summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot. K.R-i kaebus rahuldada osaliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kirjalikult teatama maakohtule 7 kuulutamisest. kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist 08.11.2012. Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo patrullpolitseinik Pavel Reškini 22.07.2012 kiirmenetluse otsusega nr.10220122154895 määrati K.
summas 260 eurot. Vastavalt sellele kiirmenetluse otsusele juhtis K.R xxx xxx maakonnas xxx kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 131 +- 4 km/h. Lubatud kiirus on 90 km/h, seega oli kiiruse ületamine mitte vähem, kui 37 km/h. Sellega rikkus K.R Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 ning pani toime Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi sätestatud väärteo. K.R esitas 03.08.2012 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus prefektuuri patrullpolitseiniku kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ületas küll selle esitaja xxxx maanteel kiirust, kuid tegutses hädaseisundis. Kaebuse esitaja kaassõitjat oli hammustanud mürgine rästik, mistõttu oli vajalik isiku kohene toimetamine xxx traumapunkti. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei olnud antud olukorras muud alternatiivset lahendust, kui kiire traumapunkti jõudmine. Kaebuse esitaja leidis, et tema poolt valitud päästevahend oli ka säästvaim. Alternatiivse lahendusena oleks tulnud kõne alla kiirabisse helistamine ja kiirabiauto ootamine, kuid hädaolukorras sellele ei mõeldud. Kaebuse esitaja leidis ka, et kiirabiauto oleks jõudnud kohale hiljem, kui nemad traumapunkti, samuti ei osanud nad öelda oma koordinaate ja kiirabiauto oleks samuti kiirust pidanud ületama. Kaebuse esitaja märkis, et patrullpolitseinik oleks pidanud koheselt reageerima, kui sai teada, et kaebuse esitaja suundub traumapunkti, kuid politseinik ei tundnud mingisugust huvi kaasreisija tervise vastu. Kaebuse esitaja poolt kiiruse ületamine kiirmenetluse otsuses märgitud teelõigul ei riivanud üldsuse huvi liiklusohutusele sedavõrd olulises ulatuses, et seda saaks lugeda ebaproportsionaalseks päästetava hüve suhtes. Tegemist oli sirge teelõiguga, kus ei liikunud palju autosid. Kiiruse ületamine ei põhjustanud reaalselt liiklusohtlikku olukorda. Ida Prefektuur oma 31.10.2012 kirjalikus vastuses nr.3.1-1/143640-4 palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Väärteootsuse koostamisel oli arvestatud kõikide järgnevate asjaoludega: - karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest ja õigusest - lähtuvalt Karistusregistri andmetest oli menetlusalusel isikul väärteootsuse koostamise hetkeks 16 kehtivat väärteokaristust ja 2 kehtivat kriminaalkaristust - oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise - menetlusalune isik tunnistas süüd. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et toimepandud teos puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud või väärteomenetluse lõpetamise alused. Kaebuse kohaselt oli menetlusaluse isiku kaasreisijat hammustanud rästik ja kiiruse ületamist põhjendas menetlusalune isik hädaseisundis toimepandud teoga. Kaebuse kohaselt ei pööranud 2 sõidukiirust mõõtnud politseinik mingit tähelepanu kaasreisija seisundile. Kohtuvälise menetleja esindaja ei pea usaldusväärseks väidet, et politseiametnik ei pööranud mingit tähelepanu abi vajavale isikule. Pigem oli tegemist olukorraga, kus kiireloomulist abi ei vajatud. Lähtuvalt kaebusele lisatud patsiendikaardist oli läbivaatusele toimetatud isiku kõik näitajad normis, seega puudus reaalne oht tema elule. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et tegemist ei olnud hädaseisundiga, kuna kohapeal antud ütlustes märkis menetlusalune isik selgitusena, et sõber tuleb viia Rakvere traumapunkti, ütlustest ei nähtu, et tegemist oli hädaolukorraga. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et selle asemel, et pöörduda lähimasse meditsiiniasutusse Mustvees, sõitis menetlusalune isik ca 80 km kaugusel asuvasse Rakvere traumapunkti. Samuti ei püüdnud ta helistada kiirabisse. Seega toimetas menetlusalune isik kiireloomulise abi osutamise asemel oma kaasreisija võimalikust abist kaugemale, ületades seejuures oluliselt lubatud sõidukiirust. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et K.R-i kaebus on põhjendatud osaliselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub maakohtule menetlusaluse isiku poolt esitatud parandatud kaebusest, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil ja ei soovi kohtus kaitsja osalemist (lk 21-24). Ida Prefektuuri kirjalikust vastusest kaebusele nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega (lk 52). Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas K.R rikkus ülalnimetatud Liiklusseaduse nõudeid. 3 Nagu nähtub 22.07.2012 koostatud kiirmenetluse otsusest nr. 10220122154895, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 nõudeid. Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Kaebuse esitaja poolt 22.07.2012 antud omakäelistes ütlustes (lk 16) on ta kiiruse ületamist kinnitanud. Ka maakohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta menetlusalune isik kiiruse ületamist. Maakohus leiab, et väärtegu oli K.R-i poolt toime pandud. Lisaks tema enda poolt süü tunnistamisele on väärteo toimepanemine tõendatud materjalides asuva kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. ka asja Kiirusmõõteseadme kasutamise 22.07.2012 protokollist (lk 17) nähtub, et kasutati kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nr.DP009643, seadme töökorras olekut testiti 22.07.2012 kell 20.00, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta, kuiva kattega 1 sõidureaga kahesuunalisel teel. Kiiruse mõõtmisel patrullauto seisis paremal teepeenral. Mõõdeti paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel pärisuunalisel sõidurajal, lähenes ja liikus üksinda. Kiirusemõõtmist segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal radarkiirusmõõturi puhul oli ühtlane. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem oli 131 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +- 4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 37 km/h. Juhile näidati allkirja vastu seadme tabloole fikseeritud näitu. Maakohus peab eelnimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et K.R-i on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem, kui 37 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse 4 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. edaspidi Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 68 trahviühiku ulatuses. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas asjas nähtub, et kohtuväline menetleja on Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi määranud menetlusalusele isikule karistuse üle sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse suuruse määramisel ebaõigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja süüdlase isikut. 22.07.2012 kiirmenetluse otsuse kohaselt on selle koostaja arvestanud kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt ja tõendiks antud väärteoasjas on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Seda, et kiirmenetluse otsuse koostaja oleks asjas arvestanud veel muid dokumente, otsusest ei nähtu. Seega ei ole õige ja põhjendatud ka kaebusele Ida Prefektuuri poolt esitatud kirjaliku vastuse viide sellele, et karistuse mõistmisel arvestati muuhulgas Karistusregistri andmetega eelnevate karistuste kohta. Kiirmenetluse otsusest käesolevas asjas seda ei nähtu. Seega on antud asjas arvestatud õigesti kergendava asjaoluna süü tunnistamist. See omakorda annab aluse mõista karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus peab põhjendatuks mõista K.
Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus, et kiirmenetluse otsuse koostamise ajal ei nähtu asja materjalidest tõepoolest, et tegemist oli hädaolukorraga. Viide sõbra traumapunkti toimetamisele selleks alust ei anna. Maakohus nõustub siinkohal Ida Prefektuuri kirjaliku vastusega selles osas, et traumapunkti jõudes oli kaasreisija olukord normaalne ja tal võimaldati peale tavaravimite manustamist minna 23.07.2012 kell 00.08 koju. Samuti nõustub maakohus Ida Prefektuuri vastuses toodud viitega selles osas, et lähim meditsiiniasutus oli xxx. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks juhtida Ida Prefektuuri tähelepanu alljärgnevale. 22.07.2012 kiirmenetluse otsuse kohaselt on patrullpolitseinik Pavel Reškin määranud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 68 trahviühiku ulatuses, s.o summas 260 eurot. Karistusseadustiku §47 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Rahatrahvi summa 260 eurot ei moodustu 68-st trahviühikust. Rahatrahvi 260 eurot näol on tegemist rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses. 5 Ülaltoodu alusel tuleb Ida Prefektuuri kiirmenetluse otsus K.R-i karistamise osas rahatrahviga tühistada selle rahatrahvi suuruse osas ja teha uus otsus menetlusaluse isiku karistamise osas tunduvalt väiksema rahatrahviga. K.R-i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. kiirmenetluse otsuse tühistamise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.