1-12-9795 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-9795 (12230105546) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 25

lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav F.T Kaitsja ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: pensionär, elukoht: Xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 27.04.2012 kuni 28.04.2012, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 11 korda, viimati: Harju Maakohtu 16.11.2011 otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistus 4 kuud.

F.T vabanes vanglast pärast karistuse ärakandmist 14.03.

1. Väärteokorras karistatud 17 korda. Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON
4. F.T süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana 1 kinnipidamise aeg 27.04.2012 kuni 28.04.2012, so. 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva.

1. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta F.T-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva F.T suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.T temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)
2. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada F.T järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.11.2012.a.
4. F.T suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. F.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 9 (üheksa) euro ja 60 (kuuskümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.T , 1-12-9795, kaitsjatasu“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel F.T-lt välja mõistmata.
8. Jätta KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel välja mõistetav kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti KrMS § 180 lg 3 alusel F.T-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
9. Asitõend: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
10. Asitõend: Pakendis 2 Duracell patareid, mis asuvad toimiku tagakaanel, kuuluvad kui esemed, mida ei saa enam nende kaubandusliku välimuse rikkumise tõttu müüa ja on seetõttu väärtusetud, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
11. Prisma Peremarket AS-i esitatud tsiviilhagi 1,89 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista F.T-lt Prisma Peremarket AS-i kasuks 1 (üks) euro ja 89 (kaheksakümmend üheksa) senti, mis tuleb tasuda Prisma Peremarket AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbank, märkides selgitusena „F.T, 1-12-9795, tsiviilhagi“. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et F.T isikuna, keda on varem 16.11.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-9277 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 27.04.2012 kella 19.33 paiku viibides Tallinnas Endla 45 asuvas ja Prisma Peremarket AS-le kuuluvas kaupluses Kristiine Prisma, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist kaupa kogumaksumusega 3,14 eurot: ühe pastapliiatsi Saphire sinine maksumusega 1,25 eurot ja ühe paki patareisid Duracell maksumusega 1,89 eurot, väljus müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega F.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav F.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. F.T kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 27.04.2012 koostatud kannatanu Prisma Peremarket AS-i avaldusest nr 5367 nähtub, et 27.04.2012 kell 19:33 kaupluses Kristiine Prisma aadressil Endla 45, Tallinn, peeti kinni isik, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvad pastapliiats Saphire maksumusega 1,25 eurot ja patareid Duracell maksumusega 1,89 eurot, kokku leiti isiku juurest kauplusele maksmata jäetud kaupa 3,14 euro väärtuses. Patareid Duracell olid varguse katse toimepanemisega rikutud ning Prisma Peremarket AS esitab tsiviilhagi 1,89 euro ulatuses. /tl 2/ • 27.04.2012 koostatud õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 27.04.2012 kell 19:33 kaupluses Kristiine Prisma aadressil Endla 45, Tallinn, F.T läbis kassad ja turvaväravad jättes Prisma Peremarket AS-ile kuuluva kauba eest maksmata 3,14 eurot. Duracell patareid olid rikutud. /tl 3/ • 02.05.2012 koostatud kannatanu esindaja JA ülekuulamisprotokolli kohaselt 27.04.2012 kell 19:33 kaupluses Kristiine Prisma peeti kinni isik, kelle juurest leiti kauplusele kuuluvad ja maksmata jäetud kaubad väärtuses 3,14 eurot. Duracelli patareid maksumusega 1,89 eurot olid rikutud, kuivõrd pakend oli katki rebitud. Prisma Peremarket AS esitab tsiviilhagi summas 1,89 eurot. /tl 4-5/ • 27.04.2012 koostatud tunnistaja ML’e ülekuulamisprotokollist nähtub, et tema olles tööl 27.04.2012 Kristiine Prismas kell 19:19 ajal nägi, kuidas meesterahvas kaupluses võttis esmalt patareid, eemaldas nende pakendi, seejärel võttis pastaka, eemaldas selle pakendi ning läbis kassad jättes nimetatud kaupade eest tasumata. Isik peeti kinni peale kassade läbimist turvatöötaja poolt. /tl 8/ 3 • 27.04.2012 koostatud tunnistaja AS’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 27.04.2012 kell 19:33 Kristiine Prismas turvatöötajana vastavalt keskuselt saadud teatele pidas kinni isiku ning turvakontrolli käigus leiti isiku paremast teksapükste taskust kaks patareid ja jope vasakust taskust pastakas, mis kuulusid Prisma Peremarket AS-ile ning olid jäetud maksmata. Pastakas tagastati kauplusele, patareid olid rikutud. /tl 9/ • 02.05.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et Duracelli patareide pakendil oli mitu rebimisjälge. /tl 10-12/ • 02.05.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks Kristiine Prisma turvakaamerate videosalvestus kuupäevaga 27.04.2012. Videosalvestuselt oli näha, kuidas meesterahvas kell 19:19 võttis kaupluse riiulilt kollases/ mustas pakendis patareid ning ei asetanud neid ostukorvi. Sama meesterahvas vaatas, võttis ja pani tagasi kaupa kirjatarvete osakonnas. Kassas tasus meesterahvas korvi olnud kaupade eest ning ta peeti kinni turvatöötaja poolt. /tl 13-18/ • Väljatrükk 16.11.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusest, millega F.T-le mõisteti KarS §

