Obsah (8)

§ 262§ 66§ 12§ 16§ 32§ 48§ 56§ 57

4-12-4182 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 7. november 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2012.a Kärdla Väärteoasja number 4-12-418

§ 262

järgi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik P.N, isikukood xxx, elukoht *, emakeel *, * kodanik, * Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskond, asukoht Sadama 26 Kärdla, esindaja Mihkel Karjamaa RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada P.N

§ 262järgi ja karistada arestiga 30 (kolmkümmend) päeva.

2.

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi alljärgnevalt: kohustada P.N ilmuma 15-päevast aresti kandma 21.11.2012 kell 9.00, 7-päevast aresti kandma 12.12.2012 kell 9.00 ja 8-päevast aresti kandma 03.01.2013 kell 9.00. 3.Aresti kandmine toimub Kärdla politseijaoskonna arestimajas (Sadama 26 Kärdla). Karistuse kandmise aja alguseks lugeda P.N poolt karistuse kandmisele asumise aeg. 4.Kui P.N ei ilmu määratud aegadel karistust kandma, teeb kohus määruse P.N sundtoomiseks arestimajja. 5.Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. 6.Saata kohtuotsus täitmiseks Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 4-12-4182 Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi Väärteoprotokolli, koostatud 31.07.2012, kohaselt süüdistatakse P.N-i selles, et tema 05.06.2012 kell 00.01 Tubala külas Pühalepa vallas Hiiu maakonnas viibides Katre külalistemaja territooriumil ja ruumides, tülitas pahatahtlikult külalistemajas viibivaid Põlva Ühisgümnaasiumi õpilasi ja kasutas ebasündsaid väljendeid õpilaste suhtes. Tekitas füüsilise kontakti õlale, jala reieosa –ja istmikule käega patsutades, peksis kätega vastu ööbimiskoha lukustatud külaliste tubade uksi käskides need avada, lärmas valjuhäälselt külalistemaja koridorides ja tubades ning keelas lukustada tubade uksi. Sellise käitumisega hirmutas ja rikkus K J, S M, T R M, M M, E A, L-L R, B A, T I, IT, J R, K-M J, E V, L L, H M R, E-M M, B O, M J rahu ja turvatunnet. Kohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustik (V™S) § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 12

lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune teiste isikute rahu ja turvatunnet Katre külalistemaja territooriumil. Väärteoprotokollis ei ole kohtuväline menetleja kirjutanud väärteo kvalifikatsiooni, kuid kohtualluvusse saatmise määrusel on väärteo kvalifikatsioonina kirjutatud

§ 262

ja nii leidis kohtuväline menetleja ka kohtuvaidlustes, et P.N on toime pannud

§ 262järgi kvalifitseeritava väärteo.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-75-03 leidnud, et kohus ei tohi väljuda väärteoprotokollis kirjeldatud teo kirjeldusest, küll aga on kohtul õigus muuta väärteo kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis kirjutanud väärteo kvalifikatsiooni, ei takista väärteo arutamist. Kohus peab lähtuma väärteoprotokollis kirjutatud teokirjeldusest, kontrollima, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja seejärel kohus hindab, kas P.N on toime pannud süüteo ja millise õigusnorm järgi see tuleks kvalifitseerida. Menetlusalune isik P.N andis kohtuistungil ütlusi, et puht füüsiliselt toimus asi nii, et grupp oli ära jagatud, osa olid kämpingus, osa majades. Jääb arusaamatuks, miks on nii palju inimesi, asjaga seotud oli ainult 3 inimest, kes elasid temaga ühes majas. Õpilaste toa ja tema toa vahel olevas toas elas bussijuht. Bussijuht tuli kuskil kesköö paiku tema juurde kaebama, et on väsinud, kuna nad hakkasid varakult juba sõitma, aga tema kõrvaltoas toimus õpilastel mingi lärm ja raadio mängis kõvasti ning võib-olla oli neil ka külalisi. Koputas vastu toa ust ja palus vaikust. Ust ei avatud, aga saabus vaikus. Bussijuht oli koputamise hetkel juba oma toas. Õpilased olid 5.-

