1-08-11162/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-11162 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus N.R-i (N.R) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.R-i määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 25.04.2012 määrusega jäeti N.R talle Tartu Maakohtu 02.02.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. N.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.02.2010 otsusega KarS § 121 ja § 274 lg 1 järgi ning teda karistati 11-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.11.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 02.02.2010 ja lõpp 07.02.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 23.03.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnanud vangla esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud ära süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on alates
6. aastast korduvalt kriminaalkorras karistatud. Põhiliselt on teda karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude, sealhulgas vägistamise ja röövimise toimepanemise eest. Samuti on ta kinnipidamisasutuses toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Eelnevast järeldas maakohus, et süüdimõistetul on kalduvus vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele. Varem on ta katseajal sooritanud uue kuriteo. Vaatamata sellele, et teda on eelnevalt korduvalt karistatud, jätkas ta kuritegude sooritamist isegi kinnipidamisasutuses. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt distsipliini rikkunud. Seega ei ole süüdimõistetu isegi vanglas, s.o range järelevalve tingimustes, suutnud alluda kehtestatud korrale. Korduvad distsiplinaarkaristused viitavad maakohtu hinnangul sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks, mistõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada oluliseks ka vabaduses kehtestatud õiguskorda ning kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allumist. Maakohus luges usutavaks vangla iseloomustuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Ta on impulsiivse käitumisega isik, kellel on kalduvus vägivalla kasutamisele. Samuti on tal kriminaalse taustaga tutvusringkond ja suhteliselt suured tasumata võlakohustused (ligi 2700 eurot). Emapoolne materiaalne toetus ei pruugi olla piisav tema vajaduste rahuldamiseks, kuna kriminaalhooldaja andmetel on emal igakuine sissetulek vaid ligi XXX eurot. Eriti suur tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on siis, kui süüdimõistetu tarvitab alkoholi, tal esineb mõni konflikt, suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega või kui tema majanduslik olukord on kehvapoolne. Maakohus järeldas eelnevast, et N.R-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht ning ka tema allumisvõime kriminaalhooldaja käitumiskontrollile on väga kaheldav. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N.R, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Seoses kahe vanglas toime pandud kuriteoga selgitab N.R, et
7. aastal Murru Vanglas toimepandu oli tingitud vajadusest enda eest seista, kuna kaaskinnipeetav ei tagastanud talle tema CD-mängijat ja solvas teda. Teine kaklus oli tingitud sellest, et N.R mängis kaaskinnipeetavaga malet. N.R kaotas ning sellest puhkes tüli, kuna võitja ütles, et hakkab nüüd N.R omama. Seoses süüdimõistmisega KarS § 274 järgi märgib N.R, et osutas vastupanu endale süsti tegemisele, kuna tal ei olnud seda vaja – ta kaitses ennast. N.R leiab, et usk Jumalasse on teda paremaks inimeseks muutnud. Röntgenpildi tegemisest keeldus N.R selleks, et pääseda eraldi lukustatud kambrisse ja hoida ära konflikt kambrikaaslasega, kellele ei meeldinud, et N.R palvetab ning vaatab ja kuulab usuteemalisi saateid. N.R leiab, et kohus ei tohiks vaadata üksnes rikkumiste hulka, vaid ka seda, mis nende rikkumiste taga on. Inimesele tuleb anda võimalus end muuta ning teda seejuures aidata. N.R lubab, et hakkab vabanedes tööle ning oma võlgasid likvideerima. Ta on oma vigadest aru saanud ning kahetseb neid. Lisaks on N.R kaks XXXX ning ema ja isa, kes teda vajavad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole N.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus järgnevat.
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et N.R-i määruskaebus ei sisalda selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja N.R-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks – seda enam, et ka N.R ise on maakohtu järeldustega nõustunud. Ehkki N.R on põhjalikult kirjeldanud, kuidas usk on teda parandanud, jäävad tema sellekohased väited ringkonnakohtu jaoks paljasõnaliseks. Ringkonnakohus leiab, et isiku puhul, keda on 12-l korral kriminaalkorras karistatud, ei piisa kohtu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise põhjendatuses veenmiseks üksnes tema lubadusest käituda seaduskuulekalt. Süüdimõistetu peab ka oma käitumisega näitama, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning ta on sellest vajalikud järeldused teinud. 3.
11. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ei tohiks ta olla vanglas jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. N.R-i puhul ei ole see tingimus täidetud. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on tal 43 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis võimaldab järeldada, et tegemist pole olnud juhuslike, ühekordsete rikkumistega, vaid N.R on tõsiseid probleeme kehtestatud korrale allumisega. Lisaks vangla sisekorra rikkumistele on N.R jätkanud vangistuses ka kuritegude sooritamist. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtul usk N.R-i lubadusse alustada vabaduses seaduskuulekat elu. Kui kinnipeetav pole vanglas, kus tema tegevuse üle teostatakse pidevat järelevalvet, suutnud käituda õiguskuulekalt, ei ole tõenäoline, et ta suudaks seda teha vabaduses. 3.
12. Ringkonnakohtu arvates ei võimalda lisaks N.R-i varasemale elukäigule ja käitumisele vangistuse kandmise ajal ka tema vabanemisjärgsed elutingimused ning võimalused vabaduses teda ennetähtaegselt vabastada. Nii puudub N.R vabanedes garanteeritud töökoht ning seega kindel sissetulek. Kuivõrd N.R on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamiseks, suurendab sissetuleku puudumine uue varavastase kuriteo sooritamise ohtu. N.R on küll väitnud, et plaanib end Töötukassas arvele võtta, kuid hariduse ning töökogemuse vähesuse tõttu võib töö leidmine osutuda raskendatuks. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on varasemalt tegelenud hasartmängudega, mis omakorda suurendab N.R-i majanduslikesse raskustesse sattumise ja sellest tulenevalt kriminaalse tegevuse jätkamise ohtu.
13. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada N.R-i suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada
14. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas 4