§ 25lg 2, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud. /tl 34-35/ • 28.04.2012 ja 14.05.2012 koostatud kahtlustatava F.T ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 27.04.2012 kell 19:33 läks üksi Kristiine Prismasse eesmärgiga osta lambipirne. Kaupluses võttis 3 elektripirni, mis pani endale ostukorvi. Omale tasku pani F.T 1 patarei, mille pakendi lõhkus ja asetas riiulile tagasi ning pastapliiatsi, mis oli ilma pakendita ja tema arvates ei kuulunud kauplusele. Kassas maksis elektripirnide eest. Turvakontrolli käigus võeti temalt ära pastakas ning ta ise andis välja patarei. Kahetseb. /tl 45-47, 50-51/ • Teatisest kahtlustatava F.T päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. /tl 38/ Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava F.T süüd tunnistavaid ütlusi, Prisma Peremarket AS-i avaldust, kannatanu esindaja JA ütlusi, tunnistajate ML´e ja AS´i ütlusi, õigusvastase teo toimepanemise akti, asitõendite vaatlusprotokolle koos fototabelitega, Harju Maakohtu 16.11.2011 otsuse väljatrükki, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.T käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse F.T 27.04.2012 toimepandud varguse katses. Seejuures on süüdistatav väitnud, et kuna pastapliiatsil puudus pakend, siis arvas, et see ei kuulu kauplusele, pakendi rikkus aga patareil. Kohtule annab süüdistatava väide selle kohta, et ta ei pidanud pastakat kaupluse omaks, signaali selle kohta, et süüdistatavale oli üheselt selge, et pastapliiats ei kuulu temale ja tema jaoks oli see võõras vallasasi, mistõttu oli süüdistataval täiesti ükskõik kelle oma see on ja ta soovis selle asja ära võtta ja omastada. Seega oli tema käitumine sihikindlalt suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele. Viimati on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 16.11.2011 otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi, millise karistuse kandmiselt ta vabanes 14.03.2012.

Seega on süüdistatav lühikese aja jooksul toime pannud mitu varguse katset. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mida saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning tegu tuleb hinnata süüteo katsena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku 4 omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on Prisma Peremarket AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 1,89 euro nõudes, mis sisaldab rikutud kauba maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kauplusele kuuluva kauba muutis müügikõlbmatuks F.T , kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1,89 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista F.T-lt Prisma Peremarket AS-i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistus kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 11 korda, peamiselt reaalse vangistusega. Uue kuriteo on süüdistatav toime pannud lühikese aja jooksul peale viimase otsusega mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanemist. Süüdistataval puudub alaline töine sissetulek ning süüdistatava sissetulekuks on süüdistatava enda pension ja venna eestkostest tulenevad rahalised vahendid. Selline asjaolu aga välistab kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad legaalsed vahendid sellise karistuse ja kõigi menetluskulude tasumiseks. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse ühe kuriteo toimepanemises, kannatanule tekitatud kahju on väike ning süüdistatava rünne oli suunatud väheväärtuslike asjade ebaseaduslikule omastamisele. Sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates süüdistatava süü kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Arvestades süüdistatava käitumises esinevad kergendavat asjaolu ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti seda, et süüdistatav ei ole vaatamata tema varasematele karistusandmetele pärast viimase varguse toimepanemist enam kui poole aasta jooksul uusi vargusi toime pannud, leiab kohus, et süüdistatav on oma ellusuhtumist muutnud. Peale selle loodab kohus, et liikumispuudega venna eest hoolitsemine sunnib süüdistatavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, sest vastasel juhul jääks vend hoolitsuseta ega tuleks enam endaga toime. Seetõttu leiab kohus, et süü suurust ja eelmärgitud asjaolusid arvestades võib hoolimata süüdistatava karistusandmetest jätta süüdistatava suhtes karistuse kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Kuivõrd süüdistatavatel puuduvad pikemat aega piisavad sissetulekud, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et suuremas osas tuleb menetluskulu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt 5 välja mõistmata ja väiksemas osas menetluskulu, so kaitsjatasu, milline on reaalselt kantud ja mille kohus välja mõistab, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel määrata tasumisele ositi pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik 6