1. klassi omad, alaealised. Ülejäänud õpilased elasid mujal – õues kämpingutes. Puutus teiste õpilastega kokku ainult päeval, näitas noormeestele, kus asuvad puud, et nad saaksid grillida. Alkoholi tarvitanud sel päeval ei olnud. Kurb on see, et laste saatjad, täiskasvanud, ei kutsunud ise lapsi korrale. Ise täisealiste saatjate poole ei pöördunud, ei teadnud, kus nad elavad. See lärm ja vali muusika häirisid nii teda kui bussijuhti. Peale koputamist saabus rahu ja vaikus. Korrarikkumine oli üks kord. On tööjaotus M K, tema vastutab külalistemaja eest, kus see korralekutsumine toimus, tema vastutab kämpingute eest. Külalistemajas asub ka tema enda elukoht. Külaliste korralekutsumiseks on õigus, arvab. M K ei ole mingit kokkulepet. Aga kuna ta hommikul vara toitlustab inimesi, siis on tema kohustus õhtul, kui M.K juba magab, tegeleda jooksvate asjadega, tuleohutusega. Meelega oma äripartnerile kahju ei tekitanud. Et öösel politsei käis, ei teadnud. On peale selle veel teine magamistuba, läks teise majja, kuna oli ka väsinud. Järgmine päev kuulis M K käest, et osa külalisi olid lahkunud. Tunnistab, et oleks pidanud pöörduma täiskasvanud saatjate poole, aga oli bussijuhist kahju. 4-12-4182 Tunnistaja E V, kes oli lasteekskursioonil kaasas õpetajana, andis kohtus järgmisi ütlusi. Kui Katri Külalistemajja saabusid
2. juunil, oli kõik väga kena. Probleemid tekkisid õhtul, kui lapsed magama läksid. Nende kooli lapsed olid paigutatud külalismajadesse kolme majja, teise kooli omad kämpingutesse. Läksid ühe lapsevanemaga õhtul oma tuppa, lapsevanem tuli jutuga, et lapsed rääkisid, et mingi aeg tuli see mees nende juurde ja käitus imelikult ja ütles, et teil on pandavad poisid. Otsustasid lastega rääkida, et inimesed ongi erinevad, et püüaks aktsepteerida, olla oma toas. See oli 9-10 ajal. Natukese aja pärast helistasid õpilased, et mees oli koputanud kõvasti nende uksele ja nõudnud, et nad peavad toauksed lukustamata hoidma mingite tuleohutuse eeskirjade kohaselt. Läksid laste juurde, lapsed kartsid, soovitas lastele jääda oma tubadesse ja magama minna ja uksi mitte avada. Soovitas neil rahulikuks jääda. Üks laste tubadest oli väikses majas, tuba oli läbikäidav ja pererahvaga ühes majas. Ühte ust nad ei saanud lukustada ja lapsed nutsid, kartsid. Teine õpetaja ja giid juba magasid. Rahustas jälle lapsi. Natukese aja pärast jälle telefonikõne. Ühed poisid olid toa ukse kopsimise peale avanud, mees oli neilt uksevõtme ära võtnud ja poisid olid ka hirmul, sest sõnavahetus oli selline, mis hirmu tekitas. Siis nägi koridoris seda meest ja küsis, kas midagi on korrast ära. Ta vastas, et uksed peavad lukustamata olema tuleohutuse nõuetel ja tema olevat lapsi keelitanud vaiksemalt olema, sest bussijuht peab magada saama. Lapsed ütlesid, et mees oli nõudnud neilt vaikust, et bussijuht tahab magada, aga nemad olid niigi vaikselt. Ka perenaine tuli ja küsis, kas politsei kutsuda. Soovitasid seda teha, sest lapsed olid ärevuses, nutsid ja olid paanikas. Rahustas kogu aja lapsi. Siis tuli politsei, teatasid, et sellesse ööbimiskohta ei saa jääda. Mingil ajal tuli giid ja teatas, et nad viiakse Kärdlasse ühte hotelli. Politsei küsis, kas tahavad esitada kaebust, aga ei suutnud kohe otsustada. Kui teise hotelli olid jõudnud, vajas nii mõnigi laps veel rahustamist. Seda kõike põhjustas majaperemees oma käitumisega, mis mõjus lastele ebaturvaliselt. Lapsed ütlesid, et mees käis kahe toa ukse taga kaks korda. Peremehe käitumine öösel oli niivõrd häiriv nii lastele kui täiskasvanutele, et pidid uue ööbimiskoha leidma. Lapsed olid häiritud ka järgmisel päeval veel kui koju sõitsid. Tellisid bussile vastu nende vanemad ja pidasid koos nõu, kas esitada kaebus politseisse. Kaebuse esitasidki politseile selle tõttu, et väga raske oli kõigil ja soovib, et teistega midagi taolist ei juhtuks. Tunnistaja E-M M andis kohtus ütlusi, et viibis 4.-
3. juunil Katri Külalistemajas. Häiris seal see, et õhtul, kui grillisid, siis peremees vaatas neid imeliku pilguga. Oli selle maja kõrvalmajas, kus peremees ööbis. Olid oma toas neljakesi – tema, M L, J R ja K K. Pärast tulid ka teised nende juurde, sest kartsid maja peremeest. Koputamisest rääkisidki need, kes nende juurde tulid. Öösel käisid juurdetulijatele patju ja tekke kõrvalmajast toomas. Läks alt uksest, teised läksid teisest uksest. Peremees oli tema selja taga äkki ja hakkas oma püksilukku näppima. Enne puutus temaga kokku siis, kui kiikusid suurel kiigel, ta tuli nende juurde ja tahtis suhelda. Hiljem käis õpetaja neid rahustamas ja perenaine kutsus politsei. Sinna ei tahtnud enam jääda ööbima ja seda just majaperemehe käitumise tõttu. Enne probleemide tekkimist peremehega mängisid võrku ja grillisid, väga lärmakad kindlasti ei olnud ja muusikat ei mänginud. Tubadesse majutas perenaine. Tunnistaja T I andis ütlusi, et viibis 4.-
