükatud tunnistaja A.Mxxx tõepäraste ütlustega. A.Mxxx on eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt valeütluste andmise eest mõlemate ütlustele eelnevalt ja tunnistaja ütlused on antud ühetaolisena nii kohtus kui ka seondatavad videosalvestusest nähtava kiiruse ületamisega fikseeritud 115 km tunnis asulavälisel teelõigul vahetult enne P.L-i sõiduki peatamist. P.L ei eita, et tema sõiduk peatati vahetult peale videosalvestises kajastatava teabe lõppemist. Juhindudes VTMS § 108 ja hinnates kogutud tõendeid nende kogumis tuvastas kohus, et P.L pani toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o et isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km tunnis. Süüdlase käitumine on õigusvastane ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus ei tuvastanud P.L-i käitumises tema vastutust kergendavaid ega vastutust raskendavaid asjaolusid. Kohus leidis, et Ida Prefektuuri kohtuvälise menetleja poolt on P.L-i süü väärteo toimepanemises õigesti kvalifitseeritud ning temale on mõistetud karistus vastavalt seadusele. LS § 227 lg 1 alusel kehtestatakse vastutus mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km tunnis Tallinn-Narva maanteel 8.12.2011.a. kella 6.20 paiku. Maksimaalne karistus nimetatud rikkumise eest on võimalik määrata 30 trahviühikut. Karistus kõnealuse sätte keskmises määras on 15 trahviühikut. P.L-i poolt toimepandud rikkumise raskus on maksimumilähedane antud sätte alusel, mistõttu mõistetud karistus ei ole põhjendatult ülemäära range ja vastab üleastumise raskusele ning tugineb seadusele. Kohus ei tuvastanud P.L-i kaebuses esitatud väite- kiirus ei ole minu - õigustavaid põhjendusi ja leidis, et käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku liiklusalane rikkumine on patrullpolitseiametnike poolt tuvastatud kogutud tõendite kogumiga ja P.L-ile on õigesti määratud karistus Liiklusseaduse LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.