4. juunil Katri Külalistemajas. Kui ööbimispaika jõudsid, oli kõik väga tore, mängisid võrku ja grillisid. Mingil ajal hakkasid tubadesse minema, mitte veel magama. Oma tubades suhtlesid teistega telefoni teel ja hakkasid liikuma jutud, et peremees käib uste taga. Lootsid, et kui oma toas on, ei juhtu midagi. Kui kuulis, et see mees asub nendega ühes majas, hakkas kartma ja läks teise majja E-M M ja M, perekonnanime ei tea, oli teisest koolist. Selleks küsis õpetaja käest luba. Siis kuulsid, et peremees oli ühes toas isegi võtme ära võtnud. Hakkas hirm. Õpetaja käis rahustamas. Kõigil tekkis juba paras paanika, osa nutsid, istusid voodis, kartsid. 4-12-4182 Siis läksid koos L L ja KM võtit küsima, et saaks uksed lukku panna, kellegi käest ei olnud küsida, nägid, et see mees tuli ja kergitas pükse, ta küsis, et kas meil on külalisi. Jooksid ruttu tuppa tagasi ja rääkisid sellest teistele, kõik hakkasid veel rohkem kartma ja tekkis paanika. J R nuttis ja värises, kartis hirmsasti. Õpilased rahustasid ka üksteist. Teadsid, et see mees on poiste toas ja helistasid sinna, kuulsid, et see mees rääkis seal toas midagi väga kõva häälega. Kui oma esimeses toas oli d, siis rääkisid hästi vaikselt, lootes, et siis see mees nende juurde ei tule. Teises toas, kuhu pärast läksid, ei julgenud üldse häält teha. Kui olid õpetajaga rääkinud, siis ajas ta reisikorraldaja üles ja palus teise ööbimiskohta viia. Siis viidigi nad bussiga Sõnajala hotelli. Raske oli magama jääda, sest kõik olid ärevuses veel ja seda põhjustas Katri peremehe käitumine. Toad jagas perenaine, öörahust siis juttu ei olnud. Üheski toas ei olnud muusikat, televiisorit ka ei vaadanud, omavahel olid vaikselt. Olid oma kooliga majades, kämpingutes olid Parksepa kooli õpilased. Tunnistaja K J andis kohtus ütlusi, et viibis 4.-
5. juunil Katri Külalistemajas. Seal käis üks mees nende juures, kes pidi grillmeister olema. Õhtul hakkas ta mööda tubasid käima ja tuleohutuse eeskirjadest rääkima ja et vastavalt eeskirjadele peavad uksed lukust lahti olema. See mees silitas ta õlga. Martinit hakkas vastu nägu lööma, aga ei löönud siiski. K -M ütles ta, et too kaotab täna süütuse. See kõik toimus nende toas, kuhu ta tuli sisse. Uks oli vist lukustamata. Teine kord tuli ta veel. Siis oli küll uks lukus, aga üks poiss tegi selle lahti, sest see mees koputas ukse taga ja nõudis sisselaskmist. Kui ta tuppa tuli, võttis toa uksevõtme ära. See häiris väga. Võtme äravõtmist põhjendas ta tuleohutuseeskirjadega. Pärast pani küll võtme tagasi. Selle mehe jutt tuletõrje eeskirjade kohta oli mõnes mõttes usutav ja mõnes mõttes mitte. Küsisid selle kohta ka õpetajalt, tema käskis uksed lukus hoida. Tundus, et peremees oli tarvitanud alkoholi, lõhnad olid tal juures ja rääkis ka kuidagi pehmelt. Ta võis käia nende juures isegi rohkem kui kaks korda. Nende kooli õpilased ööbisid kolmes majas. Teadsid, et peremees ööbib nendega samas majas. Olid kuuekesi toas ja üritasid oma voodites vaikselt omavahel rääkida. Enne selle mehe käiku rääkisid natuke valjemalt, muusikat ei mänginud. Kui mees tuli, siis ütles, et majas peab olema vaikselt, kui tahate lõbutseda või juua, minge välja. Katrisse ööbima ei jäänud, sest õpetajad kartsid nende pärast. Ise kartsid ka, seda põhjustas selle mehe käitumine. Tunnistaja K M J andis kohtus ütlusi, et oli koos klassiga 4.-
6. juunil Katri Külalistemajas. Teda häiris seal see mees, kes oli purjus. Ta rääkis nendega seal kui sõber. Viinalõhnad olid juures ja rääkis imelikult. Kui õhtul grillisid, siis ta oli juba natuke teistmoodi. Kui tuppa läksid, siis see mees tahtis nende juurde sisse saada. Ta käis seal ühe korra. Enne nende tuba oli seal eesruum, kus istusid rahulikult. Siis see mees tuli nende juurde ja käskis vaikselt olla ja välja minna. Esimene kord, kui ta tahtis nende tuppa tulla, siis ta kolkis uksele ja rääkis tuleohutusest ja keegi tegi ukse lahti. Toas hakkas ta karjuma, et mis te möllate, M ütles talle, et meie ei lärma, selle peale läks mees tema juurde, tegi plaksu ja näitas rusikat. Talle ütles, et vaadaku, et täna süütust ei kaota. Süütuse kaotamise kohta sai aru, et ta mõtles, et tüdrukutele liiga ei teeks. Vahepeal võttis mees toa võtme ära ja tekkis hirm, et ei saagi ust lukku, pärast pani ta selle laua peale. Väga hirm ei hakanud, aga tüdrukud olid ka nende tuppa tulnud ja nemad kartsid. Öösel viidi teise hotelli, sest tüdrukud kartsid seda meest ja keegi ei saanud magada. Paljud tüdrukud nutsid. Ööbisid suures majas III korrusel, kus oli teisigi. Peremehe tuba oli samas majas II korrusel. Bussijuht oli I korrusel. Nende seltskonnas ei lärmanud keegi, kõik olid rahulikult. Kui öösel teise hotelli said, siis läks asi normaalseks. Tunnistaja M J andis kohtus ütlusi, et viibis 4.-
7. juunil Katri Külalistemajas. Kui sinna kohale jõudsid, siis oli Erland juba natuke purjus. Ta käitus imelikult ja hakkas nendele ligi tikkuma. Õhtupoole, kui toas juba olid, kutsus kõiki välja, et rääkida tuleohutusest. Siis ütles, et laske bussijuhil magada, kuigi bussijuht sel ajal juba magas ja käskis neil vait olla. Kui ta nendega rääkis, siis suhtles ka füüsiliselt – pani käe talle õlale, võttis ümbert kinni. Olid oma toas rahulikult ja käisid vaikselt, see ei saanud bussijuhti kuidagi segada. Ei kuulnud ka teistest tubadest mingit lärmi. Umbes 22 ajal tuli see mees nende tuppa. Õpetaja käsul olid ukse lukustanud, aga ta nõudis 4-12-4182 sisselaskmist ja koputas pidevalt. Lasid ta lõpuks sisse ja siis hakkas ta selgitama tuletõrjeohutusest, näitas akna taga olevat redelit. Läksid lõpuks vooditesse teki alla, siis ta väljus toast. M helistas oma emale ja kutsus enda juurde. Oli imelik tunne. M K läks hirmu tõttu voodi alla. Ukse olid lukku pannud, aga Erland hakkas jälle iga ukse taga käima. Siis helistasi d õpetajale, kui õpetaja tuli, ütles Erland, et kõik on OK ja lahkus oma tuppa. Öösel viidi nad bussiga turvalisuse tagamiseks Kärdla Sõnajala hotelli. Tunnistaja B O andis kohtus ütlusi, et viibis 4.-
8. juunil Katri Külalistemajas. Teda häiris see, et seal oli see mees, kes pidi väljas olevaid maju jälgima. Ta oli joonud. Ta käis nende uste taga, käskis magama jääda ja enne võtmed talle anda tuletõrjeohutuse pärast. Teda häiris, et ta kolkis nende ukse taga ja käskis ukse lahti teha. Enne ta ei olnud nende juures sees käinud ja ta ei saanud ka, kutsusid õpetaja. Neid oli enne hoiatatud õpetaja poolt, et ust ei tohi sellele mehele lahti teha ja kui ta seda nõuab, siis tuleb õpetajale kohe helistada. Öösel viidi nad hotelli, sest see mees käis muudkui uste taga ja see häiris. Kui oma toas olid, siis istusid ja rääkisid. Mingit lärmi ei teinud ja kusagilt mujalt toast ka ei kuulnud, kuulsid ainult samme. Nende majas oli vähemalt 4 tuba. Selle meesterahva elukoht oli nende toa ligi. Bussijuht asus nende toa kõrval. See mees ütles, et ei tohi bussijuhti häirida. Järgmisel päeval küsisid bussijuhilt selle kohta, bussijuht ütles, et teda ei häirinud miski. Seda meest kartsid, rahulikum oli alles siis, kui õpetajad tulid. Tunnistaja M M andis kohtus ütlusi, et 4.-
9. juunini viibis Katri Külalistemajas. Selle peremees tundus kohe algul kahtlane, oli imeliku jutuga ja õhtu poole läks aina kahtlasemaks. Õhtul hakkas mööda uksetaguseid käima ja nõudis sisselaskmist. Tüdrukud olid ka nende toas. Tegi ukse lahti ja ta ronis sisse hommikumantlis, hakkas karjuma, et mis te karjute, tallate nagu noored põdrad ringi ja käskis vaikselt olla. Nende arust ei toimunud lärmi. Nad ei laskvat bussijuhil magada. Siis rääkis pikalt tuletõrjeohutusest ja et ta on ise kunagi tuletõrjuja olnud. Tundus et venitab juttu, et kauem nende toas olla. Tüdrukud olid ka toas ja ta oli vist kindel et toimub mingi seksuaaltegevus. Siis käis M voodi juures, silitas ta juukseid, tal on pika juuksed ja ütles, et tal on ka kunagi sellised juuksed olnud ning vaatas kahtlase pilguga ja läks K juurde, kellele väitis, et see kaotab täna oma süütuse. Tüdrukud kartsid teda. Väljaminekul võttis toa võtme ära, pärast said võtme tagasi. Kutsusid õpetaja, kes lohutas tüdrukuid. Teised rääkisid ka, et see mees oli nende uste taga käinud, õpetaja keelas ust lahti teha. Lärmi nad ei teinud. Pärast küsis bussijuhilt, bussijuht ütles, et magas rahulikult, teda ei seganud miski. Bussijuhi tuba oli nende omast paar tuba edasi. Kartis seda meest ka, sest purjus inimesed on ettearvamatud, püüdsid mitte vastu rääkida, mine tea, mida muidu teeb. Said aru, et ta on purjus sellest, et ta jutt oli segane ja tasakaal oli häiritud. Kuna kõik olid paanikas, otsis giid lõpuks uue ööbimiskoha ja nad viidi poole öö pealt Sõnajala hotelli. Paanika põhjuseks oli selle mehe käitumine. Tunnistaja T R M andis kohtus ütlusi, et oli koos teistega selle aasta 4.-
10. juunil Katri Külalistemajas Hiiumaal. Seal oli peremees, kes oli joobes. Kui grillisid, siis ta tuli näitama, kust puid saab ja tundis tema juures alkoholi lõhna. Kui tubadesse läksid, siis temal oli toa juures veranda, läbi mille välja läksid. Siis see mees tuli ja kõik hakkasid jooksma – väljuti veranda kaudu ja esiuksest. Pani kõik uksed kinni, et see mees sisse ei saaks. Selleks ajaks oli selle mehe ees juba hirm. Tema ukse taga see mees ei koputanud. Ööbis temaga samas majas I korrusel. Mingit lärmi ja muusikat kuulda ei olnud. Mingil ajal kutsusid klassiõed nad enda juurde, sest nad kartsid. Läksid ja selle ukse taga käis mees koputamas ja käskis tasa olla. Olid täiesti vaikselt. Ust lahti ei teinud, sisse ta ei tulnud. Rohkem temaga kokkupuudet ei olnud sel õhtul. Ööbima Katrisse ei jäänud. Kartis ja seda põhjustas selle mehe käitumine. Seda, kus bussijuht ööbis, ei tea. Õpetaja ütles neile, et bussijuht ei kuulnud öösel midagi, enne kui ta üles aeti, et teise ööbimiskohta minna. Tunnistaja S M andis kohtus ütlusi, et oli 4.-
11. juunil Katri Külalistemajas. Kui sinna kohale jõudsid, oli see mees normaalne. Aitas puid tuua ja võrkpalli võrku üles panna. Hiljem õhtul olid plaaninud koos õpetajaga, et kell 24.00 algab öörahu, aga see mees tuli nende juurde, tõmbas ukse lahti ja käskis olla vaiksemalt, bussijuht ei saavat magada. Tal oli kapi peal energiajook, selle kohta ta küsis, kas see on alkohol. Kui ütles, mis see on, siis ta küsis, et ega ei valeta. Mees läks poiste 4-12-4182 tuppa. Pärast mehe lahkumist pakkisid sõbrannaga asjad ja läksid teise majja – see oli mingi poole kümne paiku õhtul. Kuskil 21.30-ne paiku läksid kiikuma, see mees tuli ka sinna ja hakkas meelitavate sõnadega rääkima. Läksid sealt ära tuppa ja helistasid õpetajale. Rohkem teda ei näinud. Teise tuppa kolisid üle kuna kartsid, et see mees teeb midagi. Enne sõbranna ka ütles, et mees käib tubades sees ja hakkab rääkima. Kuna Katres ei olnud turvaline olla, siis viidi nad öösel terve klassiga Kärdlasse hotelli. Perenaine rääkis ka, et ennegi on taolisi probleeme olnud. Tema ise ja paljud tüdrukud kartsid seda meest. Ise nad ei lärmanud üldse. Bussijuhi tuba oli nende kõrval ja küsisid bussijuhi käest, bussijuht ei olnud midagi kuulnud. Tunnistaja E A andis kohtus ütlusi, et 4.-
12. juunil viibis Hiiumaal Katri Külalistemajas. Alguses oli kõik korras, grillisid, kiikusid ja mängisid võrkpalli. Siis märkasid poisid, et midagi on selle mehe juures imelikku. Olid kahekesi toas, kõrval oli poiste tuba, kes olid neljakesi. Tubade vahel oli koridor, olid seal koridoris ja siis tuli äkki see mees ja käskis vaikselt olla, bussijuht tahab magada. Katsus ühe poisi juukseid. Rääkis üsna pikalt ja läks ära. Mingi aeg tuli tagasi, siis nad kuulasid vaikselt muusikat ja laulsid kaasa. Neile helistati enne, et see mees käib uste taga ja tubades. Otsustasid oma toast poiste tuppa minna, seal olid kaks vaba voodit. See mees tuli sinna, rääkis pikalt. Küsis nimesid, katsus neid, rääkis tuleohutusest ja bussijuhi segamisest. Siis läks ära. Pärastpoole tuli jälle tagasi, kopsis ukse peale ja käskis majaperemees sisse lasta. Kui üks poiss ukse lahti tegi, tuli sisse ja tahtis ühte poissi lüüa. Õnneks ei löönud, aga käsi oli löömisvalmis. Kartis väga, sest see mees vaatas nende poole ja tema pilk oli suunatud allapoole. Oli teki all deodorandipudel kaitseks käes ja värises. Ühele poisile ütles midagi süütuse kaotamise kohta. Siis läks ära. Kõik kartsid teda juba. Poisid rahustasid neid, ütlesid, et nad ei lase midagi teha. Õpetajad said ka teada, mis toimub ja käskisid uksed lukus hoida. Siis tuli õpetaja, käskis asjad pakkida ja bussi minna – sõitsid teise hotelli. Bussis küsis üks poiss bussijuhilt, kas ta sai magada, bussijuht kinnitas, et tema magas hästi ja ei kuulnud midagi. Toad näitas perenaine, said ise valida, kuhu keegi ja kellega läheb. Seda meest alguses ei näinud, ta oli poisse aidanud grillimisel. Tunnistaja L L andis kohtus ütlusi, et viibis 4.-
13. juunil Katri Külalistemajas. Tema kokkupuude selle mehega oli siis, kui läksid S asju tooma, siis ta tuli ja hakkas rääkima, küsis kuhu läheb, mis nimi on, ütles tšau pliks. Selle mehe kõne oli hästi meelitav. Teised ütlesid, et tal on viinahais üle pea kui mööda läheb. Kui 2130 paiku kiikuma läksid, siis see mees tuli ja käskis tubadesse minna, et on öörahu. Läksidki ja rohkem seda meest ei näinud, nende ukse taga ta ei käinud. Teised helistasid neile ja rääkisid, mis toimub. Kella 0030 paiku viidi nad üle teise hotelli. Kartis seda meest, kartis, et ta tuleb ja teeb nendega midagi. Teadsid, et ta oli teiste tubades käinud. Olid toas neljakesi. Teised kartsid ka, mõned nutsid. Tunnistaja J R andis kohtus ütlusi, et viibis 4.-
14. juunil Katri Külalistemajas. Kui õhtul grillisid õues, oli kõik korras. Siis hakkasid tubadesse minema ja helistati, et peremees on purjus ja käib uste taga häirimas, ütleb, et nad ei lase bussijuhil magada. Tegelikult sai bussijuht korralikult magada, sest mingit lärmi nad ei teinud. Natuke hiljem helistati uuesti ja öeldi, et see mees tahab tubadesse sisse saada ja tuleks õpetajale helistada, kui ta tuleb. Alguses õpetaja ei uskunud, aga siis hakkas giidilt nõudma, et tuleb teise hotelli üle viia. Kutsuti ka politsei. Õpetaja käskis asjad pakkida ja bussiga viidi Sõnajala hotelli. Temal selle mehega kokkupuudet ei olnud, aga kartsid ikka, sest kuulsid teistelt, mis toimub ja olid kuuekesi omaette majas. Tema ja üks teine tüdruk nutsid hirmust, teised kartsid ka. Tunnistaja H M R andis kohtus ütlusi, et 4.-
15. juunil viibis Hiiumaal Katri Külalistemajas. Alguses oli kõik normaalne. See mees aitas võrkpalli võrgu üles panna ja puid grillimiseks tassida. Poisid ütlesid, et mees on purjus. 2000-2030 vahel tuli see mees nende tuppa ilma koputamata ja käskis vaikselt olla. Nad olidki vaikselt. Tema spordijoogi kohta küsis, kas see on alkohol, ütles, et ärge valetage. Siis rääkis pikalt tuleohutusest ja käskis uksed lukust lahti jätta. Kutsusid õpetaja oma juurde. Sel ajal kui õpetaja tuli, käitus mees normaalselt, ütles, et kõik on OK. Läks siis küll minema, aga tuli pärast tagasi. Kohale kutsuti politsei, kes koputas mitu korda mehe ukse taga, aga 4-12-4182 lahti ta ei teinud ust. Pärast viidi nad teise hotelli. Eriti ei kartnud, aga enesekaitse peale mõtlesid – deodorandipudelid olid käes, kutsusid poisid oma tuppa. Teised ka kartsid, poisid eriti mitte. Sõnajala hotelli minek oli tingitud selle mehe käitumisest. Bussijuht ööbis nendega ühes majas, ta oli väga hästi maganud ja ei kuulnud midagi, seda rääkisid meile sõbrad. Mees oli pilguga ikka tüdrukute rindade peal, silitas poiste juukseid, ühele poisile ütles, et kaotad täna oma süütuse. Tunnistaja L-L R andis kohtus ütlusi, et 4.-
16. juunil oli Katri Külalistemajas. Neid häiris seal omaniku käitumine. Ta segas neid ja tungis tubadesse, oli joobes. Tema toas ta ei käinud. Kuulis tema käitumisest teiste juttude järgi ja kartis, et ta tuleb ka tema tuppa. Oli pisike paanika, kui said teada, et see mees ei jäta neid rahule ja paar tüdrukut hakkasid nutma. Toas oli kuus inimest ja toodi veel madratseid juurde. Siis viidi bussiga öösel teise hotelli. Alguses giid ei tahtnud seda teha, aga õpetaja käis talle peale. Tema ja kaks poissi püüdsid võtmeprobleemi lahendada, aga ei saanud ja siis olid toas deodorandipudelid käes. Kui kuulsid, et see mees käperdas ja tahtis ühte poissi lüüa, siis kartsid ikka väga. P.N peale tunnistajate ülekuulamist andis ütlusi, et need tunnistused on ilmselge kokkulepitud jutt. Ei tea mingit põhjust, miks nad selliseid ütlusi andsid. Rääkis bussijuhiga juttu, selgus, et ta on pika maa maha sõitnud ja väga väsinud, siis eeldas, et bussijuht ei saa magada kuna ise ka ei saanud magada. Bussijuht talle kurtmas ei käinud, see oli tema enda initsiatiiv neid keelama minna. Peale seda, kui kohus avaldas P.N-i kohtueelses menetluses antud ütlused – „öösel kella ühe ajal tuli mulle kaebama bussijuht, et lapsed kõrvaltoast lärmavad ja rikuvad öörahu ja ei lase ta magada“, selgitas P.N ütluste erinevust sellega, et ülekuulamise ja sündmuse vahepeal oli kaks kuud möödas, võib-olla ei mäletanud. Tunnistuste andmine käis pinnapealselt. Ei oska selgitada, kuidas kohtuistungil täpsemalt mäletab, kui ütlusi andes. Ülekuulamise protokolli kirjutas ülekuulaja juba enne valmis, temalt küsiti ainult allkirja ja seda tehti tööjuures õues. Üle lugeda ei saanud seda. Sai nii palju aru, et ajafaktor hakkas rolli mängima. Seepeale avaldas kohus P.N ülekuulamise protokolli ja P.N kinnitas, et see on tema poolt omakäeliselt kirjutatud tunnistus. See, et ütlused on P.N poolt omakäeliselt kirjutatud näitab, et P.N põhjendused selles osas ,miks ütlused on erinevad, ei ole õiged. Kohus, hinnates kõikide tunnistajate ütlusi kogumis, leiab, et ütlustest ei tulene, et tunnistajad oleks andud ütlusi, mida nad on eelnevalt kokku leppinud. Kohus leiab just vastupidist, iga tunnistaja on rääkinud selle sündmuse kohta lähtuvalt sellest, kuidas just tema seda mäletab, mis talle eredamalt meelde on jäänud, mi llised olid just tema enda läbielamised. Seda näitab ju ka see, et isegi tunnistajad, kes sündmuse ajal viibisid ühes toas ja tajusid ühte sündmust, ei anna sõna-sõnalt kokkulangevaid ütlusi, vaid ütlused on ilmselgelt isikupärased ja nendes kajastub ka isiku seisund sündmuste toimumise ajal. Kui aga vaadata ütlusi vaid faktiliste asjaolude toimumise kohta, siis ütlused kirjeldavad toimunud sündmusi kokkulangevalt. Samuti tuleb tõdeda, et paljud tunnistajad on kinnitanud, et alguses, kui nad Katri külalistemajja läksid, oli kõik korras, P.N aitas neid grillimisel. Tunnistajate ütlustest kohtuistungil ilmneb, et nad ei tundnud enne P.N-i, tunnistajate ütlustest ei kumanud läbi ei vihavaen ega muud põhjused, miks nad oleks pidanud P.N suhtes andma valeütlusi. Just kõigi eeltoodud asjaolude tõttu leiab kohus, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. P.N ütluste kohta leiab aga kohus, et need ei ole usaldusväärsed, on ennastõigustavad. Kõige ilmekamalt näitab seda asjaolu, et P.N nii kohtueelses uurimises kui alguses kohtuistungil andis ütlusi, et bussijuht käis talle kaebamas, et laste karjumise tõttu ei saa ta magada ja P.N põhjendas just selle asjaoluga oma käitumist, et ta käis ühel korral ühe ukse taga koputamas ja nõudis vaikust. Kui aga P.N oli kohtuistungil tunnistajate ütlused ära kuulanud (kus tunnistajad kinnitasid, et isiklikult neile bussijuht ütles, et mingit probleemi magamisega ei olnud), siis P.N ütles, et bussijuht ei käinudki temale kurtmas lärmi üle, vaid ta ise otsustas, et kuna bussijuhil oli pikk reis 4-12-4182 selja taga, siis bussijuht ei saa lärmi tõttu magada. P.N põhjendas oma ütluste muutmist sellega, et kohtueelses menetluses politseinik kuulas ta üle kiirustades, ei saanud oma ütlusi üle lugeda. Selline P.N väide on aga ümber lükatud asjaoluga, et P.N on kohtueelses menetluses ütlusi andud neid omakäeliselt protokoll kirjutades. P.N-i versioon on selline, et käis vaid korra ühe toa, kus lärm oli, ukse taga koputamas ja palus vaikust, misjärel vaikus saabus, õpetajaga kokkupuudet ei olnud. Seda, et P.N peale seda, kui ta hakkas pahatahtlikult õpilasi tülitama, kohtus ka grupiga kaasas olnud õpetaja E.V, kinnitab tunnistaja E.V ise ja ka tunnistajad M.J ja H.M. R. Kohus leiab, et kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et P.N väärteoprotokollis märgitud ajal tülitas pahatahtlikult Katri külalistemajas viibinud Põlva Ühisgümnaasiumi õpilasi. On tõendamist leidnud, et ta soovis aktiivselt õpilastega suhelda, kuid suhtlemisel kasutas kõrgendatud häält – nõudis tubadesse sisselaskmist valjuhäälselt, riidles nendega valjuhäälselt. Samuti on tõendamist leidnud, et suhtlemisel lähenes õpilastele ka füüsiliselt – katsudes nende õlga - K J on tunnistanud, et P.N silitas ta õlga, M.Jon tunnistanud, et kui P.N suhtles, siis suhtles ka füüsiliselt - pani käe talle õlale, võttis ümbert kinni. Samas ei ole kohtus tõendamist leidnud, et P.N oleks patsutanud kellelegi jala reieosale või istmikule käega – see tegevus tuleb väärteokirjeldusest välja jätta. Samuti on tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et P.N puhkemaja koridoris olles nõudis valjuhäälselt tubadesse laskmist ja samal ajal peksis vastu uksi – sellist tegevust näitavad tunnistajate ütlused – K.J – see mees koputas ukse taga ja nõudis sisselaskmist, K.M.J – kui see mees tahtis nende tuppa tulla, siis ta kolkis uksele, M.J – olid ukse lukustanud, aga see mees nõudis sisselaskmist ja koputas pidevalt, B.O – see mees kolkis nende ukse taga ja käskis ukse lahti teha, M.M – see mees hakkas mööda uksetaguseid käima ja nõudis sisselaskmist, E.A – kopsis ukse peale ja käskis peremees sisse lasta. Samuti on tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et P.N keelas õpilastele tubade uksi lukustada ja oma sellise nõudmise kinnitamiseks võttis ära ka ühe toa ukse võtme, mille küll peagi tagastas. Kohus leiab, et P.N tülitas õpilasi pahatahtlikult, sest tõendamist ei ole leidnud, et puhkemajas oleks olnud lärm, mistõttu oleks olnud korralekutsumine põhjendatud. Kohus leiab, et tunnistajad on kohtus kirjeldanud, kuidas nad käitusid ja kõik õpilased on kohtus kinnitanud, et ei kuulnud sel õhtul puhkemajas ei valju muusikat ega muud lärmi. Kohus leiab, et õpilased on omalt poolt teinud kõik, et P.N-iga mitte kokku puutuda. Peale seda, kui kogu grupis levis info, et P.N käib mööda tube, andis õpetaja selge d juhised, et õpilased oleksid oma tubades vaikselt ja lukustaksid tubade uksed. Tunnistajad kinnitasid, et nii nad ka tegid. Hoolimata sellest, et lapsed püsisid tubades vaikselt, jätkas P.N nende pahatahtlikku tülitamist – koputas ustele ja nõudis sisselaskmist, mida ühed õpilased ka tegid. Seejärel seal toas olles P.N väljendas end viisil, mis õpilasi hirmutas. Tunnistaja E.V on kinnitanud, et läks tuppa, mille ukse olid poisid kopsimise peale avanud. P.N oli võtme ära võtnud ja sõnavahetus oli selline, mis hirmu tekitas. Selles toas olnud tunnistajad kirjeldavad P.N käitumist alljärgnevalt. K.J on öelnud, et P.N hakkas M lööma, K M ütles, et kaotab süütuse. K M J on öelnud, et toas hakkas P.N karjuma, et mis te möllate, M ütles talle, et meie ei lärma, selle peale läks mees M juurde, tegi plaksu ja näitas rusikat. Talle ütles, et vaadaku, et täna süütust ei kaota. M M on kirjeldanud, et P.N karjus toas, Siis käis M voodi juures, silitas ta juukseid, tal on pikad juuksed ja ütles, et tal on ka kunagi sellised juuksed olnud ning vaatas kahtlase pilguga ja läks K juurde, kellele väitis, et see kaotab täna oma süütuse. Samuti kinnitas M.M, et talle tundus, et P.N venitas lihtsalt juttu, et kauem nende toas olla. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka P.N poolt õpilaste suhtes ebasündsa väljendi (mitte aga ebasündsate väljendite) kasutamine. P.N on K.M. Jensile öelnud, et vaadaku, et ta täna oma süütust ei kaota. K.M.J ütles kohtus, et tema sai sellest ütlemisest nii aru, et P.N hoiatas teda, et ta tüdrukutele midagi halba ei teeks. Kohus leiab, et selline seksuaalse alatooniga väljendi 4-12-4182 kasutamine võõra täiskasvanu poolt alaealiste seltskonnas ilmselgelt tekitab mitmetimõistmist ja juba kujunenud olukorras tekitas veelgi hirmu. Et sellise väljendi kasutamine P.N poolt õpilastes hirmu tekitas, nähtub tunnistajate K.J, M.M, E.A ütlustest. Kohus leiab, et selline eelkirjeldatud käitumine P.N poolt – põhjuseta tülitamine (nõudes, et tuleb olla vaiksemalt, kuigi lapsed olid vaikselt), aktiivne (ka ärritatud) suhtlemine, suhtlemise ajal füüsilise kontakti otsimine, ebasündsa väljendi kasutamine, vastu uksi käega peksmine koos valjuhäälse nõudmisega uksed avada, tubade uste lukustamise keelamine, toa võtme ära võtmine rikkus õpilaste rahu ja turvatunnet ning hirmutas neid. Rahu ja turvatunde rikkumine oli sedavõrd intensiivne, et grupp ööseks Katri Puhkemajja ööbima ei jäänud, vaid nendele otsiti uus ööbimiskoht. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et õpilased olid tõesti hirmul – algul püüti meelerahu saavutada sellega, et sulguti tubadesse, koonduti suurematesse seltskondadesse, et tunda end turvalisemalt. Kui sellele vaatamata P.N poolt tülitamine jätkus, võtsid mõned tüdrukud enesekaitseks kätte deodorandipudelid, üks õpilane ronis isegi voodi alla. Osa tüdrukuid nuttis, teised püüdsid neid rahustada, kuid jätkuva tülitamise tõttu see ei õpetajal ega kaasõpilastel õnnestunud. Tunnistajad on kinnitanud, et olukord hakkas rahunema alles uude ööbimiskohta jõudmisel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et P.N hirmutas oma pahatahtliku käitumisega 05.06.2012 Katri külalistemajas Põlva Ühisgümnaasiumi õpilasi ja rikkus nende rahu ja turvatunnet. Kohus leiab, et õpetaja E.V`i P.N oma käitumisega ei hirmutanud ja õpetajat pahatahtlikult ei tülitanud, küll aga oli E.V rahu häiritud seeläbi, et P.N oli hirmutanud tema õpilasi, keda õpetaja seetõttu pidi korduvalt rahustama, mis P.N jätkuva tegevuse tõttu siiski ei õnnestunud ja õpetaja pidi organiseerima õpilaste rahu ja turvatunde taastamiseks uue ööbimiskoha. Kohus leiab, et väärteokirjelduses tuleb välja jätta ka P.N poolt B.A ja I.T rahu ja turvatunde rikkumine, kuna kohtuistungil sellist tegevust kinnitavaid tõendeid ei ole uuritud, kohus saab aga tugineda vaid kohtus vahetult uuritud tõenditele. Menetlusosalised ei taotlenud kohtuistungil vastavate tõendite uurimist ja kohus leiab, et lähtuvalt menetlusökonoomikast ei ole otstarbekas eelnimetatud isikute kohtuistungile kutsumine ja seetõttu kohtuistungi edasilükkamine. Rahu rikkumine toimus Katri Külalistemajas, mis on ilmselgelt avalik koht – see on majutusasutus, kuhu iga soovija võib minna. Avalikuks kohaks on mitmetes Riigikohtu lahendites loetud selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Asjaolu, et Katri külalistemajas asub ka P.N elukoht, ei oma käesoleval juhu tähtsust, sest sündmus toimus Katri külalistemaja territooriumil, mitte P.N kodus. Kohus leiab, et väärteoprotokollis olevas vääteokirjelduses oleva tegevuse mahtu tuleb vähendada, sest kohus leiab, et tõendamist on leidnud P.N poolt alljärgneva teo toimepanemine - P.N 05.06.2012 kell 00.01 Tubala külas Pühalepa vallas Hiiu maakonnas viibides Katre külalistemaja territooriumil ja ruumides, tülitas pahatahtlikult külalistemajas viibivaid Põlva Ühisgümnaasiumi õpilasi ja kasutas ebasündsat väljendit õpilaste suhtes. Tekitas käega füüsilise kontakti õlale. Peksis kätega vastu ööbimiskoha lukustatud külaliste tubade uksi käskides need avada, lärmas valjuhäälselt külalistemaja koridorides ja tubades ning keelas lukustada tubade uksi. Sellise käitumisega hirmutas ja rikkus K J, S M, T R M, M M, E A, L-L R, T I, J R, K-M J, L L, H M R, E-M M, B O, M J rahu ja turvatunnet. Sellise tegevusega rikkus E V rahu.

§ 262

näeb väärteona ette avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et P.N rikkus oma tegevusega teiste isikute rahu ja täitis

§ 262

järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu Kohus leiab, et tegu on P.N toime pandud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastav asjaolu, ja teab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et P.N teadlikult, korduvalt ja pahatahtlikult tülitas 4-12-4182 puhkemajas oma tubades vaikselt olevaid külalisi. P.N pidi vähemalt möönma, et selline temapoolne käitumine hirmutab alaealisi ja häirib nende rahu ja turvatunnet. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et P.N on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Karistus

§ 262

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

§ 48

kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis P.N puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et P.N süü on suur, kuna ta pikema aja jooksul tülitas pahatahtlikult alaealisi (kes oma käitumisega püüdsid vältida kokkupuuteid P.N-iga), kelle rahu sai niivõrd häiritud, et kogu reisiseltskond pidid oma turvatunde taastamiseks vahetama ööbimiskohta. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.N ütles lõppsõnas, et ta tunneb endal süüd ja kahetseb, oleks pidanud asja hoopis teisti ajama, läbi õpetajate. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist karistust kergendava asjaoluga

§ 57lg 2 p 3 mõttes.

P.N tegelikult oma süüd ei tunnistanud, kohus leidis eelpool, et tema ütlused ei ole usaldusväärsed ja ei vasta tegelikult toimunud sündmustele. Sellest lähtub, et P.N ka ei kahetse oma tegu, kuna tema kahetsus seisneb selles, et ta ei kutsunud õpilasi korrale läbi õpetajate, tegelikkuses aga korralekutsumise vajadust ei esinenudki ja kui ta õpetajaga sündmuste käigus kohtus, siis ei avaldanud ta õpetajale, et midagi oleks korrast ära. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Järgnevalt kaalub kohus, milline karistus on kohane, et mõjutada P.N-i edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastavalt karistusregistri teatisele tl 81-83 on P.N korduvalt karistatud isik. P.N-i on 4-l korral karistatud kriminaalkorras, kuid need süüteod on olnud teiseliigilised, kui käesolevas asjas arutatav väärtegu. Väärteokorras on P.N karistatud 12-l korral, neist 10-l korral on teda karistatud

§ 262järgi kvalifitseeritava väärteo eest aastatel 2009-2012.

P.N-i on eelnimetatud väärtegude eest karistatud nii lühiajaliste arestidega kui rahatrahvidega, trahvid tasutud. Eeltoodu kinnitab, et määratud karistused ei ole P.N-ile mõju avaldanud, kuna ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Seega ei ole võimalik mõjutada P.N-i õiguskuulekalt käituma kergema karistusega, vaid P.N-i tuleb toimepandu eest karistada arestiga. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega - P.N oma käitumisega häiris paljusid isikuid, kelledest enamus olid alaealised ja korrarikkumine kestis pikemat aega, kuigi asjassepuutuvad isikud püüdsid oma käitumisega vältida igasugust kokkupuudet P.N-iga, siis P.N ikkagi jätkas nende rahu häirimist. Kõik eelöeldu näitab, et P.N ei pea millekski ühiselu reegleid, ta ei pea kaaskodanikega suhtlemisel kinni headest kommetest ja tavadest, mis viis alaealiste rahu ja turvatunde niivõrd intensiivne rikkumiseni, et alaealiste turvalisuse tagamiseks oli kogu grupp sunnitud mine ööbima teise ööbimiskohta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.N-i tuleb karistada arestiga seaduses ettenähtud maksimummääras s.o 30 päeva. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.N tuleb süüdi tunnistada

§ 262

järgi, so avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumise eest ja karistada P.N arestiga 30 päeva. P.N avaldas kohtuistungil, et kuna tal on kaks koolis käivat last, et ta saaks karistuse kanda ositi, saaks nädalavahetustel lastega tegeleda. 4-12-4182

§ 66

lg 1 kohaselt mõistes aresti, võib kohus süüdlase perekondlikku seisundit arvestades määrata karistuse kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse määrab kohus. Lähtudes P.N pool avaldatust ja eelnimetatud seadusesättest, leiab kohus, et kohtu poolt P.N-ile mõistetud arest kuulub kandmisele ositi – kolmes osas. Kohus leiab, et sel juhul on P.N võimalik korraldada oma laste tavapärane elukorraldus ja P.N poolt karistuse kandmine ei kujune järjest nii pikaks, et igapäevaselt kerkida võivad probleemid hakkasid laste elukorraldus segama. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik